infotelefon: 617 1291 (24 h)
valvearsti (raviarsti) kõneaeg: kell 14.00–15.00
külastusaeg: iga päev kell 17.00–18.00
I intensiivravi osakond
I intensiivravi osakonnas on 14 täisvarustusega kolmanda astme intensiivravi voodikohta. Osakonna patsientidest moodustavad enamuse neuroloogiliste (33%), kirurgiliste (15%), sisehaiguste (15%) ja polütraumadega (14%) haiged. Samuti on järjest enam meie osakonnas ravil ka suuremahulise kirurgilise operatsiooni läbinud patsiente. Tänapäevased kõrgtehnoloogiaga varustatud intensiivravivoodid võimaldavad pidevat patsientide monitorjälgimist, teha kopsude mehaanilist ventilatsiooni, neerude asendusravi, baroteraapiat ning ravimite manustamist jne.
Meie igapäevase töö kolm põhilist komponenti on aktiivne patsiendi põhiparameetrite monitooring, intensiivne ravi ja intensiivne hooldus.
Tänapäevane meditsiin on meeskonnatöö: patsient-arst-õde-hooldaja. Seepärast on ööpäev ringi osakonnas tööl 5–6 õde, 2–3 hooldajat ja valvearst. Intensiivravi on töömahukas ja suunatud peamiselt üldseisundi stabiliseerumisele.
Olenemata patsiendi seisundist aitame kaasa tema paranemisele, toetame patsienti ja tema omakseid igal võimalusel.
Osakonna alla kuulub ka baroteraapia kabinet, kus töötab baroteraapia arst koos õega. Põhilise osa baroteraapia kabineti patsientidest moodustavad ambulatoorsed patsiendid kõrva- ja veresoonte haigustega. Baroteraapiat on vaja korraldada ka erakorraliselt vingugaasimürgistuse, kessoontõve jm korral. Baroteraapia seanssi kasutame ka raskes üldseisundis intensiivravihaigetel koos kopsude mehaanilise ventilatsiooniga.
Sain esimese ööpäeva jooksul intensiivravi õe ja hooldaja poolt väga positiivse kogemuse osaliseks. Ja mitte ühekordselt, vaid kogu ööpäeva vältel. Eriti tore oli suhtlemine hooldaja Marikaga, kes on üdini professionaalne, sõbralik, toetav ja suure empaatiavõimega. Tahtsin arvata, et tänapäeval ehk on meditsiinitöötajad kõik hea suhtumisega oma töösse ja patsientidesse. Paraku see nii pole nagu selgus tänasel hommikul. Olin proovinud mitu korda end ise pöörata, aga valu oli nii suur, et ei saanud tekkinud sundasendist välja. Uuelt hooldajalt sain kohe pragamise osaliseks. Käratas mulle peale, et pean ise saama ja valu liigutamisel jääb mulle aastateks niikuinii. Kui hooldaja juba eos minu olukorda tundmata mulle nii lajatab? Jätab mulje, et ta pole pädev. Inimene võib olla hoolas ja teha oma tööd hästi, aga kui ta patsientidega juba eos halvustavalt käitub, siis on küll jama. Minu varasemad kogemused PERHis dr Olesja Vellendi ja dr Andrus Kikasega on olnud ülimeeldivad.
Oleks ainult eelpool kirjeldatud Marikaid teil rohkem!
Suur tänu! Lugupidamisega
