Ülisuur
Suur
Keskmine (tavaline)

Põhikiri

KINNITATUD
tervise- ja tööministri … .10.2018. a
asutaja otsusega nr …


SIHTASUTUSE PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA PÕHIKIRI


Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi sihtasutus) põhikiri on kinnitatud 25. juuli 2001.a. asutamisotsusega. Muudetud Sotsiaalministri käskkirjadega 15. juulil 2004.a., 28. mail 2008.a., 13. jaanuaril 2011.a. ja 18. novembril 2014.a.


1. peatükk


ÜLDSÄTTED
1. Sihtasutuse nimi on sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (inglise keeles North Estonia
Medical Centre Foundation).
2. Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi
seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
4. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
5. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
6. Sihtasutuse dokumentidel peab olema ära näidatud sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood.
7. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
8. Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus.


2. peatükk


SIHTASUTUSE EESMÄRK
9. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada
kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele
eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja
teadustööga.
10. Oma eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
1) osutab ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning kiirabi;
2) osutab muid teenuseid, kui nende osutamine ei ole vastuolus seadusega;
3) on tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse
õppebaasiks ning viib ka ise läbi tervishoiualast koolitust;
4) teeb vajadusel ekspertiise;
5) töötab välja, täiustab ja aprobeerib uusi diagnostika- ja ravivõtteid;
6) aprobeerib uusi ravimeid ja meditsiiniaparatuuri;
7) viib läbi ja osaleb tervishoiualastes uuringutes ning teeb tervishoiualast metoodilist
tööd;
8) teeb koostööd teiste tervishoiuteenuste osutajatega, erialaühendustega ning muude
tervishoiuga tegelevate institutsioonidega;
9) tagab osutatavate teenuste kõrgetasemelise kvaliteedi ning vastavuse
õigusaktidega esitatavatele nõuetele;
10) tagab sihtasutusele kuuluvate haiglate jätkusuutliku majandamise;
11) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse
eesmärgi saavutamiseks;
12) võib anda laenu juriidilisele isikule, kelle asutajaks või kaasasutajaks sihtasutus on,
ning tagada nimetatud isiku kohtususi.


3. peatükk


SIHTASUTUSE NÕUKOGU
1. jagu
Nõukogu pädevus
11. Nõukogu on sihtasutuse organ, mis kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse
juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.
12. Nõukogu:
1) kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse 3 aasta arengukava;
2) kinnitab sihtasutuse struktuuri;
3) kinnitab juhatuse ettepanekul hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse
aastaeelarve, aasta tegevusplaani ning tegevuseesmärgid;
4) määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmeid;
5) määrab juhatuse liikmetega sõlmitavate teenistuslepingute tingimused;
6) otsustab juhatuse liikme ettepanekul juhatuse liikme kohustuste täitmise panemise
kolmandale isikule;
7) esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega, samuti
isikutega, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks on juhatuse liige;
8) nõuab vajadusel juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse ja majandusliku seisundi
kohta, tegevusaruannet või bilansi koostamist;
9) kinnitab juhatuse ettepanekul hiljemalt 4 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest
raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, olles eelnevalt ära kuulanud
raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori arvamuse;
10) tutvub vajadusel sihtasutuse dokumentidega, kontrollib raamatupidamise õigsust,
vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale;
11) määrab sihtasutuse audiitorite arvu, nimetab audiitori ning määrab audiitoriga
sõlmitava lepingu tingimused;
12) kinnitab nõukogu reglemendi;
13) teeb asutajale ettepaneku sihtasutuse põhikirja muutmiseks;
14) otsustab sihtasutuse jagunemise;
15) täidab muid talle seaduse või käesoleva põhikirjaga pandud ülesandeid.
13. Nõukogu otsustab juhatusele nõusoleku andmise tehingute tegemiseks, mis väljuvad
igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige järgmiste tehingute tegemiseks:
1) osaluse omandamine või lõppemine piiratud vastutusega äriühingus;
2) kinnisasja või registrisse kantava vallasasja võõrandamine või asjaõigusega
koormamine;
3) laenu võtmine;
4) laenu andmine, kapitalirendi lepingu sõlmimine või võlakohustuse tagamine.
2. jagu
Nõukogu liikmed
14. Nõukogul on 4-7 liiget. Nõukogu liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi asutajaõiguste
teostaja, seejuures vähemalt ühe nõukogu liikme määrab asutajaõiguste teostaja ametisse
rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liige kutsutakse tagasi asutajaõiguste teostaja
kirjaliku teatega. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest,
varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete
efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse
üle järelvalve teostamisel.
15. Nõukogu liikmele makstava tasu suuruse määrab asutajaõiguste teostaja ning nõukogu
liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu
seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu
nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist
nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu esimehele võidakse määrata
suurem tasu. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
16. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
17. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks
võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa, vanem, laps,
lapselaps või ühise majapidamise kaudu seotud isik):
1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus
ega ole sihtasutuse kaasasutaja;
2) on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama
majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või
usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
3) omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui
sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse
kaasasutaja;
4) on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni
kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja;
5) omab riigi asutatud sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas
olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise
isiku juhtorganisse, kes on selle riigi asutatud sihtasutuse oluline kaupade müüja või
ostja, teenuste osutaja või tellija.
18. Samuti ei tohi nõukogu liikmeks olla:
1) juhatuse liige ega audiitor ning nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik;
2) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
3) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
4) isik, kellel on ärikeeld;
5) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
6) isik, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
7) isik, kes on pankrotivõlgnik;
8) isik, kes on sihtasutuse töötaja.
19. Käesoleva põhikirja punkti 18 alapunktides 2-5 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat
pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või
kahju hüvitamist.
20. Käesoleva põhikirja punkti 18 alapunktis 6 nimetatud keeld ei laiene isikutele, kelle
karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
21. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 3 aastat ja need tekivad alates tema nõukogu liikmeks
määramise otsuse jõustumisest.
22. Nõukogu liikme volitused lõpevad:
1) 3 aasta möödumisel isiku nõukogu liikmeks nimetamise otsuse jõustumisest;
2) ennetähtaegsel tagasikutsumisel tagasikutsumise otsuse jõustumisest;
3) tagasiastumisel 1 kuu möödumisel päevast, mil nõukogu sai nõukogu liikme kirjaliku
tagasiastumisteate;
4) päevast, mil isiku osavõtt nõukogu tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks.
23. Nõukogu liige võib omal algatusel tagasi astuda, kui ta teatab sellest kirjalikult nõukogule
ette vähemalt 1 kuu.
24. Nõukogu liikme volituste lõppemisel nõukogu liikme volituste tähtaja möödumise,
tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu on asutajaõiguste teostaja kohustatud määrama
uue nõukogu liikme ametisse hiljemalt päevaks, mil lõpeb eelmise nõukogu liikme volituste
tähtaeg. Nõukogu liikme volituste lõppemisel juhul, mil isiku osavõtt nõukogu tööst muutus
objektiivsetel põhjustel võimatuks, on asutajaõiguste teostaja kohustatud uue nõukogu liikme
määrama ametisse viivitamatult. Asutajaõiguste teostaja ei pea nõukogu liikme asemele uut
liiget määrama juhul, kui ka peale nõukogu liikme volituste lõppemist on täidetud käesoleva
põhikirja punktis 14 toodud nõue nõukogu liikmete arvu osas.
25. Nõukogu liikme võib ametisse määrata või tagasi kutsuda kohus huvitatud isiku nõudel või
omal algatusel, kui nõukogu liiget ei ole põhikirjas sätestatud tähtajal ametisse määratud või
põhikirjas ettenähtud asjaoludel tagasi kutsutud.
3. jagu
Nõukogu esimees
26. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
27. Nõukogu esimehe valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed. Kvoorumi puudumisel on
järgmine nõukogu esimehe valimise koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3
nõukogu liikmetest.
28. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud
isik. Kui nõukogu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda vanim nõukogu liige.
29. Nõukogu esimehe volitused kehivad kuni tema nõukogu liikme volituste lõppemiseni, omal
soovil nõukogu esimehe volitustest loobumiseni või nõukogu poolt teise nõukogu liikme
nõukogu esimeheks valimiseni.
30. Nõukogu esimees:
1) kutsub kokku nõukogu koosoleku, määrab koosoleku toimumise aja ja koha ning
päevakorra;
2) korraldab otsuste vastuvõtmise koosolekut kokkukutsumata ja teavitab sellisel viisil
vastuvõetud otsusest;
3) juhatab nõukogu koosolekuid ja teeb ettepanekuid nõukogu pädevusse kuuluvates
küsimustes otsuste vastuvõtmiseks;
4) otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele ja juhatuse esimehele kutsuda nõukogu
koosolekule;
5) määrab nõukogu koosoleku protokollija;
6) sõlmib nõukogu otsuse alusel sihtasutuse eest ja nimel teenistuslepingud juhatuse
esimehe ja teiste liikmetega;
7) suhtleb avalikkusega ja avaldab arvamust nõukogu nimel;
8) esindab muudel seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud juhtudel sihtasutust;
9) esitab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile nõukogu koosoleku päevakorra
vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos
koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
10) esitab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile nõukogu otsuse vastuvõtmise
korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle
väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie
tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
31. Kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punkt 30 alapunktides 9 ning 10
sätestatud kohustusi, võib asutajaõiguste teostaja otsustada peatada tasu maksmise
nõukogu esimehele või tasu vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul
nimetatud kohustusi ei täidetud.
4. jagu
Nõukogu koosolek
32. Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad
vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Erakorraline
koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
33. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, teavitades nõukogu liikmeid koosoleku
toimumisest e-maili teel. Korralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele
teatama ette vähemalt 7 päeva. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu
liikmetele teatama ette vähemalt 1 päeva.
34. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teates märgitakse:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosoleku päevakord;
3) muud nõukogu reglemendis nõutavad andmed ja asjaolud.
35. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest,
kui seadus või käesolev põhikiri ei näe ette suurema esindatuse nõuet. Nõukogu liige võib
nõukogu koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma
koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul
sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut
jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.
36. Kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole
nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui nõukogu koosolekul
osalevad kõik nõukogu liikmed.
37. Nõukogu koosolekut protokollitakse. Nõukogu koosolekut protokollib nõukogu esimehe
määratud isik. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud (sh koosolekul
mitteviibinud, kuid otsuse vastuvõtmiseks oma hääle edastanud) nõukogu liikmed ja
koosoleku protokollija. Nõukogu järgib riigivaraseaduse § 88 lõike 3 alusel kehtestatud
nõudeid nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta.
5. jagu
Nõukogu otsus
38. Nõukogu võtab otsuseid vastu nõukogu koosolekul. Igal nõukogu liikmel on üks hääl.
Nõukogu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks. Hääletamine
on avalik. Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades
oma hääle enne koosoleku algust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
39. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud
nõukogu liikmetest. Käesoleva põhikirja punkti 12 alapunktis 15 ning punkti 13 alapunktides
1-3 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik 2/3 (kahe kolmandiku) hääletamisel
osalenud nõukogu liikme poolthääl. Käesoleva põhikirja punkti 13 alapunktis 4 nimetatud
otsuse vastuvõtmiseks on vajalik nõukogu liikmete ühehäälne otsus. Nõukogu poolt
sihtasutusele laenu võtmiseks või kapitalirendilepingu sõlmimiseks nõusoleku andmise otsus
on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik nõukogu liikmed.
40. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut
kokku kutsumata saadab nõukogu esimees nõukogu liikmetele otsuse projekti ja määrab
kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 7 päeva ja pikem kui 14 päeva. Otsuse
projektile lisab saatja selgituse projekti kohta ja põhjenduse, miks otsuse vastuvõtmine on
otstarbekas koosolekut kokku kutsumata.
41. Koosolekut kokku kutsumata tehtav nõukogu otsus on vastuvõetud, kui otsuse poolt
hääletavad kõik nõukogu liikmed. Nõukogu liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks
kirjalikku vastust, loetakse otsuse eelnõule vastu hääletanuks. Hääletamisele pandud
otsusest koos selle sisu ja hääletamistulemustega teatab nõukogu esimees nõukogu
liikmetele kas e-kirja teel või esimesel nõukogu koosolekul, mis järgneb kirjaliku vastamise
tähtpäevale.


4. peatükk


SIHTASUTUSE JUHATUS
1. jagu
Juhatuse pädevus
42. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke
korraldusi.
43. Juhatus:
1) koostab iga aasta lõpus sihtasutuse 3 aasta arengukava ning teeb nõukogule
ettepaneku selle kinnitamiseks;
2) teeb nõukogule ettepanekuid sihtasutuse struktuuri osas;
3) koostab sihtasutuse aastaeelarve ja aasta tegevusplaani ning esitab need nõukogule
kinnitamiseks;
4) kinnitab sihtasutuse struktuuriüksuste aastaeelarve;
5) täidab nõukogu seaduslikke korraldusi sihtasutuse juhtimisel;
6) sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ning küsib käesoleva põhikirja punktis 13
nimetatud juhtudel tehingu tegemiseks nõukogu nõusolekut;
7) esindab sihtasutust kui tööandjat ning vaidlustes kolmandate isikutega;
8) esitab nõukogule iga kvartali jooksul ülevaate sihtasutuse eelmise kvartali tegevusest
ja majanduslikust seisundist, samuti teatab viivitamata sihtasutuse majandusliku
seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse tegevusega seotud olulistest
asjaoludest ning annab nõukogu liikmetele vajalikku teavet sihtasutuse juhtimise
kohta;
9) esitab registrile avalduse sihtasutuse kohta registrisse kantud andmete muutumisel;
10) kinnitab sihtasutuse töökorralduse reeglid, asjaajamiskorra ja raamatupidamise siseeeskirjad;
11) korraldab sihtasutuse raamatupidamist;
12) jälgib sihtasutuse ja sihtasutuse struktuuriüksuste eelarvete täitmist ning kulude
jaotuskavast kinnipidamist;
13) koostab ja allkirjastab sihtasutuse raamatupidamise aruande ning tegevusaruande,
esitab need audiitorile kontrollimiseks ja seejärel hiljemalt nelja kuu jooksul alates
majandusaasta lõppemisest nõukogule kinnitamiseks, ja pärast aruannete kinnitamist
nõukogu poolt hiljemalt kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest
registrile;
14) esitab nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates
Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta
aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu
on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet
teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul
makstud tasude summa. Sihtasutuse asutajal on õigus nõuda nimetatud aruannet ja
ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal;
15) nõuab vajadusel nõukogu koosoleku kokkukutsumist;
16) kehtestab töötajate valikukriteeriumid ja palgakorralduse;
17) moodustab vajadusel komisjone ja määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded;
18) kinnitab juhatuse reglemendid;
19) tagab sisekontrolli süsteemi toimimise;
20) täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks või
mille täitmine on talle pandud seaduse, käesoleva põhikirja või nõukogu otsusega.
44. Sihtasutust võib igas õigustoimingus esindada iga juhatuse liige. Juhatuse esimees võib
kehtestada sihtasutuse esindamiseks juhatusesisese korra.
45. Juhatuse liikmel ei ole õigust teha tehingut iseendaga või isikuga, kelle esindajaks või
esindusorgani liikmeks ta on, samuti tehingut, mis annaks alust kahtlustada teda
korruptsiooniohtlikes suhetes.
2. jagu
Juhatuse liikmed
46. Juhatusel on 2-3 liiget, kellest üks on juhatuse esimees. Juhatuse esimehe määrab ametisse
nõukogu juhatuse esimehe leidmiseks korraldatud avaliku konkursi tulemuste alusel.
Juhatuse liikme määrab ametisse nõukogu juhatuse esimehe ettepaneku alusel. Nõukogu
määrab juhatuse esimehe ettepanekul ka juhatuse liikme vastutusvaldkonna.
47. Nõukogu võib omaalgatuslikult või juhatuse esimehe ettepaneku alusel juhatuse liikme
sõltumata põhjusest enne tema volituste tähtaja lõppemist oma otsusega tagasi kutsuda.
Juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad
vastavalt teenistuslepingule.
48. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel
või nõukogu esimehe ettepanekul enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist
võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
49. Juhatuse esimehe ja teiste liikmetega sõlmib teenistuslepingu sihtasutuse nimel nõukogu
esimees.
50. Juhatuse liikmele võib maksta tasu üksnes temaga sõlmitud teenistuslepingu alusel. Kui
juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele
vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette
nähtud juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingus. Juhatuse liikmele võib maksta
täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema
põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist.
Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse
liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
51. Juhatuse liige peab olema teovõimeline kõrgharidusega füüsiline isik. Vähemalt poolte
juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis.
52. Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille
allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa, vanem, laps,
lapselaps või ühise majapidamise kaudu seotud isik):
1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus
ega ole sihtasutuse kaasasutaja;
2) on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama
majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või
usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
3) omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui
sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse
kaasasutaja;
4) on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni
kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja;
5) omab riigi asutatud sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas
olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise
isiku juhtorganisse, kes on selle riigi asutatud sihtasutuse oluline kaupade müüja või
ostja, teenuste osutaja või tellija.
53. Juhatuse liikmeks ei või olla isik:
1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3) kellel on ärikeeld;
4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
6) kes on sihtasutuse nõukogu liige;
7) kes on sihtasutuse audiitor;
8) kes on pankrotivõlgnik.
54. Käesoleva põhikirja punkti 53 alapunktides 1-4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat
pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või
kahju hüvitamist.
55. Käesoleva põhikirja punkti 53 alapunktis 5 nimetatud keeld ei laiene isikutele, kelle
karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
56. Juhatuse esimehe ja juhatuse liikme volituste tähtaeg on 5 aastat ja need tekivad alates
tema juhatuse liikmeks määramise otsuse vastuvõtmisest, kui otsuses endas ei ole ette
nähtud teisiti. Nõukogu võib juhatuse liikme määramisel näha ette lühema volituste tähtaja.
57. Juhatuse liikme volitused lõpevad:
1) 5 aasta möödumisel isiku juhatuse liikmeks nimetamise otsuse jõustumisest või juhul,
kui nõukogu on juhatuse liikme ametisse nimetamisel ette näinud lühema volituste
kestvuse tähtaja, siis selle tähtaja möödumisel;
2) tagasikutsumisel tagasikutsumise otsuse jõustumisest;
3) tagasiastumisel 1 kuu möödumisel päevast, mil nõukogu sai juhatuse liikme kirjaliku
tagasiastumisteate;
4) päevast, mil isiku osavõtt juhatuse tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks.
58. Juhatuse liige võib omal algatusel tagasi astuda, kui ta teatab sellest kirjalikult nõukogule
ette vähemalt 1 kuu.
59. Juhatuse liikme volituste lõppemisel juhatuse liikme volituste tähtaja möödumise,
tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu on nõukogu kohustatud määrama uue juhatuse
liikme ametisse hiljemalt päevaks, mil lõpeb eelmise juhatuse liikme volituste tähtaeg.
Juhatuse liikme volituste lõppemisel juhul, mil isiku osavõtt juhatuse tööst muutus
objektiivsetel põhjustel võimatuks, on nõukogu kohustatud uue juhatuse liikme määrama
ametisse mõistliku aja jooksul, ent mitte hiljem, kui 1 kuu jooksul käesoleva põhikirja punktis
57 alapunktis 4 nimetatud päevast. Nõukogu ei pea juhatuse liikme asemele uut liiget
määrama, kui ka peale juhatuse liikme volituste lõppemist on täidetud käesoleva põhikirja
punktis 46 toodud nõue juhatuse liikmete arvu osas ja juhatuse esimees on määratud.
3. jagu
Juhatuse esimees
60. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tegevust ning vastutab koos juhatuse liikmetega
juhatusele pandud ülesannete täitmise eest.
61. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse esimehe poolt asendajaks määratud
isik. Kui juhatuse esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda vanim juhatuse liige.
Juhatuse esimehe ametist lahkumisest kuni uue juhatuse esimehe määramiseni täidab
juhatuse esimehe kohustusi nõukogu poolt määratav juhatuse liige. Olukorras, kus nõukogu
ei ole juhatuse esimeest ega tema kohustusi täitvat juhatuse liiget määranud, täidab
juhatuse esimehe kohustusi vanim juhatuse liige.
62. Juhatuse esimees:
1) määrab nõukogu poolt määratud vastutusvaldkondi arvestades juhatuse liikmete
kohustused;
2) määrab juhatuse liikme ajutise äraoleku ajal teda asendava juhatuse liikme;
3) kutsub kokku juhatuse koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja koosolekul
arutlusele tulevad küsimused;
4) määrab juhatuse koosoleku protokollija ja kirjutab alla juhatuse koosoleku
protokollile;
5) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme määramiseks ja tagasikutsumiseks,
samuti tema vastutusvaldkonna määramiseks;
6) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega teenistuslepingu sõlmimiseks;
7) annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tasude ja
hüvitatavate kulutuste kuumäära kehtestamiseks;
8) võtab osa nõukogu koosolekutest;
9) suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust juhatuse ning
sihtasutuse nimel.
2. jagu
Juhatuse koosolek ja otsus
63. Juhatus võtab otsuseid vastu juhatuse koosolekul. Juhatuse koosolekud on korralised ja
erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui 1 kord kuus. Erakorralised
koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele või kui selle kokkukutsumist nõuab nõukogu või
vähemalt kaks juhatuse liiget.
64. Korralise koosoleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult või e-maili teel
vähemalt 24 tundi enne koosoleku toimumist. Erakorralise koosoleku toimumisest teatatakse
juhatuse liikmetele kirjalikult, e-maili või telefoni teel vähemalt 2 tundi enne koosoleku
toimumist. Erakorralist koosolekut võib juhatus pidada sidevahendite abil.
65. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohale on kutsutud nõuetekohaselt kõik
juhatuse liikmed ja koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Otsus on vastu võetud,
kui selle poolt on üle poole hääleõiguslikest juhatuse liikmetest. Hääletamine on avalik.
66. Juhatuse koosoleku käiku protokollib juhatuse esimehe määratud isik. Protokollile kirjutavad
alla juhatuse esimees ja protokollija.


5. peatükk


SIHTASUTUSE EELARVE JA FINANTSPLAAN


67. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab
vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni
reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud
piirangutele.
68. Sihtasutus koostab ja esitab asutajaõiguste teostajale igal aastal riigieelarve seaduse §-s
sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.
6. peatükk
SIHTASUTUSE VARA
69. Sihtasutuse vara moodustub:
1) asutamisotsuse põhjal sihtasutusele üle antud varast;
2) tervishoiuteenuste müügist ning tervishoiuteenustega seonduvate teenuste müügist
laekuvatest vahenditest;
3) vahenditest, mis laekuvad sihtasutusele muude lepingute täitmisest või muul viisil
nende tegevuse käigus;
4) sihtotstarbelistest eraldistest riigi- ja omavalitsuste eelarvetest;
5) annetustest, toetustest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest;
6) muudest laekumistest.
70. Sihtasutuse vara kasutatakse ainult sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutuse vara
valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab juhatus seaduse ja
käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades nõukogu otsustest, käesolevast
põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.
71. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste
vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või
finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.
72. Sihtasutusele üleantava vara võtab üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu juhatus, milles on
toodud andmed vara üleandja ja vastuvõtja kohta, vara üleandmise aeg, vara koosseis ja
väärtus; kinnisvara üleandmise korral lisaks loetletud andmetele ka andmed vara päraldiste,
seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning vajadus märke tegemiseks
kinnistusraamatusse.
73. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara
sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse vastavalt riigivara seaduses
ette nähtud korrale.
74. Juhatus hindab üleantavate mitterahaliste vahendite väärtuse ja teeb vajalikud toimingud
vara üleminekuks sihtasutuse omandisse ja koostab vajalikud dokumendid. Sihtasutusele
üleantavad rahalised vahendid tuleb kanda sihtasutuse arveldusarvele. Sihtasutus ei võta
vastu õigusaktidega, heade kommetega või sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara.
75. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping, milles
sätestatakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta.
Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta.


7. peatükk


AUDIITOR, SISEAUDIITOR JA ERIKONTROLL


76. Sihtasutuse audiitori määrab ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu. Sihtasutusel võib olla
mitu audiitorit. Audiitori määramiseks on vajalik audiitori nõusolek. Audiitoriga sõlmitavas
lepingus sätestatakse audiitori tagasikutsumise alused, samuti audiitori volituste täpne
kestus ja tasustamine. Audiitori võib määrata ühekordseks audiitorkontrolliks või tähtajaga
kuni 3 aastat.
77. Juhatus loob siseaudiitori ametikoha. Juhatusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha
loomisest, kui loobumine võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks.
Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada sihtasutuse asutajaõigusi
teostava isikuga.
78. Sihtasutuse asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada
selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.


8. peatükk


PÕHIKIRJA MUUTMINE


79. Põhikirja muutmise õigus on asutajal. Ettepaneku põhikirja muutmiseks võib teha nõukogu.
80. Põhikirja võib muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ja silmas pidades
sihtasutuse eesmärki. Muuta ei saa sihtasutuse eesmärki ja põhikirja käesolevat peatükki.


9. peatükk


ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE


81. Sihtasutuse jagunemise otsustab sihtasutuse nõukogu. Sihtasutuse ühinemise või
lõpetamise otsustab asutaja.
82. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on
ühetaolised ja kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga.
83. Sihtasutuse jagunemine on lubatud üksnes juhul, kui see on vajalik sihtasutuse eesmärgi
paremaks saavutamiseks.
84. Sihtasutuse nime Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla kasutamine sihtasutuse
jagunemisel või ühinemisel otsustatakse eraldi kokkuleppe alusel.
85. Sihtasutus lõpetatakse seadusega sätestatud korras. Asutaja võib otsustada sihtasutuse
lõpetada, kui sihtasutuse eesmärk on saavutatud või selle saavutamine on muutunud
võimatuks.
86. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara
antakse üle Eesti Vabariigile, kes kohustub seda kasutama võimalikult vastavalt sihtasutuse
eesmärkidele.