Eestis ravitakse südamehaigusi kirurgiliselt Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Meie osakond kuulub kirurgiakliiniku koosseisu ning tegeleb vaid täiskasvanute omandatud südamepatoloogiaga. Operatsioonide arv on viimasel kümnendil jäänud 490–630 lõikuse vahele aastas. Rahvusvahelisel skaalal võib lugeda meie tugevateks külgedeks opereeritute madalat suremust, suurt tuiksoonte kasutamise osakaalu šundimaterjalina ning töötaval südamel opereerimise kogemust.
Loodame, et lähitulevikus laienevad kriitilise südamepuudulikkusega patsientide kirurgilise ravi võimalused. Koostöös Helsingi Ülikooli Haiglaga on võimalik mehhaanilise abistava pumba paigaldamine Tallinnas või südamesiirdamine Soomes.
Viimastele aastatele südamekirurgias on iseloomulik patsientide vananemine ning klapi- ja kombineeritud operatsioonide arvu kasv. Interventsionaalkardioloogide tegevus pärgarterite laiendamise või stentimise näol on jätkuvalt vähendanud pärgarterite šunteerimisi. Konkurentsis püsimiseks paneme omalt poolt rõhku eelkõige tuiksoonte kasutamisele šundimaterjalina, mis peaks andma võrdluses paremaid kaugtulemusi. Tõenäoliselt lisandub ka nn hübriidlõikusi, kus sama patsienti ravivad samal ajal nii kirurgid kui ka interventsionaalkardioloogid.
Meie kollektiiv
Osakonnas töötab viis kirurgi ja kaks kardioloogi. Patsiendi raviprotsessi panustavad selle eri etappidel veel kardioanestesioloogid, operatsioonitoa õed, kardiointensiivravi arstid, füsioterapeudid ja hulk teisi spetsialiste. Vaid kvalifitseeritud meeskonna ühispingutus tagab soovitud lõpptulemuse ja sellega haigete rahulolu.
Kardiokirurgia osakonnas sagedamini tehtavad operatsioonid
Aortokoronaarne šunteerimine (AKŠ)
Südameveresoonte lupjumine kutsub esile südamelihase vere- ja hapnikuvarustuse puudulikkuse. AKŠ-i puhul šunteeritakse kriitilised verevoolu takistused pärgarterites patsiendi enda veresoonega, kasutades kõrvaltee rajamiseks kas tõmb- või tuiksooni. Tavaliselt võetakse need patsiendi enda rinnakastist, jalast või käest. Operatsiooniga leevenevad stenokardilised valud, paraneb patsiendi elukvaliteet ja tihti pikeneb ka tema eluiga.
Šunteerimisoperatsiooni saab sooritada kahel viisil:
- Südame seiskamisega, kasutades kunstlikku vereringet – tagatud on kirurgi jaoks parimad tingimused veresoonte ühendamiseks või sisemiseks puhastamiseks (endarterektoomia).
- Töötaval südamel, vajaduse korral kunstliku vereringe toetusega – raskelt sklerootilise aordi korral minimaalne manipuleerimine (non touch technique), mis vähendab embooliliste tüsistuste tekkimise tõenäosust. Seetõttu sobib meetod eelkõige eakate patsientide opereerimiseks. Universaalset šunteerimisviisi siiski ei ole ja lõplik plaan koostatakse igale patsiendile individuaalselt, arvestades paljusid asjaolusid.
Südame klapipatoloogia
Kahjustunud südameklappide asendamine proteesiga on lahtine südameoperatsioon, mille puhul süda seisatakse ja südameõõned avatakse. Patsiendi elutähtsate funktsioonide ülalhoidmise tagab sellel ajal kunstlik vereringe. Tavaliselt tuleb kahjustunud südameklapp asendada kunstklapiga. Tänapäeval kasutame kahte eri proteesitüüpi.
- Mehhaaniline protees
Ehituslikult on see kahehõlmne, väga kulumiskindel ja tekitab harva trombemboolilisi tüsistusi. Suurepärane vastupidavus ja head hemodünaamilised näitajad teevad sellest proteesitüübist parima variandi noorematele patsientidele. Ainsaks mehhaanilise südame klapiproteesi tõsisemaks puuduseks võib pidada antikoagulatsiooni ehk verevedeldamise vajadust. Teisisõnu peab patsient operatsiooni järel katkematult pärssima hüübimissüsteemi warfarin’iga (Marevan), mis aga nõuab perioodilist verehüübivuse kontrolli. Eelkõige tähendab see haigele siiski pigem teatud ebamugavust kui piiranguid. Tänapäevased mehaanilised proteesid lubavad vere hoida paksemana, mistõttu ka antikoagulatsiooniga seotud veritsusrisk on üpris väike.
- Bioprotees
Kasvavat konkurentsi mehaanilistele klapiproteesidele pakuvad bioproteesid. Nende puhul on klapihõlmad pärit kas sealt või tehtud vasika südamepaunast ehk perikardist. Bioproteeside trumbiks loetakse eelkõige lihtsamat lõikusjärgset antitrombootilist ravi (piisab suukaudsest aspiriinist hüübimiskontrollita). Ehkki tootearendustöös on jõutud kolmanda klapipõlvkonnani, ei ole rahuldavat lahendust leitud bioproteesi enneaegsele degenereerumisele ja sellega seonduvale korduslõikuse vajadusele. Väiksemate klapisuuruste puhul on perikardist proteesidel seaklapiga võrreldes paremad hemodünaamilised omadused. Proteesitüübi lõplik valik on siiski alati patsiendikeskne otsus, mille juures võetakse arvesse kõiki asjaolusid.
Klapiplastika
Harvem õnnestub kahjustunud südameklapp säilitada ja selle normaalne funktsioon taastada, kasutades erinevaid tehnikaid ja abimaterjale (annuloplastika rõngas, tehiskõõluskeelikud). Aordiklapi haiguse korral on viimastel aastatel traditsioonilise klapivahetuse alternatiiviks kujunemas kateetrisisese proteesi paigaldamine ehk TAVI-protseduur (transcatheter aortic valve inplantation). Paigaldajateks võivad olla kas kirurgid või interventsionaalkardioloogid, optimaalne paigaldusviis otsustatakse patsiendikeskselt. Vähemalt esialgu on selle protseduuri kandidaatideks vaid väga kõrge tavalõikuse riskiga patsiendid.
Kombineeritud südamepatoloogia
Üpris sageli ja seda eriti eakamatel haigetel on tegu ühtaegu nii südameveresoonte ahenemise kui ka südameklapi kahjustusega. Sellisel juhul on mõistlik mõlemad probleemid lahendada samas etapis, pikenenud lõikusaja kompenseerib parem lõpptulemus.
Korduslõikused
Teistkordne südamelõikus on võimalik nii varasema šunteerimislõikuse kui ka klapivahetuse läbi teinud patsientidel. Olles kirurgile suurem proovikivi, annab see tulemuse, mis ei pruugi kuigi oluliselt erineda esmase lõikuse omast. Mõned haiged võivad abi saada ka ahenenud šuntide laiendamisest/stentimisest invasiivkardioloogide poolt.
Kodade virvenduse kirurgiline ravi
Kui kodade virvendus esineb lisaks opereerimist vajavale pärgarterite ahenemisele või südame klapipatoloogiale, saab kirurg seda ravida samas etapis nn ablatsiooni protseduuriga. Iseseisva lõikusena tuleb seda ette siiski harva.
Südamesiseste defektide likvideerimine
südamekodade vaheseinas (kaasasündinud)
südamevatsakeste vaheseinas (südamelihase infarkti komplikatsioon)
