Neurokirurgia

Neurokirurgia on arstiteaduse kirurgiline eriala, mis tegeleb täiskasvanute ja laste pea- ja seljaaju, ajukelmete, kraniaalnärvide ja spinaalsete närvijuurte, perifeersete närvide ja autonoomse närvisüsteemi, kolju ja lülisamba haiguste, väärarendite ja vigastuste ning samuti verevarustuse häirete diagnoosimise, kirurgilise ja mitteneurokirurgilise ravimisega.

Seega tegeleb neurokirurgia igas vanuses patsientidega (vajaduse korral ka vastsündinutega) pealaest jalatallani. Neurokirurgia valdkonnad on pea- ja seljaaju ning lülisamba vigastused, närvisüsteemi kasvajalised haigused, ajuveresoonte haigused (nt ajuarterite laiendid ehk aneurüsmid) ning kaasasündinud väärarendid ehk malformatsioonid.

Enim ravime selgroo degeneratiivseid haiguseid (40%): nimme- ja kaelaradikuliite, lülivaheketta väljasopistust, lülisambakanali kitsenemist jm degeneratiivseid haiguseid. Lisaks sellele tegeleme perifeersete närvide kirurgiliselt ravitavate haiguste ja vigastustega.

Neurokirurgiliste haiguste ravi toimub Regionaalhaiglas koosöös teiste erialadega: neuroradioloogia (närvisüsteemi piltuuringud ja ajuveresoonte haiguste soonekaudne ravi), neuroanestesioloogia ja neurointensiivravi, neuroloogia ja lasteneuroloogia, kliiniline neurofüsioloogia (närvisüsteemi uuringud), neuropatoloogia (koe- ja rakuproovide uurimine), neuro-otoloogia (närvi-kõrvahaigused), neuro-oftalmoloogia (närvi-silmahaigused), füsiaatria (taastusravi), endokrinoloogia (sisenõrenäärmete, nt ajuripatsi haigused), onkoloogia kemo- ja radioteraapia (kasvajate keemia- ja kiiritusravi).

Kesknärvisüsteemis tekkivad protsessid võivad kuuluda neurokirurgia ja teiste kirurgiliste erialade ühisvaldkonda. Kirurgilised koostöövaldkonnad on ortopeedia, käekirurgia, näo- ja lõualuukirurgia, plastikakirurgia, transplantatsioonikirurgia. Patsiendi käsitluse jagunemine sõltub probleemi asukohast (kehapiirkonnast) ning võib aja jooksul muutuda. Neurokirurgia on keskendunud plaanilisele ja erakorralisele aktiivravile.

Nende haiguste plaaniline kirurgiline ravi tuleb arvesse, kui lihtsamate (mittekirurgiliste) meetoditega pole tulemusi saadud. Erakorraline kirurgiline ravi on vajalik peamiselt vigastuste, mõnede mittetraumaatiliste ajuverejooksude (nt ajuveresoone laiendi rebenemise korral) ja mõnede kiirelt halveneva seisundiga haigete korral.

Edukaks neurokirurgiliseks raviks peab klassikaliselt olema täidetud kolm tingimust:

• patsiendil on närvisüsteemi kahjustuse sümptomid
• patsiendil on sümptomitega sobiv leid diagnostilisel uuringul (kompuutertomograafia, magnettomograafia, elektroneuromüograafia)
• kirurgilise ravi oodatav tulemus on parem haiguse loomulikust kulust (iseparanemine on ebatõenäoline) ja mittekirurgilise ravi tulemustest

Ülaltoodud kriteeriume hindab plaanilisel juhul neurokirurg ambulatoorsel vastuvõtul, erakorraliste juhtudega tegeleb valveneurokirurg.

Sagedasemad haigusterühmad:

Pea- ja seljaajukasvajad

Nii hea- kui ka pahaloomuliste kasvajate kirurgiline ravi mitme eriala koostöös: neurokirurgia-kiiritusravi-keemiaravi, mõnede ajukasvajate tüsistuste kirurgiline ravi.

Vaskulaarsed ehk veresoontehaigused peaajus

Oluline haigusterühm on ajuveresoone laiendid (aneurüsmid) ja ajuveresoonte väärarendid ehk malformatsioonid. Kasutusel on nii lahtised operatsioonimeetodid kui ka veresoonekaudne (endovasaalne) ravi, viimane koostöös radioloogiakeskuse neuroradioloogidega. Vajaduse korral kaasame ravisse ka välisspetsialiste.

Lülisambahaigused

Siin on enim alaseljavalu ja radikulopaatiaga (end. radikuliidiga) patsiente. Selgroo ehk lülisamba lülivaheketta väljasopistusest vm põhjusel tekkinud radikulopaatia, lülisambakanali kitsenemise (stenoosi), lülide ülemäärase nihkumise (listees, ebastabiilne lülisammas), selgroo lüli murdude ravi kogu lülisamba ulatuses: kaela-, rindkere-, nimme-, ristluu ja õndraluude osas. Vastavalt vajadusele on kasutusel nii väheinvasiivsed kui ka mahukad kirurgilise ravi tehnikad.

Närvisüsteemi vigastused

Tegeleme ka lülisambavigastuste tänapäevase raviga, kasutades erinevaid meetodeid lülisambamurdude fikseerimiseks ning seljaaju ja -närvide vabastamiseks. Samuti tegeleme perifeersete närvide ja närvipõimikute vigastuste diagnoosimise ja raviga ning vigastuste kaugtagajärgede raviga (nt koljudefektide plastilised operatsioonid, krooniline valu).

Perifeerse närvisüsteemi haigused

Lisaks perifeersete närvide vigastustele tegeleme ka muude närvikahjustuste diagnostika ja raviga. Suurem osa perifeersete närvide haiguste operatsioonidest toimub päevakirurgia osakonnas (vt infovoldik päevakirurgia patsiendile ja infovoldik karpaalkanalisündroomist).

Hüdrotsefaalia ehk vesipäisus

Täiskasvanute ja laste hüdrotsefaalia raviks on kasutusel nii endoskoopilised kui ka ajuvatsakeste šunteerivad operatsioonid.

Lasteneurokirurgia

Koostöös Tallinna Lastehaiglaga (peamiselt lastekirurgia, lasteneuroloogia ja anestesioloogia-intensiivravi osakondadega) tegeleme laste neurokirurgiliste haiguste ja neurotraumade raviga. Sõltuvalt patsiendi vanusest ja probleemi keerukusest on võimalik teostada operatsioon nii Regionaalhaiglas kui ka Lastehaiglas. Sagedasemad neurokirurgilised operatsioonid lastel on seotud vesipäisuse, seljaajusonga (meningo(müelo)tseele), kasvajate ja vigastustega.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Oulu Ülikooli Haigla, Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi baasil on käivitunud interdistsiplinaarne laste kraniosünostooside (kolju väärluustumiste) tänapäevase kirurgilise ravi projekt, et võimaldada kraniosünostooside kirurgilist ravi Eestis, keerukamatel juhtudel ka Euroopa juhtivates keskustes. 

Üldpõhimõtted

Interdistsiplinaarsus

Keerulisematel juhtudel otsustame ravitaktika koostöö üle teiste erialade spetsialistidega iganädalasel neurokirurgia konsiiliumil.

Tõenduspõhisus

Kasutatavate ravimeetodite efektiivsus on teaduslikult tõestatud. Mõnikord on ravi vajalik ka hetkel kaebusi ja sümptomeid mittepõhjustava seisundi korral, kui arstiteaduslikel andmetel on ilma ravita suur tõenäosus halvale haiguskulule.

Täpsema info haige käsitlusest ja operatsiooniga seonduvast neurokirurgia statsionaaris ja päevakirurgia osakonnas leiab vastavate osakondade tutvustuste alt.
Püüame alati leida patsiendile sobivaima lahenduse, lähtudes eelkõige patsiendi sümptomitest ning pidades silmas parimat võimalikku kaugtulemust ja tõenduspõhisust. Samas on teada, et paljud haigused on iseparanevad ja mõned kahjuks mitteravitavad, viimasel juhul nõustame patsienti ja suuname vajalike tugiteenuste juurde.

Tänapäevasus

Regionaalhaigla neurokirurgid osalevad igal aastal erialastel koolitustel Euroopas jm. Samuti on nad lektorid Eestis toimuvatel tänapäevaseid neurokirurgia meetodeid ja seisukohti tutvustavatel koolitustel Eesti kolleegidele (teiste erialade arstid, õed, füsioterapeudid jt). Igapäevane koostöö käib teiste Tallinna haiglate (Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla) ja suuremate tervisekeskustega, samuti Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eesti haiglatega. Neurokirurgia keskustest on põhilised koostööpartnerid Tartu Ülikooli Kliinikum ja Stockholmi Karolinska Haigla, lasteneurokirurgia alal on koos Lastehaiglaga välispartneriks Berliini Charité Lasteneurokirurgia keskus.