Dialüüsiravi laieneb Hiiule

02.04.2012


Märtsis käivitati koostöös Fresenius Medical Carega Regionaalhaigla Hiiu korpuse (Hiiu 44) esimesel korrusel dialüüsiosakond, kus on 6 dialüüsikohta. Hiiul saavad käia sealkandis elavad ambulatoorsed patsiendid ning need kellel on sinna mugavam autoga sõita. Rõõmustav on, et uues osakonnas on vajadusel võimalik teha dialüüsi ka järelravi kliinikus ravil viibivatele patsientidele
.

Maailmas põeb ligi miljon inimest kroonilist neerupuudulikkust, mis tähendab, et nende neerutegevus ei muutu enam kunagi normaalseks ning nad vajavad neerude tegevust asendavat ravi. Eestis on ca 250 dialüüsipatsienti vanuses 20-82 aastat, kes vajavad pidevat ravi ning kelle puhul regulaarselt dialüüsravis käimine kuulub nö elustiili juurde. Olemas on kolm ravimoodust: neeru siirdamine, hemodialüüs ning peritoneaaldialüüs. Hemodialüüs on kõige tõhusam meetod jääkainete ja liigse vedeliku kehast eemaldamiseks. Seda tehakse aparaadi abil, millega on ühendatud dialüsaator ehk filter, mida kutsutakse ka kunstneeruks. Hemodialüüsi raviks teostatakse patsiendile eelnevalt väike operatsioon statsionaarse fistuli ehk veretee loomiseks. Hemodialüüsiravi toimub kolm korda nädalas 4-5 tundi korraga ning on seega haigetele küllalt vaevarikas ja ajamahukas protseduur.
Maailmas on neeruasendusravi haigete arvu tõus olnud püsiv, ca 10% aastas ja neeruasendusravi patsientide arv miljoni elaniku kohta on 2009. aasta andmetel 700–1600, Eestis on see arv 498. Nii on Eestis potentsiaali patsientide arvu tõusuks küll ja küll.

Eestis on neli neeruhaiguste ravi kompetentsikeskust – Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla ning Tartu Ülikooli Kliinikum. Regionaalhaiga dialüüsi ja nefroloogiaosakond alustas Mustamäel tööd 2002. aastal. Meil ravitakse nii plaanilisi kui ka erakorralisi haigeid, st ravime haigeid, kellel on probleeme neerudega kui ka haigeid, kellel on muude haiguste tagajärjel tekkinud neerukahjustus. Samuti teostame neeruasendusravi − hemodialüüsi, peritoneaaldialüüsi ja siirdatud neeruga patsientide ravi.
Aasta-aastalt on nii patsientide kui ka dialüüside arv kasvanud ning osakonnast on arenenud nefroloogiakeskus. Kui me 2002. aastal alustasime Mustamäel dialüüse kuue aparaadiga ning tegime aastas 961 dialüüsi, siis 2008. aastal töötasime kümne aparaadiga ning tegime kokku juba 5298 dialüüsi.
Pärast DialüüsiFoorumi avamist 2009. aastal vähenes veidi Mustamäel koormus, kuid lootus, et saame tagasi ideaalsesse 6 masinaga seisu ei täitunud. 2011. aastal tehtud 7999 hemodialüüsist tegime Mustamäel 4457, DialüüsiFoorumis 3086 ning Keilas 456.
DialüüsiFoorumi avamisega paranes kroonilist neerupuudulikkust põdevate ning dialüüsiravi saavate patsientide ravi kättesaadavus. Positiivne on ka see, et stabiilses seisundis ehk nn ambulatoorselt dialüüsis käivad patsiendid tunnevad end vähem haigena, kuna ei pea ravil käima haiglas. DialüüsiFoorumi asukoha tõttu kesklinnas on patsientidel ravil käimine hulga mugavam ja vähem aeganõudvam. Nende elukvaliteet paraneb. Lisaks on DialüüsiFoorumi asukoht Tallinna kesklinnas hea ka ühiskondliku transpordi ühenduse tõttu.
Järelravi kliiniku raskematele haigetele oli dialüüsivõimalus 2008. aastast ka Keilas, kuid järelravi kliiniku kolimisega Hiiule oli haigeid keerulisem Keilasse saata vaatamata dialüüsi jätkumisele seal.

Võib öelda, et patsientide arvu tõus on Eestis jätkuv, kuigi enam mitte nii kiire kui 3-4 aastat tagasi ning järjekordselt on kohad täis nii Mustamäel kui ka DialüüsiFoorumis, mistõttu tekkis vajadus järjekordse laienemise järele, millest oligi tingitud dialüüsiosakonna rajamine Hiiul.
Regionaalhaigla Mustamäe korpuses asuvasse dialüüsiosakonda jääb 7 kohta raskemas seisundis patsientidele ning kesklinna DialüüsiFoorumis on 6 kohta stabiilses seisundis patsientidele. Lisandunud 6 dialüüsikohaga Hiiul on meil potentsiaali suurendada hemodialüüsis käivate patsientide arvu ning pakkuda neile mugavalt elutähtsat ravi.