Regionaalhaigla loobub kliimavaenulike anesteesiagaaside kasutamisest

Regionaalhaigla loobub järk-järgult keskkonnale kahjulikest anesteesiagaasidest, andes sellega panuse kliimamuutuste leevendamisele.

„Tervishoiusektoril on märkimisväärne roll kasvuhoonegaaside paiskamisel atmosfääri, sageli tuuakse esile suurest energiatarbimisest ja ka inhalatsioonanesteetikumidest ehk anesteesiagaasidest tekkivat mõju. Väikeste sammudega saab seda jalajälge vähendada ka meditsiinis ja operatsioonisaalides, kus anesteesiaid tehakse. Viimastel aastatel on anesteesiaringkondades antud probleemi üha enam teadlikustatud ning ka meie oleme täheldanud anesteesias kasutatavate gaaside kasutuse vähenemist. Nüüd otsustasime Šotimaa ja Suurbritannia tervishoiusektori eeskujul teha järgmise sammu ning loobuda lõplikult desfluraanist ja isofluraanist, sest nende kasvuhoonegaasi tekitav potentsiaal on inhalatsioonanesteetikumide võrdluses kõige suurem,“ rääkis Regionaalhaigla anesteesiakeskuse juhataja dr Rein Kruusat.

„Ka naerugaas püsib kaua atmosfääris ning ülemaailmselt on tegemist veelgi suurema kahjuriga tema laialdase kasutuse ja mahuefekti tõttu, näiteks on naerugaas levinud sünnituse valutustamisel. Regionaalhaiglas kasutatakse naerugaasi piiratud näidustustel, aga ka siinkohal näeme juba mitme aastate lõikes trendi kasutuse vähenemise suunas,“ lisas ta. Dr Kruusati sõnul ei kaotata ravikvaliteedi seisukohalt, sest kasutada on võrdväärseid ning keskkonnale sõbralikumaid alternatiive täielikult veeni kaudu süstitava anesteesia näol ning jääb ka peamine inhalatsioonanesteetikum, väiksema kasvuhoonegaasi tekitava potentsiaaliga sevofluraan, sest teatud näidustuste korral on selle kasutamine täiesti omal kohal.

Üks esimeste seas, kes keelas desfluraani kasutamise oli Šotimaa tervishoiusektor. Ka Inglismaa on selle väga kõrge kliimamõjuga gaasi kasutamisest lubanud 2024. aasta jooksul loobuda ning järk -järgult on sama teed minemas haiglad üle kogu Euroopa.

Regionaalhaigla rohepöörde juhi Andra Miguri sõnul on Regionaalhaigla esimese haiglana Eestis seadnud sihiks osutada kõrgekvaliteedilisi raviteenuseid väikseima võimaliku  keskkonna – ja kliimamõjuga. „Otsime pidevalt lahendusi, et oma kolme kõige suurema kliimamõjuga valdkonda - energiatarbimine, tarvikute tarbimine ning liikuvus  - kestlikumalt juhtida,“ sõnas Migur.