DSC_1304.JPG

Regionaalhaigla hankis viis uut kiirabiautot

22.05.2014

Regionaalhaigla kiirabikeskus võttis mais kasutusele viis uut kiirabiautot. Uute autodega osutatakse kiirabiteenust Raplas, Märjamaal, Jüris, Sakus ja Paldiskis. Uued autod on riigihankega AS Silberautolt soetatud Eestis levinuimaks kiirabisõidukiks kasutatavad  Mercedes-Benz Sprinter 319 CDI autod, mis on Silwi Autoehituse AS ja meie kiirabikeskuse koostöös ümber ehitatud kiirabi vajadustele vastavaks.

Kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov on uute autodega väga rahul, kuna nende varustuses on igati arvestatud nii patsiendi kui ka töötajate mugavuse ja turvalisusega abi andmisel ning patsiendi haiglasse transpordil. „Kiirabiautos on loodud kõik tingimused, et raskes seisundis patsient tunneks end sõidu ajal mugavalt ja turvaliselt. Samas on autos piisavalt ruumi ka meedikutele töötamiseks transpordi ajal,“ märkis dr Popov ning lisas, et varustuses olevad põhikanderaamid ja kühvelraamid on parendatud konstruktsiooni ja ergonoomikaga ning kasutusel ka nt lennutranspordil: „See tähendab seda, et kui patsient on vaja üle anda ka reanimobiilibrigaadile või transportida lennutranspordiga, saame kasutada sama raami ilma patsienti ümber tõstmata.“ Dr Arkadi Popov rõhutab, et autodes on tagatud valmidus e-kiirabi tehnoloogia kasutusele võtuks ning samuti võimaldab kasutada telemeditsiini vahendeid: „Telemeditsiini lahenduse kasutamine tähendab seda, et väljakutsel olev brigaad saab vajadusel ööpäevaringselt konsulteerida Regionaalhaigla arstiga, kes näeb haiget ja tema tervisenäitajaid ekraanil (kardiomonitooring, EKG jms) ja saab vajadusel brigaadi juhendada“.

Kaks Jüri ja Saku brigaadi uut kiirabiautot on varustatud spetsiaalse navigeerimisaparatuuriga mGIS. Tegemist on koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning Terviseametiga tervet Eestit katva internetipõhise rakenduse pilootprogrammiga. Dr Popov sedastab: “MGIS võimaldab reaalajas edastada kogu kiirabitööga vajaliku informatsiooni (väljasõidu korraldus, kutse põhjus, täpne asukoht, jne.). Samuti võimaldab mGIS häirekeskusel reaalajas näha kiirabiautode asukohta, et leida väljakutse kohale lähim kiirabibrigaad. MGIS lihtsustab ja parendab aadressi edastamist kiirabibrigaadile kuna andmed edastatakse automaatselt GPSi.“ Dr Popovi sõnul osalevad Põhja regioonist mGISi piloodis lisaks meie kahele kiirabibrigaadile ka kaks brigaadi Tallinna Kiirabist.

Kiirabiautod on ehitatud suurema baasauto alusel, mis võimaldab neid Euroopa Liidu standardite järgi kvalifitseerida C klassi. Autod on automaatkäigukastiga, mis tagab sujuvama sõidu ning varustatud operatiivautole vajaliku nüüdisaegse vilkur- ja helisignaalsüsteemiga ning GPS-seadmetega. Kiirabikeskuse haldusjuht Kalle Kask lisab: „Uutel kiirabiautodel on oluliselt suuremal määral vilkureid, mis teevad kiirabiauto alarmsõidul paremini nähtavaks ning see on väga oluline turvalisuse suurendamiseks, kuna autot märgatakse paremini. Autos on erinevaid töötulesid, mis samuti on väga oluline patsiendi abistamisel.“ Autodes on konditsioneeri ja autonoomse küttekehaga oluliselt parendatud temperatuuri seadmise võimalusi palavate ja/ või külmade ilmade korral.Keskmiselt läbib iga kiirabiauto aastas ca 100 000 km ning autod tuleb välja vahetada umbes 5 aasta järel. Vanemad autod jäetakse kasutusse reservautodena. Regionaalhaiglal on kasutuses 30 kiirabiautot – 17 põhiautot ning 13 varuautot.

Regionaalhaigla osutab kiirabiteenust 11 õebrigaadiga 9 tugipunktis – Sakus (2 brigaadi), Keilas, Paldiskis, Jüris, Raplas, Kohilas, Haapsalus (2 brigaadi), Hiiumaal, Märjamaal. 2015. aastal lisandub brigaad ka Sauele. Lisaks kiirabile osutab Regionaalhaigla teenust kahe reanimobiilibrigaadiga Põhja-, Kesk-, Ida- ja Lääne-Eestis ning Eesti saartel. Reanimobiilibrigaadid on loodud raskemas seisundis patsientide teenindamiseks. Brigaadide transpordiks võib olla reanimobiiliauto, helikopter, lennuk, piirivalvekaater või praam. Reanimobiiliosakonnal on tihe koostöö teiste asutustega: välisministeeriumi, siseministeeriumi, saatkondadega jne.  Osutame esmaabiteenust ka Eesti väikesaartel Kihnus, Ruhnus ja Vormsil, kus annavad abi väljaõppe saanud mittemeedikutest esmaabibrigaadid.