Entamoeba histolytica antigeen roojas

Entamoeba histolytica antigeen roojas (St-E histolytica Ag)

 Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi hematoloogia labor
Telefonid: 617 1029; 617 2026; 617 1764

Üldiseloomustus

Entamoeba histolytica on juurjalgsete algloomade hulka kuuluv düsenteeria siseamööb e. histolüütiline amööb, mis on levinud on üle maailma, sagedamini soojema kliimaga piirkondades. Peamiseks reservuaariks on sümptomiteta amöbiaasi põdev inimene. Nakatumine toimub fekaal-oraalselt. E. histolytica lokaliseerub peamiselt pimesoole ja käärsoole valendikus ning limaskestas, vahel ka maksas, nahas, kopsus või ajus. Haiguse ägedat vormi iseloomustavad veritsevad jämesoolehaavandid ja raskekujulised seedehäired.

Näidustused

Kroonilise kõhulahtisuse diferentsiaaldiagnostika

Referentsvahemik

Negatiivne

Kliiniline tõlgendus

  • Positiivne tulemus koos kliinilise pildiga viitab Entamoeba histolytica infektsioonile. Test ei erista patogeenset Entamoeba histolytica’t mitte-patogeensest Entamoeba disparist.
  • Negatiivne tulemus ei välista Entamoeba histolytica infektsiooni. Seda võib põhjustada patogeeni vahelduv ekskretsioon või antigeeni vähesus proovis. Kliinilise kahtluse püsimisel on näidustatud kordusuuring 4 nädala möödudes.

Proovimaterjal/-materjal

Roe

Proovianum

Roojatops

Proovimaterjali säilivusaeg, -temperatuur jt transpordi tingimused

 

2...8 oC 3 päeva

-20˚C pikemaks säilitamiseks

 

Segavad tegurid

Enne testimist ei tohi kahe nädala jooksul tarvitada

antibiootikume, kõhukinnisteid, lahtisteid, baariumi, vismutipreparaate, mineraalõlisid, malaariavastaseid preparaate.

Teostamise sagedus

tööpäeviti

Mõõtemeetod

Immunokromatograafiline meetod

HK kood

66542

 

Kasutatud kirjandus

  1. Reaktiivi infoleht RIDA®QUICK. Entamoeba, Instructions for use, R-Biopharm AG.
  2. Masso R, Saag A, Masso M. Inimese parasitoloogia: ainuraksed ja hulkraksed parasiidid; Tartu Ülikool, Bio- ja siirdemeditsiini instituut; Eesti Ülikoolide Kirjastus, 2015; 34-36.
  3. https://www.cdc.gov/dpdx/amebiasis/index.html

Koostanud : Jelena Jerjomina, laboriarst

09.05.2018

Laboriuuringute valdkond