Kirurgiakliinik

Kirurgiakliinik on Eestis suurima kogemuse ja töömahuga keskus onkoloogiliste diagnoosidega haigete ravis.

dr Leonhard Kukk, kirurgiakliiniku juhataja

Regionaalhaigla kirurgiakliinik osutab kõrgema etapi raviteenust nii plaanilist kui ka erakorralist ravi vajavatele patsientidele. Kirurgiakliinik loodi nelja haigla (Mustamäe Haigla, Eesti Onkoloogiakeskus, Kivimäe Haigla ja Keila Haigla) kirurgiliste osakondade baasil 2001. aastal alanud tervishoiu reformimise käigus. 2002. aastal oli nelja haigla liitmisel ravivoodeid kokku 593 ja sooritati kokku 17 502 operatsiooni. 2019. aasta seisuga oli kirurgiakliinikus kokku 347 ravi kohta ja sooritati 20 227 operatsiooni.

Meil töötavad oma ala parimate teadmiste ja oskustega spetsialistid.

Praeguseks on Regionaalhaiglasse koondunud kokkuhoidev ja kõrge töökultuuriga kirurgiakliiniku kollektiiv.

Mustamäe korpuses toimub kirurgiliste erialade statsionaarne ja päevakirurgiline ravi ning erialapõhised ambulatoorsed vastuvõtud. Kirurgiakliiniku koosseisus on kaheksa keskust koos sinna juurde kuuluvate erialapolikliinikutega ning sterilisatsioonitalitus.

erakorralise kirurgia keskus

  • erakorralise kirurgia osakond
üld- ja onkokirurgia keskus
  • I kirurgia osakond − ülemise seedetrakti onkoloogoline ja üldkirurgia, bariaatriline kirurgia
    • onkoloogilise ülemiseseedetrakti kirurgia üksus
    • üld-ja bariaatrilise kirurgia üksus
  • II kirurgia osakond − alumise seedetrakti onkoloogiline ja üldkirurgia, naha ja pehmekoe onkoloogiline kirurgia
    • alumise seedetrakti üldkirurgia üksus
    • onkoloogiline alumise seedetrakti kirurgia üksus 
    • naha ja pehmekoe onkoloogilise kirurgia üksus
  • üldkirurgia polikliinik
üld- ja onkouroloogia keskus
  • uroloogia osakond
    • uroloogiaüksus
    • onkoloogilise uroloogia üksus
  • uroloogia polikliinik
kardiotorakaalkirurgia keskus
  • kardiokirugia osakond
  • rindkere- ja veresoontekirurgia osakond
    • onkoloogilise rindkerekirurgia üksus
    • rindkerekirurgia üksus
    • veresoontekirurgia üksus
  • kardiotorakaalkirurgia polikliinik
neurokirurgia keskus
  • neurokirurgia osakond
    • I neurokirurgia üksus
    • II neurokirurgia üksus
  • neurokirurgia polikliinik
naistehaiguste keskus
  • naistehaiguste osakond
    • onkoloogilise günekoloogia üksus
    • mammoloogiaüksus
    • günekoloogiaüksus
  • naistehaiguste polikliinik
ortopeediakeskus
  • I ortopeedia osakond − vaagnatrauma ja traumajärgne rekonstruktiivkirurgia
  • II ortopeedia osakond
    • plastikakirurgia üksus
    • põletusravi üksus
    • käekirurgia üksus
    • septilise luu-liigese kirurgia üksus
  • III ortopeedia osakond – liigese endoproteesimine
  • ortopeediapolikliinik
pea- ja kaelakirurgia keskus
  • pea-ja kaelakirurgia osakond
    • näo- ja lõualuukirurgia üksus
    • kõrva-nina-kurguhaiguste üksus
    • pea ja kaela onkoloogilise kirurgia üksus
  • pea-ja kaelakirurgia polikliinik
operatsioonikeskus
  • operatsiooniosakond
  • päevakirurgia osakond 
sterilisatsioonitalitus
  • sterilisatsiooniosakond 

Kirurgiakliiniku keskustes töötab kokku 756 kvalifitseeritud töötajat, neist 140 arsti. Kirurgiakliiniku eesmärk on tagada ravikvaliteedi järjepidev kasv ja keskuste tasakaalus areng. Keskuste aparatuur, diagnostika ja ravi vastab nüüdisaja standarditele.

Kirurgiakliiniku Mustamäe meditsiinilinnakus on  statsionaaris 18 operatsioonituba ja 321 ravivoodit (sh. 66 II astme intensiivravi voodikohta). Päevakirurgia osakonnas on 5 operatsioonituba ja 26 ravi kohta.

 

Kompetentsikeskused

Vähiravi kompetentsikeskus koos onkoloogidega

Kirurgiakliinik on Eestis suurima kogemuse ja töömahuga keskus onkoloogiliste diagnoosidega haigete kirurgilises ravis. Uuringufirma Praxis 2009. aasta andmetel toimus Regionaalhaiglas 62,5% kõigist Eesti piirkondlikes haiglates sooritatud onkoloogilistest operatsioonidest. Koos teiste erialade esindajatega toimuvad multimodaalsed konsiiliumid ja ravi (sh onkokirurgia, süsteem-, kiiritus-, valu- ja palliatiivravi, piltdiagnostika). Onkokirurgias arendatakse organsäästvat kirurgiat ja maksimaalse radikaalsusega rekonstruktiivkirurgiat. Uutest tehnoloogiatest kasutame hüpertermilist intraperitomaalset kemoteraapiat (HIPEC), raadiofrekvents ablatsiooni (RFA), krüoablatsiooni (Cryo), brahhüteraapiat. Ainsana Eestis on onkokirurgias toimunud organpõhine spetsialiseerumine seedetrakti kirurgias. Meil on suurim kogemus Eestis endoskoopiliselt teostatavate radikaalsete onkoloogiliste operatsioonide vallas (jämesool, eesnääre jne). Suuremahuliste onkoloogiliste seedetrakti ja uroloogiliste operatsioonide puhul on juurutatud kiire paranemise programm (ERAS). Koostöös plastikakirurgidega toimub rinnavähi kirurgilise ravi järgselt rinda taastav kirurgia. Ainsa keskusena Eestis ravitakse Regionaalhaiglas pea-ja kaelapiirkonna onkoloogilisi haigeid. 

Kardiovaskulaarkirurigia kompetentsikeskus koos kardioloogia erialaga

Südame siirdamised koostöös Helsingi Ülikooli kardiokirurgidega. 

Endovaskulaarkirurgia ja hübriidoperatsioonid veresoontekirurgias. 

Traumakeskus koostöös erakorralise meditsiini ja intensiivravi erialadega

Suurim polütrauma ja erakorralise kirurgia keskus Eestis. Vaagna- ja lülisambakirurgia. Põletustrauma keskus.  

Innovaatilised  lähenemised erinevates kirurgia valdkondades

Miniinvasiivsed suurte liigeste endoproteeside operatsioonid koos fast-track postoperatiivse patsiendi käsitlusega. Pea- ja kaelakirurgia keskuses toimub näo-lõualuukirurgide, neurokirurgide, Tallinna Lastehaiglaga koostöös väikelaste kraniosünostooside kirurgiline ravi.

 

Kliiniku ravimahud

2009. aasta lõpus valmis Regionaalhaiglas uus X-korpus, kus kirurgiakliiniku operatsiooniosakond ja kesksterilisatsiooniosakond said tipptehnoloogiaga varustatud ruumid.

Eriarsti vastuvõtule ja ravile on võimalik registreeruda tasulise patsiendina väljaspool Eesti Haigekassa järjekorda. Abi saavad ka patsiendid väljastpoolt Eestit. Eritasu eest on võimalus kasutada parendatud olmega privaatpalatit. 

2019. aastal teostati kirurgiakliiniku eriala polikliinikutes 114 309 ambulatoorset vastuvõttu. Haiglaravil viibis 12 963 patsienti.

2019. aastal sooritasime 15 723 operatsiooni statsionaarsetele patsientidele, neist ligikaudu 40% moodustavad erakorraliselt hospitaliseeritud haiged. Päevakirurgilisi operatsioone tegime 4504 patsiendile. Aasta-aastalt on tõusnud operatsioonide arv, operatiivne aktiivsus ja päevakirurgia osatähtsus, lühenenud on keskmine ravil viibimise aeg. Kasvanud on bariaatriliste operatsioonide maht: 2019. aastal toimus üld- ja onkokirurgia keskuses 204 bariaatrilist lõikust. 

 

Õppe- ja teadustegevus

Kirurgiakliinik tagab õpetavale haiglale kohaselt heade kliiniliste tavade ja uute teadmiste juurutamise ning leviku. Kliinilise erialase töö kvaliteedi tõstmiseks korraldame regulaarselt konverentse, seminare ja arutelusid. Kirurgiakliinik on õppe ja teadustöö baas Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile. Igal aastal omandavad meie kliinikus kvalifikatsiooni kirurgilistel erialadel arst-residendid. 2019. aastal läbis oma õppetsükleid kirurgiakliinikus 81 arsti-residenti. Arstiteaduskonna tudengitele oleme praktikumide läbiviimise baasasutus ning alates 2019 aastast toimvad ka diplomieelsete IV kursuse arstitudengitele kirurgiliste haiguste praktikum.

Kirurgiakliinikus teeme erinevaid kliinilisi ravimiuuringuid. Oleme referentskeskuseks mitmele rahvusvahelise meditsiinitehnika tootja firmale ja nendega koostöös viime läbi rahvusvahelisi täiendkurususi endoskoopilise kirurgia vallas (jämesoolekirurgia, bariaatriline kirurgia, torakaalkirurgia).

Kirurgiakliinik peab oluliseks koostööd perearstide, teiste raviasutuste ja ülikoolidega. Kliiniku arstid ja õed teevad aktiivselt tervishoiualast teadustööd ülikoolide (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Oulu Ülikool) ja teiste arendusasutustega. 

Hea koostöö on maakonnahaiglatega, kus toimuvad meie eriarstide vastuvõtud, valved ja konsultatsioonid (Hiiumaal, Narvas, Kohtla-Järvel, Rakveres, Haapsalus, Paides, Raplas, Pärnus, Tallinna Lastehaiglas, Medicumis) − sisuliselt oleme loonud haiglate võrgustiku.

Kertu Pagland

Kirurgiakliinik

Kertu Pagland

juhtivsekretär

617 1630

Leonhard Kukk

Leonhard Kukk

kliiniku juhataja

617 1622

Karin Maanas

Karin Maanas

kliiniku õendusjuht

617 1621

Patsiendid tunnustavad meid

Käesoleva kirjaga soovime avaldada tänu dr. Marina Terasele, dr. Jüri Terasele ning medõele Svetlana Bogoljubovale nende professionaalse käitumise ning kannatlikkuse eest patsientidega suhtlemisel. Nii meie pere kui ka teised patsiendid hindavad seda väga. Minu isal Pjotr Kravtsenkol avastati lamerakkvähk. Seetõttu oleme viimasel ajal pidanud üsna palju aega veetma Regionaalhaiglas, üldkirurgia ja onkoloogia osakonnas. Sõltumata sellest, et igapäevaselt on osakonnas väga palju tõsise diagnoosiga patsiente, püsib arstide ja õdede suhtumine kõrgeimal professionaalsel tasemel. Iga kord kui pidime pöörduma kirja alguses mainitud Regionaalhaigla töötajate poole, saime me väga hea teeninduse ning professionaalse abi osaliseks. Patsientidele sellise haigusega nagu minu isal, on väga oluline, et suhtlemine jääks inimlikule tasemele ning on väga oluline, et nad ei tunneks ennast niisuguse diagnoosiga üksi jäetuna. Iga kord kui oleme pöördunud nimetatud töötajate poole nii eelnevalt määratud visiidi ajal, kui ka tulles ilma eelneva registreeringuta ise kohale, saime abi nii arstide kui ka medõe poolt. Lisaks sellele nii arstid kui ka õde suhtlevad minu isaga väga lahkelt ning peale iga visiiti lahkume hea tundega, sest alati saame kõikidele oma küsimustele vastused. Niisugune mõistev ja lahke suhtumine aitab meie perel haigusega paremini toime tulla . Patsient Pjotr Kravtsenko ning tema tütar Olga Kravtsenko.

Olga Kravtsenko

Tänan kogu südamest dr. Priit Melnikut. Ta on suurepärane arst ning ka osakonnas on üldiselt toredad töötajad. Väga tänan õde Anni ja õde Nataliat ning hooldaja Rosat. Edu Teile kõigile!

L. K.

Sügav lugupidamine teie haigla kõigile töötajatele. Seoses viimastel aastatel tekkinud tervisehäiretega olen pöördunud korduvalt haigla eriarstide poole. Suhtumine ja kogemused on olnud üheselt positiivsed. Eriliselt tahan tänada doktor Tiit Suuroja - ta on lihtsalt vapustav - teostab põhjalikud uuringud, määrab efektiivse ravi ja suhtub haigetesse suure soojuse ning hoolivusega.

Eevi Müür

Olin Regionaalhaiglas kodade vaheseina defekti sulgemise ja trikuspidaalklapi puudulikkuse korrektsiooni operatsioonil. Operatsioon õnnestus hästi ja selle eest olen eriti tänulik kirurg dr. Günter Taalile. Kogu haiglas oleku ajal kogesin nii arstide, õdede kui hooldajate eriti hoolivat ja südamlikku suhtumist. Selline keskkond aitab kaasa kiirele paranemisele ja taastumisele. Suur tänu kogu personalile!

Maimo Vellamäe

Tänan kogu südamest neurokirurg Aadu Liivatit, kes opereeris mind 04.05.2016. Aitäh professionaalse töö ja sooja suhtumise eest! Merike Pärs

Merike Pärs

Olin 22. märtsil Hiiu päevakirurgias kurgumandlite operatsioonil. Tahan tänada dr. Tirmastet, kes on oma ala spetsialist. Kes enne ja pärast operatsiooni oli minu, kui patsiendi jaoks olemas ning selgitas kogu protsessi väga põhjalikult. Dr. Tirmaste on rahulik, lahke, sõbralik, abivalmis. Suur aitäh ka päevakirurgia osakonna töötajatele! Super meeskond, kelle teenindus on väga heal tasemel.

Karin

Suur tänu dr. Priit Melnikule professionaalselt läbi viidud operatsiooni eest ning 2. kirurgia osakonna õdedele ja hooldajatele, kes suure hoole ja oskusega aitasid kaasa minu opijärgsele tervenemisele.

Leo Puudist

Kogu südamest suur tänu nendele arvukatele headele inimestele PERH-i erinevates osakondades, kes ümbritsesid aastate jooksul meie nüüdseks lahkunud isa, Venno Laulu professionaalse abi- ja suure südamega. Olgu arstidest muuhulgas ära mainitud: dr. Ülo Zirel, dr.Helis Pokker, dr. Indrek Oro, dr. Maire Kuddu, dr. Birgit Volmer, dr. Marika Paumets, dr. Äli Roose, dr. Peep Talving, dr. Jüri Voitk, dr. Pille Saluvere. Tänutundes, lapsed Meeli Hirvonen, Indrek Laul ja lesk Reet Laul.

Meeli Hirvonen

VAATA KÕIKI TÄNUAVALDUSI

Erialade ABC

gynekoloogia_sm.pngcardio.pngpea_kael.pngneurokirurgia.pnggynekoloogia_sm.pngnina-k6rva-kurguhaigused.pngpoletusravi.pngkopsud.pngkirurgia_sm.pnguroloogia_sm.pngvaluravi.pngveresooned.png