Patsiendinõukoda

 

Esimesel Patsiendinõukoja kohtumisel arutleti osapoolte vastastikuste ootuste, erinevate infokanalite ülesannete ja kättesaadavuse parendamise üle. „Mul on väga hea meel, et erinevad patsientide organisatsioonid on avaldanud soovi meie Nõukoja töös osaleda ning et üks neist on Eesti Puuetega Inimeste Koda. See annab võimaluse teemasid märksa laiemas ringis arutada ja saada tagasisidet ka nendelt sidusrühmadelt, kes ei ole haiglaga otseselt seotud,“ ütles juhatuse liige Terje Peetso. „Patsiendinõukoja võrgustik on väga oluline, et vaadata tervisesüsteemi laiemalt ja aidata kaasa Regionaalhaigla igakülgsele arendamisele, arvestades just patsiendivaadet,“ lisas ta.

 

Patsiendinõukoja teisel kohtumisel tutvustas Regionaalhaigla teadus- ja arendusteenistus projekte, mis on suunatud patsiendi raviteekonna parendamiseks. Vähiravi teekonna patsiendikeskse kujunduse eesmärk on muuta raviteekond vähipatsiendile sujuvamaks ning turvalisemaks, toetades võimalusi vähi varaseks avastamiseks ning tulemuslikumaks raviks. 
Haigla üksustele edastati ideed Eesti Kunstiakadeemia ja TalTechi disaini ja tehnoloogia tuleviku ühisõppekava magistritudengitelt, kes rakendasid oma teadmisi ambulatoorsete teenuste parandamiseks. Kunstiakadeemia tudengitega koostöös sündis ka projekt „Terve ruum“, mille lahendusi kasutatakse nii uutes korpustes kui olemasolevates üksustes. 

Kolmandal patsiendinõukoja kohtumisel arutasid nõukoja liikmed Regionaalhaigla arengukava 2021–2030 ning esitasid oma mõtteid ja soovitusi uuteks ning jätkuvateks tegevusteks. Sealjuures leidis nõukoda, et oluline on suurendada koostööd arstide ja õdedega patsientide ja nende lähedaste koolitamiseks ning rõhutasid vajadust haigla paremaks koostööks sotsiaalvaldkonnaga. Põhjalikku käsitlemist leidis ka loodussäästlikkus ning haigla atraktiivse tööandja.

 

Neljas Patsiendinõukoja kohtumine puudutas tegevusi COVID-19 pandeemia ajal, patsiendikesksete raviteekondade kujundamist haiglas ning Patsiendikooli uusi teemasid. Sissejuhatuseks andis juhatuse esimees Agris Peedu ülevaate Regionaalhaigla tegevustest COVID-19 pandeemia tingimustes. Seejärel keskendus kohtumine Regionaalhaigla olulisele fookusele – patsiendikesksete raviteekondade kujundamisele ja edasiarendamisele. Dr Mariken Ross tutvustas hemofiiliapatsiendi raviteekonda ning klienditeeninduse juhataja Annely Karjama uut projekti „Erivajadustega patsientide liikumine Regionaalhaiglas – kitsaskohtade kaardistamine ja lahendused“. Mõlemale ettekandele järgnes sisukas arutelu, mille käigus lepiti kokku erinevad koostöövõimalused. Koosoleku eelviimase punktina esitles koolitusspetsialist Kristi Remmik Patsiendikooli uusi ettevõtmisi ning koos arutati võimalike teemade üle uuel 2021/2022 „õppeaastal“.  Kavas on mitmed vähipatsiente puudutavad loengud, erinevate krooniliste haigustega seonduvad küsimused, patsientide ja nende lähedaste vaimne tervis. Päevakorra viimases punktis jagas juhatuse liige Terje Peetso Patsiendinõukoja selle aasta tegevusplaani puudutavaid ettepanekuid. Teemasid, mida käsitleda on mitmeid ning koos nõukoja liikmete ettepanekutega jõuti plaanidega juba aastasse 2022. 

Viiendal kohtumisel tervitati uusi Patsiendinõukoja liikmeid - Eesti Insuldipatsientide Seltsi ja Läänemaa Vähiühingut. COVID-olukorrast andis ülevaate Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juht ja Regionaalhaigla arstlike tegevuste juht COVID-kriisis dr Pille Mukk. Erivajadustega patsientide projekti tulemusi tutvustasid haldusteenistuse juhataja Tõnu Talisainen ja registratuuride valdkonnajuht Annely Karjama. Patsiendinõukoha liikmed osalesid suvel haiglate patsiendinõukodade ühiskohtumisel ja rääkisid sel kohtumisel tehtud ettepanekutest, kuidas koos veelgi efektiivsemalt patsiendi raviteekonda parandada. Patsiendikooli tegemisi kirjeldas Kristi Remmik, 1. detsembril tähistatakse juba 1. sünnipäeva.

Patsiendikooli tegemistega tutvuge lähemalt Patsiendikooli lehel.

 

• patsiendi tervise hoidmise ja raviteekonna kujundamist;

• patsienditeekonna planeerimist;

• patsiendikeskseid protsesse;

• patsiendi ja tema lähedaste rolli raviprotsessis;

• patsiendi organisatsioonide rolli patsiendi võimestamises koostöös Regionaalhaiglaga;

• kommunikatsiooni patsiendile ja lähedastele;

• uusi planeeringuid patsiendi vaatest;

• haiglas pakutavaid lisateenuseid;

• patsiendikeskkonda.

 

Eesti Reumaliit

Avitus MTÜ

Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts MTÜ

Eesti Tsöliaakia Selts

Eesti Psoriaasiliit

Eesti Hemofiiliaühing

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Saaremaa Vähiühing

Läänemaa Vähiühing
Eesti Insudlipatsientide Selts