D-Dimeerid plasmas (P-D-Di)
Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi hematoloogia labor
Telefonid: 617 1393, 617 1027
Üldiseloomustus
Fibrinolüüsi käigus lõhustab plasmiin fibriini erineva suuruse ning molekulmassiga fragmentideks, nn fibriini lagunemise produktideks. D-dimeerid on fibrinolüüsi lõpp-produkt, mille olemasolu proovimaterjalis tõestab, et fibrinolüütiline süsteem toimib, reageerides koagulatsiooni aktivatsioonile.
Näidustused
- Skriiningtest ägeda tromboosi (süvaveeni tromboos, kopsuarteri trombemboolia, insult) välistamiseks madala või mõõduka riskiga patsientidel
- DIKi diagnoosimine ja ravi jälgimine
Referentsvahemik (4,5,6)
0 – 2 p <2,47 mg/L*
3 – 30 p <2,74
1 – 12 k <0,42
1 – 5 a <0,53
6 – 10 a <0,56
11 – 17 a <0,39
18 – 50 a <0,50
>50 a <0,01 x vanus aastates
Rasedatel ning sünnitusjärgselt (7)
13.-20. nädal: 0,2-1,4 mg/L
21.-28. nädal: 0,3-1,7
29.-34. nädal: 0,3-3,0
35.-42. nädal: 0,4-3,1
Sünnitus: 0,7-7,6
Sünnitusjärgne 1. päev: 0,8-12,8
Sünnitusjärgne 2. päev: 0,5-10,9
* FEU (fibrinogeeni ekvivalentühikud); mg/L on võrdne µg/mL
Kliiniline tõlgendus
Referentspiirides D-dimeeride tulemus välistab tromboosi ägeda seisundi põhjustajana. Suurenenud tase võib viidata, kuid ei ole spetsiifiline tromboosile.
D-dimeeride plasmakontsentratsioon on suurenenud:
- tromboos
- dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon (DIK)
- pahaloomulised kasvajad
- maksa-, neeru- ja südamehaigused
- traumad, hemorraagiad, kirurgilised protseduurid
- eklampsia
- rasedatel ning sünnituse järgselt (vt referentsvahemik rasedatel)
Suurenevad kontsentratsioonid DIK-ravi käigus viitavad ebaefektiivsele ravile.
Pärast suukaudset antikoagulantravi lõpetamist venoosse trombemboolia (VTE) haigel võib D-dimeeri taseme tõus prognoosida suuremat riski korduva VTE tekkeks.
Kasutamise piirangud
- Kopsuarteri trombemboolia kõrge kliinilise kahtluse korral ei peaks testi välistamiseks kasutama.
- Ebaspetsiifilisuse tõttu ei kasutata D-dimeere VTE välistamiseks statsionaarsetel haigetel.
|
Proovi-/uuringumaterjal |
Veeniveri/plasma |
|
Proovianum |
9NC-katsuti (helesinine kork) |
|
Uuringumaterjali säilivusaeg, -temperatuur jt transpordi tingimused |
20±5°C 8 h -20°C 1 kuu |
|
Teostamise sagedus |
24 h |
|
Mõõtemeetod |
Immuunturbidimeetria |
|
HK kood |
66306 |
Kirjandus
- Armando Tripodi. D-Dimer Testing in Laboratory Practice. Clinical chemistry 2011; 57(9):1256-1262. DOI: 10.1373/clinchem.2011.166249
- Soomro AY at al. The current role and future prospects of D-dimer biomarker. European Heart Journal – Cardiovascular Pharmacotherapy 2016;2:175–184. DOI:10.1093/ehjcvp/pvv039
- Greenberg CS. The Role of D-dimer Testing in Clinical Hematology and Oncology. Clinical Advances in Hematology & Oncology 2017;15, Issue 8 August
- Reaktiivi infoleht, STA-LIATEST, 02/2015, Ref. 00662.
- Reference ranges in children. Diagnostica Stago, 05/2016 Ref. 29202.
- Farm M, et al. Age-adjusted D-dimer cut-off leads to more efficient diagnosis of venous thromboembolism in the emergency department: a comparison of four assays. J Thromb Hemost 2018;16:866-75.
- Haemostasis and pregnancy. Diagnostica Stago 09/2011 – Ref 29211.
Koostanud
Marika Pikta, kliinilise keemia ja hematoloogia osakonna vanemarst
Karel Tomberg, vanemarst-arendusjuht
24.09.2020