Kirurgiakliinik on Eestis suurima kogemuse ja töömahuga keskus onkoloogiliste diagnoosidega haigete ravis.
Regionaalhaigla kirurgiakliinik osutab kõrgema etapi raviteenust nii plaanilist kui ka erakorralist ravi vajavatele patsientidele. Kirurgiakliinik loodi nelja haigla (Mustamäe Haigla, Eesti Onkoloogiakeskus, Kivimäe Haigla ja Keila Haigla) kirurgiliste osakondade baasil 2001. aastal alanud tervishoiu reformimise käigus. 2002. aastal oli nelja haigla liitmisel ravivoodeid kokku 593 ja sooritati kokku 17 502 operatsiooni. 2023. aasta seisuga oli kirurgiakliinikus kokku 321 ravivoodi kohta ja sooritati 22 152 opreatsiooni.
Praeguseks on Regionaalhaiglasse koondunud kokkuhoidev ja kõrge töökultuuriga kirurgiakliiniku kollektiiv.
Mustamäe korpuses toimub kirurgiliste erialade statsionaarne ja päevakirurgiline ravi ning erialapõhised ambulatoorsed vastuvõtud. Kirurgiakliiniku koosseisus on kaheksa keskust koos sinna juurde kuuluvate erialapolikliinikutega ning sterilisatsioonitalitus.
- erakorralise kirurgia osakond
üld- ja onkokirurgia keskus
- I kirurgia osakond − ülemise seedetrakti onkoloogoline ja üldkirurgia, bariaatriline kirurgia
- onkoloogilise ülemiseseedetrakti kirurgia üksus
- üld-ja bariaatrilise kirurgia üksus
- II kirurgia osakond − alumise seedetrakti onkoloogiline ja üldkirurgia, naha ja pehmekoe onkoloogiline kirurgia
- alumise seedetrakti üldkirurgia üksus
- onkoloogiline alumise seedetrakti kirurgia üksus
- naha ja pehmekoe onkoloogilise kirurgia üksus
- üldkirurgia polikliinik
üld- ja onkouroloogia keskus
- uroloogia osakond
- uroloogiaüksus
- onkoloogilise uroloogia üksus
- uroloogia polikliinik
kardiotorakaalkirurgia keskus
- kardiokirugia osakond
- rindkere- ja veresoontekirurgia osakond
- onkoloogilise rindkerekirurgia üksus
- rindkerekirurgia üksus
- veresoontekirurgia üksus
- kardiotorakaalkirurgia polikliinik
neurokirurgia keskus
- neurokirurgia osakond
- I neurokirurgia üksus
- II neurokirurgia üksus
- neurokirurgia polikliinik
naistehaiguste keskus
- naistehaiguste osakond
- onkoloogilise günekoloogia üksus
- mammoloogiaüksus
- günekoloogiaüksus
- naistehaiguste polikliinik
ortopeediakeskus
- I ortopeedia osakond − vaagnatrauma ja traumajärgne rekonstruktiivkirurgia
- II ortopeedia osakond
- plastikakirurgia üksus
- põletusravi üksus
- käekirurgia üksus
- septilise luu-liigese kirurgia üksus
- III ortopeedia osakond – liigese endoproteesimine
- ortopeediapolikliinik
pea- ja kaelakirurgia keskus
- pea-ja kaelakirurgia osakond
- näo- ja lõualuukirurgia üksus
- kõrva-nina-kurguhaiguste üksus
- pea ja kaela onkoloogilise kirurgia üksus
- pea-ja kaelakirurgia polikliinik
silmakirurgia keskus
- päevakirurgia osakond Katusepapis
- silmahaiguste polikliinik
- silmahaiguste ambulatoorne vastuvõtt Mustamäe medistiinilinnaksus
- silmahaiguste ambulatoorne vastuvõtt Katusepapis
operatsioonikeskus
- operatsiooniosakond
- päevakirurgia osakond
sterilisatsioonitalitus
- sterilisatsiooniosakond
Kirurgiakliiniku keskustes töötab kokku 795 kvalifitseeritud töötajat, neist 149 arsti. Kirurgiakliiniku eesmärk on tagada ravikvaliteedi järjepidev kasv ja keskuste tasakaalus areng. Keskuste aparatuur, diagnostika ja ravi vastab nüüdisaja standarditele.
Kirurgiakliiniku Mustamäe meditsiinilinnakus on statsionaaris 18 operatsioonituba ja 321 ravivoodit. Päevakirurgia osakonnas on 5 operatsioonituba ja 20 ravivoodi kohta.
Kompetentsikeskused
Vähiravi kompetentsikeskus koos onkoloogidega
Kirurgiakliinik on Eestis suurima kogemuse ja töömahuga keskus onkoloogiliste diagnoosidega haigete kirurgilises ravis. Uuringufirma Praxis 2009. aasta andmetel toimus Regionaalhaiglas 62,5% kõigist Eesti piirkondlikes haiglates sooritatud onkoloogilistest operatsioonidest. Koos teiste erialade esindajatega toimuvad multimodaalsed konsiiliumid ja ravi (sh onkokirurgia, süsteem-, kiiritus-, valu- ja palliatiivravi, piltdiagnostika). Onkokirurgias arendatakse organsäästvat kirurgiat ja maksimaalse radikaalsusega rekonstruktiivkirurgiat. Uutest tehnoloogiatest kasutame hüpertermilist intraperitomaalset kemoteraapiat (HIPEC), raadiofrekvents ablatsiooni (RFA), krüoablatsiooni (Cryo), brahhüteraapiat. Ainsana Eestis on onkokirurgias toimunud organpõhine spetsialiseerumine seedetrakti kirurgias. Meil on suurim kogemus Eestis endoskoopiliselt teostatavate radikaalsete onkoloogiliste operatsioonide vallas (jämesool, eesnääre jne). Suuremahuliste onkoloogiliste seedetrakti ja uroloogiliste operatsioonide puhul on juurutatud kiire paranemise programm (ERAS). Koostöös plastikakirurgidega toimub rinnavähi kirurgilise ravi järgselt rinda taastav kirurgia. Ainsa keskusena Eestis ravitakse Regionaalhaiglas pea-ja kaelapiirkonna onkoloogilisi haigeid.
Kardiovaskulaarkirurigia kompetentsikeskus koos kardioloogia erialaga
- Südame siirdamised koostöös Helsingi Ülikooli kardiokirurgidega.
- Endovaskulaarkirurgia ja hübriidoperatsioonid veresoontekirurgias.
Traumakeskus koostöös erakorralise meditsiini ja intensiivravi erialadega
- Suurim polütrauma ja erakorralise kirurgia keskus Eestis. Vaagna- ja lülisambakirurgia. Põletustrauma keskus.
Innovaatilised lähenemised erinevates kirurgia valdkondades
- Miniinvasiivsed suurte liigeste endoproteeside operatsioonid koos fast-track postoperatiivse patsiendi käsitlusega. Pea- ja kaelakirurgia keskuses toimub näo-lõualuukirurgide, neurokirurgide, Tallinna Lastehaiglaga koostöös väikelaste kraniosünostooside kirurgiline ravi.
Kliiniku ravimahud
Eriarsti vastuvõtule ja ravile on võimalik registreeruda tasulise patsiendina väljaspool Eesti Haigekassa järjekorda. Abi saavad ka patsiendid väljastpoolt Eestit. Eritasu eest on võimalus kasutada parendatud olmega privaatpalatit.
2023. aastal teostati kirurgiakliiniku eriala polikliinikutes 115 630 ambulatoorset vastuvõttu.
2023. aastal sooritasime 15 421 operatsiooni statsionaarsetele patsientidele, neist ligikaudu 40% moodustavad erakorraliselt hospitaliseeritud haiged. Päevakirurgilisi operatsioone tegime 5901 patsiendile. Aasta-aastalt on tõusnud operatsioonide arv, operatiivne aktiivsus ja päevakirurgia osatähtsus, lühenenud on keskmine ravil viibimise aeg.
Õppe- ja teadustegevus
Kirurgiakliinik tagab õpetavale haiglale kohaselt heade kliiniliste tavade ja uute teadmiste juurutamise ning leviku. Kliinilise erialase töö kvaliteedi tõstmiseks korraldame regulaarselt konverentse, seminare ja arutelusid. Kirurgiakliinik on õppe ja teadustöö baas Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile. Igal aastal omandavad meie kliinikus kvalifikatsiooni kirurgilistel erialadel arst-residendid. 2023. aastal läbis oma õppetsükleid kirurgiakliinikus 66 arsti-residenti. Arstiteaduskonna tudengitele oleme praktikumide läbiviimise baasasutus ning toimvad ka diplomieelsete VI kursuse arstitudengitele kirurgiliste haiguste praktikum.
Kirurgiakliinikus teeme erinevaid kliinilisi ravimiuuringuid. Oleme referentskeskuseks mitmele rahvusvahelise meditsiinitehnika tootja firmale ja nendega koostöös viime läbi rahvusvahelisi täiendkurususi endoskoopilise kirurgia vallas (jämesoolekirurgia, bariaatriline kirurgia, torakaalkirurgia).
Kirurgiakliinik peab oluliseks koostööd perearstide, teiste raviasutuste ja ülikoolidega. Kliiniku arstid ja õed teevad aktiivselt tervishoiualast teadustööd ülikoolide (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Oulu Ülikool) ja teiste arendusasutustega.
Hea koostöö on maakonnahaiglatega, kus toimuvad meie eriarstide vastuvõtud, valved ja konsultatsioonid (Narvas, Kohtla-Järvel, Rakveres, Haapsalus, Hiiumaal, Paides, Raplas, Pärnus, Tallinna Lastehaiglas, Medicumis) − sisuliselt oleme loonud haiglate võrgustiku.