KontrastsusKõrge|Tavaline

Ülisuur Suur Keskmine (tavaline)

VAEGNÄGIJALE SISUKAART

ERAKORRALINE ABI
617 1369

INFOTELEFON
617 1300

DIGIREGISTRATUUR

ÜLERIIGILINE
DIGIREGISTRATUUR

Blogi

Kuidas ennast väiksema tervisemure korral tohterdada?

Regionaalhaigla EMO töötajad panevad inimestele südamele − puhkusele minnes tuleb hoolega ravimikoti sisu üle vaadata, maale sõites kaasa võtta ka igapäevaselt kasutatavad ravimid ja esmaabivahendid. Sageli ei nõua kergemad tervisemured arsti sekkumist, vaid hakkama saab ka ennast kodus ravides.

17.07.2019

Regionaalhaigla aitas laulu- ja tantsupeo välihaiglates ligi 600 abivajajat Foto: Aivar Pihelgas

Regionaalhaigla aitas laulu- ja tantsupeo välihaiglates ligi 600 abivajajat

XXVII laulu- ja XX tantsupeol “Minu arm” osutas Regionaalhaigla arstiabi välihaiglates Tallinna Lauluväljakul ja Kalevi Keskstaadionil. Kokku abistati välihaiglates 599 väikest ja suurt laulu- ja tantsupeolist, erinevate traumadega pöördumisi oli 106, tantsupeol juhtus neist 89 ning välihaiglatest saadeti täiendavatele uuringutele Tallinna haiglatesse 28 inimest.

08.07.2019

Tantsupeo välihaigla

Kuidas enda tervist laulu- ja tantsupeol hoida? Regionaalhaigla annab laulu- ja tantsupeolistele välihaiglates arstiabi

Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse 30 meedikut – arstid, õed ja abilised – annavad laulu- ja tantsupeolistele arstiabi. Mõlemal peo peaväljakul ehk Kalevi Staadionil ja Lauluväljakul on avatud välihaiglad, mis toimivad tavalise haigla erakorralise meditsiini osakonna põhimõttel.

04.07.2019

Toetame inimest tervise teekonnal - kuidas on muutunud õe roll?

Regionaalhaigla õendusdirektor Aleksei Gaidajenko kirjutab õdede kutsealastest väljakutsetest ja kitsaskohtadest, õe rollist kaasaegses tervishoius ning patsientide ootustest õdedele. Regionaalhaiglas töötab umbes 17 protsenti Eesti õdedest ning meie rohkem kui 2400 õendus- ja hooldustöötajat moodustavad suurima osa kogu haigla kollektiivist.

20.05.2019

Õed nagu vennad

Õed nagu vennad

„Eesti kiirabis on säilinud meditsiinikunst,“ leiavad kiirabikeskuse koolitusõed Ivar Käsper, Riho Männik ja Heiko Porval. Eelmisel aastal andsid nad Regionaalhaiglas kokku 2800 koolitustundi. Lihtsalt lahti seletades – mida koolitusõed teevad?

07.05.2019

Karulauguväli Allikas: Wikipedia

Olge taimedega ettevaatlik!

Igal aastal annab saabuv kevad- ja suvehooaeg mürgistusteabekeskuses endast märku sellega, et taime- ja seeneraamatud nihkuvad riiulist kõnevastaja telefoni kõrvale lauale. Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse õde ja mürgistusteabekeskuse nõustaja Ruth Kastanje annab soovitusi, millistesse taimedesse ettevaatusega suhtuda ja kuidas mürgistuse korral käituda.

22.04.2019

Onkokardioloogia

Onkokardioloogia päästab elusid

Regionaalhaigla hakkas esimese haiglana Eestis onkokardioloogia valdkonda süsteemselt arendama, maailma vähiravi tippkeskustes on onkokardioloogiat patsientide parima ravi nimel juba mõnda aega oluliseks peetud. Regionaalhaiglas on koostöö väga edukalt käivitunud hematoloogia valdkonnas, kus patsiendid vajavad sageli kardioloogi konsultatsiooni. Stina Eilsen rääkis eriala eestvedajatega.

15.04.2019

Dr Lilian Lääts ISfTeH tegevdirektori asetäitja Frederic Lievensiga

Regionaalhaigla telemeditsiini rakendused pälvisid rahvusvahelist tähelepanu

Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso ja kiirabi osakonna juhataja dr Lilian Lääts osalesid 19.-21. märtsil e-tervise tippkohtumisel (eHealth Summit) Lissabonis, kus toimus ISfTeH (International Society for Telemedicine and eHealth) iga-aastane konverents, mis tänavu leidis aset ühes Portugali eHealth Summit’iga.

04.04.2019

Dr Erve Sõõru

Nõuandeid kella keeramisega kohanemiseks

Regionaalhaigla pulmonoloog-unearst dr Erve Sõõru kirjutab kellakeeramise mõjust Regionaalhaigla blogis, millest sõltub inimese une ja ärkveloleku rütm ning annab kasulikke nõuandeid, kuidas kellakeeramisega kõige paremini toime tulla.

26.03.2019

Erakorralise meditsiini keskus

Kuidas neeruhaigust ära tunda?

Kas peaksid kontrollima neerude tervist? See lihtne Regionaalhaigla neeruarstide poolt kohandatud küsimustik aitab selgust saada. JAH, kui Sul on varasemalt diagnoositud suhkruhaigus ehk diabeet. JAH, kui Sinu vererõhk on olnud aastaid kõrgem kui 135/85 mmHg, põed kõrgvererõhuhaigust või mõnda muud südame- ja veresoonkonnahaigust. JAH, kui Sul on ebaselge põhjusega tursed jalgadel või näopiirkonnas. JAH, kui oled kehamassiindeksi järgi ülekaaluline.

13.03.2019

Pages