Osteokaltsiin

Osteokaltsiin seerumis (S-Osteoca)

Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi automaatliini labor

Telefon 617 1027

 

Üldiseloomustus

Osteokaltsiin on põhiline küpsluukoe mittekollageenne valk. Süntees toimub vitamiin D3 mõjul peamiselt osteoblastides, vähesel määral  ka odontoblastides ning hüpertrofeerunud kondrotsüütides. Osteokaltsiinil on oluline roll osteoidi mineraliseerumisel. Osteokaltsiin viiakse organismist välja neerude kaudu, poolestusaeg on umbes 5 minutit. Osteokaltsiinil on täheldatud ööpäevaringne variaabelsus piigiga öisel ajal ning umbes 50% ulatuses madalama kontsentratsiooniga hommikuks. Kuna veres ringlev osteokaltsiin on osaliselt värskelt sünteesitud, osaliselt aga luu resorptsioonil luukoest vabanenud, peetakse osteokaltsiini luu remodelleerimise markeriks.

 

Näidustused

  • Osteoporoosi ravi efektiivsuse jälgimine (kompleksis teiste luumarkeritega, vt fS-P1NP, fS-CTx, S-ALP-isoE). Osteoporoosi ravi efektiivsuse jälgimisel tuleb proov võtta enne ravi alustamist ning umbes 6 kuu möödudes, et hinnata luumetabolismis aset leidnud muudatusi.

 

Referentsvahemik [3]

Naised premenopaus (>20a.)                                     11-43   µg/L

Postmenopaus (mitte hormoonasendusravil)              15-46   µg/L

Mehed 18-29 a.                                                          24-70   µg/L

            30-50 a.                                                          14-42   µg/L

            51-70 a.                                                          14-46   µg/L

 

Kliiniline tõlgendus

Oluliseks muutuseks loetakse vähemalt 20%-list kontsentratsiooni muutust võrreldes ravieelse tasemega. Efektiivse antiresorptiivse ravi korral osteokaltsiini kontsentratsioon väheneb, anaboolse toimega (PTH ja tema derivaadid) ning D-vitamiini preparaatide kasutamisel aga suureneb.

 

Kontsentratsioon on suurenenud:

  • Postmenopausaalne osteoporoos
  • Lastel, eriti kiire kasvu perioodil
  • Neerupuudulikkus (häiritud elimineerimine ning renaalne osteodüstroofia)
  • Primaarne ning sekundaarne hüperperatüreoidism
  • Hüpertüreoidism
  • Paget’i haigus
  • Luumurru järgselt
  • Akromegaalia
  • Metastaasid luudes
  • Antikonvulsantide kasutamine

 

Kontsentratsioon on vähenenud:

  • Hüpoparatüreoidism
  • Hüpotüreoidism
  • Kasvuhormooni defitsiit
  • Östrogeen-, kaltsitoniin-, glükokortikoid- ning bifosfonaatravi

Proovi-/uuringumaterjal

Veeniveri/seerum

Verd on soovitatav võtta hommikul enne kella 10,  korduvate uuringute puhul iga kord ühel ja samal ajal. Juhul kui proovimaterjali ei saa kohe laborisse saata, tuleb seerum eraldada. Proov ei tohi olla hemolüütiline!

Proovianum

Geeliga katsuti (kollane kork)

Uuringumaterjali säilivusaeg, -temperatuur jt transpordi tingimused

15...25 oC            8 tundi

2...8 oC                3 päeva

 -20 oC                 3 kuud

Segavad tegurid

Hemolüüs võib põhjustada valemadalaid tulemusi. Biotiinravi kõrgetes doosides (>5 mg/päevas). Viimasest biotiini manustamisest peab olema möödas >8 h.

Teostamise sagedus

1 kord nädalas (neljapäeviti)

Mõõtemeetod

Elektrokemiluminestsents immuunanalüüs (ECLIA)

HK kood

66708

Kasutatud kirjandus

  1. Burtis CA, Ashwood ER, Bruns, DE. Tietz Textbook of Clinical Chemistry and Molecular Diagnostics. 5th ed. US: Elsevier Inc; 2012.
  2. H.Bhattoa. Laboratory aspects and clinical utility of bone turnover markers. eJIFCC 2018; 29(2): 117-128.
  3. Reaktiivi infoleht, N-MID Osteocalcin, Cobas systems application, 2015-10, V 15.0.

 

Koostanud Galina Zemtsovskaja, kliinilise keemia labori vanemarst

29.11.2019

Laboriuuringute valdkond