Ülisuur
Suur
Keskmine (tavaline)
Viive Pille

Tööga seotud käte ja õlavöötme ülekoormus, kuidas ennetada?

24.01.2017

Detsembris kaitses Regionaalhaigla kutsehaiguste- ja töötervishoiukeskuse juhataja dr Viive Pille põneval ja väga olulisel teemal  tervishoiutehnoloogia filosoofiadoktori väitekirja - „Tööga seotud käte ja õlavöötme ülekoormushaiguste ennetusmudeli väljatöötamine“.  Uuring näitas, et nii kontori- kui ka tehasetöötajate hulgas on lihasvalud laialt levinud. Mida saaksid tööandjad olukorra parandamiseks ära teha ning kuidas töötajad haigusi ennetada? Dr Pille teeb meie blogis väitekirjast lühikokkuvõtte.

Luu-lihaskonna ülekoormuse vaevusi esineb nii füüsilise töö tegijatel kui ka kuvariga töötajate hulgas. Kuvaritööd ja teisi istuva asendiga seotud töid  on ammu seostatud kaelavalu kõrgenenud riskiga. Tööst põhjustatud kaela ja ülajäsemete vaevused moodustavad ka kõige levinuma kutsehaiguste rühma Euroopas ligi 45% kõikidest kutsehaigustest. Tööga seotud kaela ja ülajäsemete kaebuste tõttu saamata jäänud tulu arvatakse olevat 0,5-2% riikide kogutoodangust.

Kuidas ennetada?

Tööga seotud ülekoormushaiguste ennetamine on väljakutse tänaseni. Preventsiooni muudab keeruliseks haiguste multietioloogiline taust. Haigestumise riskitegurid jagunevad kolme suurde rühma:

  • füsioloogilised ohutegurid (korduvad käte liigutused, ebaergonoomilised asendid, mehaaniline kompressioon jm);
  • psühhosotsiaalsed tegurid (töö monotoonsus, töö intensiivsus, pikad töövahetused ja ebapiisav puhkeaeg, suhted kaastöötajate ja juhtidega)
  • individuaalsed tegurid (vanus, sugu, sportlik aktiivsus jm).

Kontoritöö võrdluses tekstiilitööstusega

Minu teadustöö keskendus eelkõige kontoritöötajate ja tekstiilitööstuse  töötajate luu-lihaskonnahaiguste töökeskkonna alaste tekkepõhjuste võrdlemisele, haigussümptomite avaldumisele ja koormatud käte ja õlavöötme lihaste biomehaaniliste parameetrite toonuse ja jäikuse hindamisele müotonomeetrilisel meetodil.  Uuriti järgmisi lihaseid: lühike pöidlapainutaja lihas (M. abductor pollicis brevis), pöidlalähendaja lihas  (M. adductor pollicis) ja trapetslihas (M. trapezius).

Uuriti kontoritöötajaid, tekstiilitööstuse töölisi ning võrdlusrühm koosnes kutsehaigetest.  Ankeetküsitlusena täitsid uuritavad Nordic luu-lihaskonna vaevuste ankeedi, töövõime indeksi küsimustiku ja valu hindamine toimus valu visuaal-analoog skaala alusel.  Töökoha ergonoomia uurimiseks kasutati Assessment of Repetitive Tasks of the Upper Limbs (ART) tool meetodit.

Müotonomeetriline meetod

Müotonomeetriline meetod võimaldab mõõta pindmiste skeletilihaste toonust ning biomehaanilistest omadustest jäikust ja elastsust. Müotonomeetri poolt tekitatakse uuritavale koele lühiajaline väline mõjutus ning koe mehaaniline kuju muutus reaalajas ja vastus sellele registreeritakse koe omavõnkumise graafikuna, mille alusel arvutatakse uuritavad parameetrid.

Uuring näitas, et kontori ja tekstiilitööstuse töötajate hulgas on lihasvalud laialt levinud. Suurema füsioloogilise ohuteguri riskitasemega on tekstiilitööstuse töötajad ning vastavalt esineb neil enam valukaebusi ja lihasvalude kestvus on pikem. Käte, õlavöötme, selja piirkonnas hulgi valupaikmete esinemise korral võib täheldada olulist riski töövõime vähenemisele.

Käte, õlavöötme, selja piirkonnas hulgi valupaikmete esinemise korral võib täheldada olulist riski töövõime vähenemisele.

Lihasparameetrite mõõtmistulemuste alusel esinesid kõrgemad lihastoonuse ja jäikuse näidud kutsehaigete ja tekstiilitööstuse töötajate pöidlalihastel ning madalamad parameetrid olid tuvastatud kontoritöötajate rühmas. Trapetslihase mõõtetulemuste osas oli vastupidiselt enam väljendunud lihastoonus ja -jäikus kontoritöötajate rühmas.

Taastusravi tulemused

Taastusravi tulemused töötajate poolt hinnatud valu esinemise ja valu tugevuse järgi ning lihasparameetrite paranemise alusel olid positiivsed nendel, kellel olid vaevused kestnud lühemat aega ja valupaikmete arv oli väiksem. Krooniliste lihaskonna vaevuste esinemise (lihasvalude esinemine üle 30 päeva või peaaegu iga päev) korral oli taastusravi efekt positiivne töötajate poolt hinnatud valukaebuste esinemise alusel, kuid mitte objektiivsete lihasparameetrite järgi.

Töö tulemusena kirjeldasin  kolmeastmeline luu-lihaskonna ülekoormushaiguse  kujunemise skeemi. Iga uus ettepanek ülekoormushaiguse, eriti selle algstaadiumi diagnoosimise täiustamiseks väärib õigustatult tähelepanu. Kutsehaiguste preventsiooni seisukohalt on töötajatel avastatud ülekoormushaiguse tunnused märguandeks töökeskkonna ja töökoormuste ülevaatamiseks ja kohandamiseks.

Innovaatiline meetod väärib uuringuid ja rakendamist

Müotonomeetria on innovaatiline meetod ja väärib enam uuringuid ja rakendamise võimaluste loomist töötervishoius luu-lihaskonna haiguste ennetamiseks. Meetod võimaldab täpsustada individuaalselt töötaja lihaste seisundit. Müotonomeetria kasutamisel on oluline täpne uuritavate lihaste valik vastavalt töökoormuse mõjule lihasrühmadele. Varajane tähelepanu pööramine töötajate kaebustele ja hulgipaikme valude esinemisele on oluline krooniliste ülekoormushaiguste ennetuse seisukohast.

Varajane tähelepanu pööramine töötajate lihasvalude kaebustele ja hulgipaikme valude esinemisele on oluline krooniliste ülekoormushaiguste ennetuse seisukohast.

Lihasparameetrite määramine aitab täiendava meetodina hinnata lihaste seisundit, töökorralduse muutuste sobivust ning raviefekti. Efektiivne ülekoormushaiguste preventsioon võimaldab vältida krooniliste luu-lihaskonna haiguste kujunemist, aitab säilitada töötajate head töövõimet ka vanemas eas, ning pikendab tervena elatud eluiga.

Doktoritöö juhendajateks olid Tallinna Tehnikaülikooli professorid Piia Tint ja Peeter Ross. Oponentideks olid dotsent  Eda Merisalu Eesti Maaülikoolist ja professor Janis Ievinš Riia Tehnikaülikoolist.