Regionaalhaigla anestesioloogiakliinik paikneb Mustamäe meditsiinilinnaku X-korpuses. X-korpuse valmimisega sai Regionaalhaigla endale ühe Läänemere maade moodsaima, 18 operatsioonitoa ning 24-kohalise ärkamisruumiga operatsiooniploki. Uues X-korpuses asub ka tänapäevastele nõuetele vastav ja patsiendisõbralik erakorralise meditsiini osakond (EMO). Kolmes kõrgema etapi intensiivraviosakonnas on kokku 40 kohta.
Anestesioloogiakliiniku koosseisu kuulub neli keskust
anesteesiakeskus
- anesteesiaosakond
- anestesioloogiapolikliinik
intensiivravikeskus
- I intensiivravi osakond
- II intensiivravi osakond
- III intensiivravi osakond
- baroteraapia kabinet
erakorralise meditsiini keskus
- erakorralise meditsiini osakond
kiirabikeskus
- kiirabiosakond (12 brigaadiga eri tugipunktides) koos telemeditsiini üksusega
- reanimobiiliosakond koos väikesaarte üksusega
- katastroofimeditsiini osakond
Telemeditsiini lahendused ja väikesaarte projekt
2012. aastal käivitus nn väikesaarte projekt, mille käigus loodi Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartel erakorralise abi brigaadid. Esmaabi osutavad väljaõppe saanud mittemeedikutest saareelanikud, kes teevad mandril asuvate reanimobiiliarstidega tihedat koostööd, kasutades selleks telemeditsiini võimalusi.
Regionaalhaigla rakendab telemeditsiini lahendusi kõigi kiirabibrigaadide töös. Telemeditsiini lahenduse kasutamine tähendab seda, et väljakutsel olev brigaad saab vajaduse korral ööpäev ringi konsulteerida Regionaalhaigla arstiga, kes näeb haiget ja tema tervisenäitajaid ekraanil (kardiomonitooring, EKG jne).
Kiirabikeskus
2013. aasta sügisel loodi kiirabireformiga ning regionaalhaigla kiirabi tugipunktide hulga suurenemise tõttu anestesioloogiakliinikus kiirabikeskus. Lisaks kiirabiteenuse tagamisele on viimase ülesanne ka kiirabitöötajate erialane koolitus. Kiirabikeskuses korraldatakse regulaarselt trauma- ja taaselustamise treeninguid. Kõrgel tasemel koolituste tagamiseks on kohandamisel spetsiaalsed õppeklassid simulatsioonikoolituste tarbeks. Regionaalhaigla pakub täiendkoolitusi mitte ainult Regionaalhaigla kiirabikeskuse personalile vaid ka kolleegidele teistest kiirabiasutustest.
Kiirabiteenust osutab Regionaalhaigla 12 õebrigaadi 10 tugipunktis – Sakus, Keilas (2 brigaadi), Paldiskis, Jüris, Raplas, Kohilas, Haapsalus (2 brigaadi), Hiiumaal, Märjamaal ja Sauel. Kiirabikeskuses on ka kaks reanimobiilibrigaadi, mille ülesanne on abistada vajaduse korral tavakiirabi. Samuti transpordivad reanimobiilibrigaadid üliraskes seisundis haigeid väljaspool Tallinna piire, k.a lennutranspordi abil ehk lennuki või helikopteriga.
Tänapäevased anesteesia- ja intensiivravikeskused
Anesteesiate sooritamiseks oleme varustatud tänapäevase aparatuuri ja vahenditega kokku 23 operatsioonitoas (18 statsionaarse ravi ja 5 päevakirurgilist operatsioonituba) Mustamäe korpuses. Lisaks oleme hõivatud anesteesiatega endoskoopia, menetlusradioloogia, kiiritusravi ja psühhiaatria osakondades.
Anesteesiaid tehakse Mustamäe korpuse kahes operatsiooniplokis, samuti radioloogia-, endoskoopia-, radioteraapia- ja angiograafiaosakondades ning haigla psühhiaatriakliinikus.
Et tagada ohutus ja ravi, vahetus operatsioonijärgses perioodis, kuuluvad anesteesia osakonna juurde ka 24-kohaline ärkamisruum statsionaarse ravi poolel ja 10 kohaline päevakirurgilises osakonnas.
Kõrgeima etapi haiglana on Regionaalhaigla anesteesiaosakond varustatud moodsa tehnoloogiaga (ultraheliaparatuur südame, veresoonte ja perifeersete närvide visualiseerimiseks, cell-saverid, erinevad operatsiooni ajal südametööd mõõtvad vahendid jne).
Erakorraline meditsiin
Erakorralise meditsiini osakonda tehtavate visiitide arv on tõusnud üle 84 000 aastas ning see on oluliselt suurem kui teistes Eesti haiglates. Osakonnas on kolmekohaline intensiivravisaal, 16-kohaline jälgimissaal ja kolm isolaatorit. Haiged jaotatakse vastavalt oma seisundi raskusastmele (triaaž) punaseks, kollaseks ja roheliseks. Ligi 20% haigetest vajavad haiglaravi. Erakorralise meditsiini osakonnale langeb suur vastutus suurõnnetuste ja masshaigestumiste korral. Valmisoleku tugevdamiseks korraldame regulaarselt näidisõppusi nii haigla sees kui ka väljaspool.
Kliiniku eksisteerimise ajal on
- kaitstud üks doktoriväitekiri, dr Inga Karu, varem kaitses dr Jens Narbekov.
- Eesti Anestesioloogide Seltsi juhatuste eri koosseisudesse kuulunud dr Valdo Toome, dr Ülo Kivistik, dr Indrek Rätsep (praegune president) ja dr Kristjan Kalling.
- kasutusele võetud südame ja kopsude asendusravi (LVAD; ECMO) meetodid ja liitutud rahvusvaheliste organtransplantatsiooni organisatsioonidega.
- töötatud välja HIPEC-operatsioonide anestesioloogiline käsitlus.
- loodudu taaselustatud ja ajutrauma haigete hüpotermiline käsitlus.
- korraldatud Sim Man-simulaatori instruktorite koolitusi ja kursuseid.
- osaletud mitmes rahvusvahelises kliinilises uuringus, nt Euricus III, EuSOS, FENICE, Nutrition Day, Intensium, ning ravimuuringutes Altana, Midex jt.
- osaletud Euroopas toimunud kiirabi ja reanimobiilibrigaadide erialastel võistlustel ja õppustel.
Anestesioloogiakliinikut on juhtinud läbi aegade
dr Valdo Toome 1995–2002
dr Ülo Kivistik 2002–2006
dr Andrus Remmelgas 2006–2013
dr Valdo Toome alates 2013–2018
dr Sergei Kagalo 2018– ...
Ülemõed
Ingrid Susi, Ülle Ilves, Katre Zirel, Tatjana Märtson
Ajaloost
Anestesioloogiakliinik loodi Mustamäe Haiglas 1995. aastal. Sel ajal koosnes see kardioanesteesia ja postoperatiivse intensiivravi osakonnast, üldanestesioloogia osakonnast ja intensiivravi osakonnast koos sinna juurde kuulunud reanimobiiliteenistuse ja barokambriga.
Kliiniku algusaastad olid suure tähtsusega kogu eriala arengule, võtsime kasutusele TISS ja APACHE II skoorid, osalesime aktiivselt haigekassa hinnakirja loomisel. Koostöös Eesti Anestesioloogide Seltsi juhatuse ja Sotsiaalministeeriumiga töötasime välja arengukavad ja töökohtade nõuded vastavalt haiglate liikidele. 1999. aastal liitusime Soome Vabariigi intensiivraviosakondade kvaliteedianalüüsiga Intensium.
Alustasime ka residentide koolitamist, esmalt kardioanesteesia vallas. Peamised mootorid kliiniku arendamisel esimestel aastatel olid dr Ülo Kivistik ja dr Indrek Rätsep, dr Kalle Paju, kliiniku vanemõed Ingrid Susi, Ülle Ilves jpt, kellest on tänaseks saanud ülemarstid, keskuste ja osakondade juhtajad ja õendusjuhid. Samuti on kliiniku arendamisele andnud oma panuse ka toonased haiglajuhid dr T. Lainevee, dr A. Talihärm, R. Allikvee. Eraldi vajab märkimist ka dots. A. Kiviku, ühe Eesti anestesioloogia rajaja töötamine meie kliinikus. Tunnustatud erialaarendaja oli ka dr P. Grossberg. Tasapisi hakkasime osalema ka rahvusvahelistes kliinilistes- (Euricus III) ja ravimiuuringutes (Altana jt). Oluline oli ka aparatuuri pidev uuenemine ja täiustumine. Kasutusele võeti autotransfusioon cell-saver’i abil, pidev hemodialüüs, anesteesia sügavuse monitoriseerimine (BIS), hankisime ECMO aparatuuri. Laienes patsientide invasiivne monitoriseerimine, arenesid regionaalse anesteesia võtted.
Laiem koolituste areng algas anesteesia ja intensiivraviõdede täienduskoolitustega. Sajandivahetuseks tekkisid esmased välissidemed eelkõige Soome ja teiste Skandinaavia maade spetsialistidega, samuti Inglismaa ja Prantsusmaa keskustega. Georg Sorose fondi kaudu oli võimalik pääseda ka Kesk-Euroopas toimuvatele kursustele, lisaks kasutasime Balti-Saksa arstide seltsi stipendiume. Siinkohal tänu ja tervitused kõigile, kes kliiniku arendamisele kaasa on aidanud!
