Hüperkolesteroleemia vajab kiiret diagnoosimist ja raviStina Eilsen vestles prof Margus Viigimaaga Meditsiiniuudistes hüperkolesteroleemiast ja selle sageli aladiagnoositud haiguse mōjust inimese tervisele.16.11.2021
Vaktsineerimata COVID-patsientide haiglaravi nōuab ääretult ressurssi„Tervisepooltunnis” on külas Regionaalhaigla kvaliteediteenistuse juht Priit Tohver ning arutlusele tulevad erinevad vaktsiini puudutavad vastuargumendid, müüdid ja murekohad. Miks jõudis vaktsiin turule tavapärasest palju kiiremini ja kas kvaliteedis tehti järeleandmisi? Miks on vajalik kolmas tõhustusdoos? Miks vaktsineerida, kui ka vaktsineeritud nakatuvad? Kas võrreldes esimese lainega on viiruse kohta tulnud uusi teadmisi? Miks on vaktsineerimata patsientide ravi kulukam? Kuula põhjalikku arutelu dr Tohveriga taskuhäälingu uuest episoodist. 09.11.2021
Oleme kõik võtmetähtsusega pandeemia pidurdamiselKui esimesed koroonaviirusevastased mRNA vaktsiinid jõudsid haiglatesse, oli nende mõjusust ja ohutust hinnatud kümnete tuhandete inimeste peal mõne kuu vältel. Tegu oli ajaloo kiireima vaktsiiniarendusega: kandidaadi loomisest kasutuseni jõuti üheksa kuuga. Kahtlemata pani see kulme kergitama, nii ka mind. Sellest hoolimata, olles näinud, mida teeb COVID-19 meie patsientide ja tervisesüsteemiga, võtsid tervishoiutöötajad ja ka mitmed teised eesliinitöötajad järjekorda, et lasta end vaktsineerida. Üle poole meie elanikkonnast järgnes neile, kuid minna on veel pikk maa.03.11.2021
Professor Peep Talving ja ajakirjanik Villu Zirnask koroonameetmete tõhususestSeekordses "Tervisepooltunnis" tulevad arutlusele ühiskonnas poleemikat tekitanud koroonaviiruse tõkestamise meetmed. Saates on külas Regionaalhaigla ülemarst professor Peep Talving, kellele pareerib ajakirjanik Villu Zirnask. Millised on kriitikute vastuargumendid senistele meetmetele? Milline mudel töötab viiruse tõkestamisel kõige paremini? Kas ja milliseid korrektuure peaks tegema üleriigilises vaktsineerimiskampaanias? Kuula Talvingu ja Zirnaski arutelu taskuhäälingu uues episoodis:13.10.2021
13. oktoober on ülemaailmne tromboosipäev Igal aastal 13. oktoobril tähistatakse ülemaailmset tromboosipäeva, mille eesmärgiks on suurendada elanikkonna teadlikkust tromboosist ning seeläbi vähendada ebavajalikke surmasid ja haiguse kaugtüsistusi. Sel päeval sündis ka Rudolf Virchow, kes oli saksa arstiteadlane ja antropoloog ning kirjeldas esimesena tromboosi patofüsioloogiat.13.10.2021
Pille Sillaste: Palliatiivne ravi saab lahutamatuks osaks ravisüsteemist10. oktoober tähistatakse rahvusvahelist palliatiivse ravi ja hospiitsi päeva, kuid paraku üsna vähe teatakse Eestis, mis on palliatiivne ravi.09.10.2021
Märt Sults ja professor Margus Viigimaa infarktistTäna, 29. septembril tähistame ülemaailmset südamepäeva. Südamepäeva valguses avame pidulikult „Tervisepooltunni“ kolmanda hooaja, mille avaepisoodis kuuleme Tallinna Kunstikooli direktori Märt Sultsi ebatavalist lugu infarkti põdemisest, ravist ja taastumisest. Kui Märt Sults pärast pingelist Riigikogu istungit viimaks kitarritundi jõudis, märkas ta, et parem käsi ei allu enam rütmile. Pealtnäha tühine häire andis märku tõsisest terviserikkest, mis tänu kiirele tegutsemisele õnneliku lõpu leidis. Millised tegurid soodustasid infarkti teket, kuidas kulges taastumine ning milliseid järeldusi tegi patsient? Sultsi kogemust kommenteerib Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa. 29.09.2021
Südameklapirikked ja ravivõimalusedRegionaalhaigla kardiokirurgia osakonna juhataja kardiokirurg Günter Taal annab ülevaate südameklapirikete diagnoosimisest ja ravivõimalustest.15.09.2021
Põhja-Euroopa traumakeskustes on läbivate kõhuvigastuste käsitlus kõrgel tasemelRahvusvahelise mitmekeskuselise uuringu tulemusel on ilmunud ingliskeelne artikkel "Selective non-operative management of penetrating abdominal injuries at Northern European trauma centers: the NordiPen Study". Kõnesolevas artiklis vaadeldakse kõhupiirkonna noa- ja laskevigastuste käsitluse tulemeid ja standardeid. Uuring näitab, et Põhja-Euroopa traumakeskused (sealhulgas ka Regionaalhaigla) on läbivate kõhuvigastuste selektiivsel mitte-operatiivsel käsitlemisel kõrgel tasemel. Uuringut juhtisid Regionaalhaigla arstid – juhtivad uurijad olid dr Sten Saar erakorralise kirurgia keskusest ja prof Peep Talving juhatusest.07.09.2021
Borrelioosi ehk Lyme tõbi – salakaval haigusRegionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja dr Mait Altmets rõhutab, et borrelioosi ehk Lyme tõve diagnoosimine algab kliinilise pildi hindamisest ja alles seejärel tuleks vajadusel teostada laboratoorsed uuringud. Artikkel ilmus Meditsiiniuudistes. Milline on borrelioosi ehk Lyme´i tõve haiguspilt?10.08.2021