Enne vereandmist määratakse doonori sõrme otsast võetud veretilgast
esmasel doonoril esmane veregrupp ABO-süsteemis ja hemoglobiinisisaldus, korduvdoonoril ainult hemoglobiinisisaldus.
Hemoglobiini normväärtus on
• naistel 125−165 g/l
• meestel 135−180 g/l
Esmasel doonoril ja vajaduse korral ka korduvdoonoril mõõdetakse vererõhku ja pulssi, mille normväärtus on
• vererõhk 100/60−180/120 mm/Hg
• pulss 50−100 lööki minutis
Tagamaks vere ohutust, analüüsitakse iga veredoosi ning vereandmise järel tehakse järgnevad analüüsid:
hepatiit B viiruse pinnaantigeen (HBsAg)
hepatiit B viiruse DNA (HBV DNA)
hepatiit C viiruse antikehad (Anti-HCV)
hepatiit C viiruse RNA (HCV RNA)
HI-viiruse vastased antikehad (Anti-HIV-1,2) ja antigeen (HIV p24)
HI-viiruse RNA (HIV RNA)
süüfilisetekitaja
Doonorivere uuringud teostatakse vastavalt Euroopa Liidu direktiividele ja Eesti Vabariigi seadustele. 2007. aastal astuti doonorivere viirusuuringutes üks suur samm edasi, kui võeti kasutusele molekulaarbioloogilised meetodid – PCR uuring, mis on tänapäeva viirusdiagnostikas kõige tundlikum ja kõrgtehnoloogilisem meetod. Selle uuringu kasutamisega tagatakse doonorivere nakkusohutus maksimaalsel tasemel.
Kõik doonorivere viirusuuringud toimuvad automatiseeritult, kasutades rahvusvaheliselt tunnustatud firmade toodetud testsüsteeme. Analüüside tulemused liiguvad otse analüsaatoritest Eesti Vereteenistuse Infosüsteemi (EVI). Verekeskusel ei ole võimalik analüüsimata või mittekorras analüüsi tulemustega verekomponente väljastada, kuna seda ei võimalda EVI.
Teised doonorivere uuringud:
Määratakse veregrupp ABO-, Rh- ja Kell-süsteemis ning uuritakse punaliblede vastaste antikehade esinemist.
Kui analüüside tulemused nõuavad järelkontrolli, kutsutakse doonor kordusanalüüsidele. Veredoos, mis ei läbi kõiki uuringuid, hävitatakse.