Ülisuur
Suur
Keskmine (tavaline)

Residentuur

Lugupeetud residendid!

Residentuuritsükli sooritamise aluseks on Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud leping Tartu Ülikooli arst-residentide nimekirja arvatud isikute ettenähtud praktilise koolituse läbiviimiseks residentuuri baasasutuses ja selle lisa, milles määratakse kindlaks arst-residendid ning nende praktika algus- ja lõpukuupäevad residentuuri baasasutuses. Lepingu lisa muutmine toimub vastavalt kokkuleppele. Tartu Ülikool teatab Regionaalhaiglale kirjalikult arst-residendi rotatsioonikava muutustest.

Iga kliinik määrab vastavalt oma võimalustele arst-residentide ametikohtade arvud struktuuriüksuste lõikes. Ametikohtade arvud ja nende täitmise põhimõtted avalikustab kliinik Regionaalhaigla koduleheküljel. Keskuste juhatajad vaatavad ametikohtade arvud üle igal aastal enne uue õppeaasta rotatsioonikava koostamist hiljemalt 31. maiks ja esitavad ettepanekud muudatuste kohta.

Residentuuritsükli sooritamises kokkuleppimine ja töölepingu sõlmimine

Arst-resident peab residentuuritsükli sooritamise kokku leppima vastava keskuse juhataja või osakonna ülemarst-juhatajaga, kes informeerib kliiniku sekretäri oma nõusolekust. Kliiniku sekretär registreerib arst-residendid vastavasse residentuuritsüklisse Regionaalhaigla koduleheküljel ning informeerib kokkuleppest personalitalitust.
 
Töölepingu sõlmimine toimub vastavalt Regionaalhaiglas kehtivale korrale. Tööleping tuleb sõlmida hiljemalt esimesel tööpäeval.
 
Arst-resident esitab Regionaalhaiglas esimese residentuuritsükli sooritamiseks tööle vormistamisel personalitalituse töötajale isikutunnistuse, arstidiplomi, arstide registreerimistunnistuse ja pangakonto numbri. Töötõendi saamiseks tuleb personalitalitusele esitada digitaalne dokumendifoto - saata e-maili aadressile personal@regionaalhaigla.ee või tuua personalitalitusse mõnel muul kandjal. Digitaalse dokumendifoto saatmisel tuleb kindlasti lisada oma nimi ja isikukood. Igal järgneval tööle tulekul enam dokumente esitama ei pea, kui andmed on samad. Arst-resident peab personalitalitust informeerima elukoha, telefoninumbri ja isikut tõendava dokumendi andmete muutumisest.
Arst-residentidega sõlmitakse tähtajalised töölepingud, mille allkirjastavad personalidirektor Regionaalhaigla esindajana ja arst-resident.
 
Personalitalitus teavitab Tartu Ülikooli töölepingu sõlmimisest, töölepingute peatamisest, lõpetamisest ja muudest sellega seonduvatest asjaoludest.


Arst-residendi juhendamine

Keskuse/osakonna ülemarst-juhataja  ülesanneteks on:
  • arst-residendile personaalse juhendaja määramine;
  • arst-residendi töögraafiku koostamine.
Personaalse juhendaja ülesanneteks on:
  • arst-residendi personaalse kirjaliku tööplaani koostamine, eesmärkide seadmine ja arenguvestluste läbiviimine;
  • arst-residendi praktilise töö juhendamine;
  • arst-residendi tegevuse üle järelevalve teostamine;
  • praktikatsükli lõppemisel arst-residendi kutseoskuste ja teoreetilise ettevalmistuse hindamine residentuuri programmis ettenähtule;
  • arst-residendi konsulteerimine igapäevaselt praktilise arstitööga seotud küsimustes;
  • arst-residendi tööaja planeerimine ja töögraafiku kooskõlastamine  keskuse või osakonna ülemarsti-juhatajaga.
 
Arst-residentide töökorraldus

Arst-resident allub struktuuriüksuse, kus ta sooritab residentuuritsüklit, ülemarst-juhatajale ja oma juhendajale.
 
Arst-resident lülitatakse selle osakonna töögraafikusse, kus ta läbib residentuuritsüklit. Samas graafikus kajastuvad nii osakonna töö, valvetöö kui ka ambulatoorne töö. Arst-residendi töögraafiku koostab ja kinnitab vastava keskuse või osakonna ülemarst-juhataja.
 
Arst-residendi normtööaja kestus on 40 tundi nädalas. Lisaks igapäevatööle arvatakse normtööaja sisse:
  • keskuse ülemarst-juhataja poolt määratud ja vastavas eriala residentuuri programmis ettenähtud valvetöö. Valvetöö miinimum on teostada vähemalt kaks 12-tunnilist valvet kuus;
  • ambulatoorse vastuvõtu aeg;
  • osalemine residentuuriprogrammi kuuluvatel teoreetilistel koolitustel.
Arst-residendi puhkus on vähemalt 28 kalendripäeva õppeaastas. Palgalist puhkust antakse proportsionaalselt töötatud kuudele Regionaalhaiglas. Töölepingu lõppemisel makstakse hüvitust saamata jäänud puhkusepäevade eest. Puhkuse taotlemiseks ja muutmiseks tuleb arst-residendil esitada puhkusetaotlus vastavalt Regionaalhaiglas kehtivale korrale.
 
Arst-residentide kohustused ja õigused

Arst-residendil on kohustus:
  • alluda tööandja juhtimisele ja kontrollile;
  • järgida õigusakte, haiglasiseseid dokumente ning kutseeetika reegleid;
  • täita juhendajaga kokkulepitud personaalset tööplaani;
  • osaleda keskuse igapäevatöös (sh öövalvetes) vastavalt struktuuriüksuse ja arst-residendi tööplaanile ja töögraafikule
  • osaleda õppeprogrammis ettenähtud teoreetilistel kursustel
  • vastavalt haiglas kehtivale korrale täita haigla meditsiinilist jm dokumentatsiooni;
  • osaleda haigla, kliiniku ja keskuse koosolekutel ja valvete üleandmisel;
  • võtta osa haigla erinevatest koolitus- ja arendusseminaridest
  • koostada erialaseid ettekandeid ja esitada neid haiglas korraldavatel seminaridel;
  • tööajal personaalse tööplaani välisel koolitusel osalemiseks leppida eelnevalt kokku keskuse või osakonna ülemarst-juhatajaga;
  • haigestumise korral informeerida keskuse või osakonna ülemarst-juhatajat esimese haiguspäeva jooksul.
Arst-residendil on õigus:
  • osaleda osakonna plaanilises ja erakorralises töös, polikliiniku töös, suurvisiitidel, operatsioonidel, protseduuridel, haigeid puudutavatel aruteludel;
  • osaleda diagnostiliste ja raviotsuste tegemisel ja saada asjakohast selgitavat infot  juhendajalt;
  • osaleda arendusprojektides  ja -tegevustes;
  • saada juhendajalt konsultatsioone vastavalt vajadusele;
  • juhendaja juuresolekul ja vastutusel teostada lihtsamaid operatsioone, protseduure, uuringuid ja muid töölõike;
  • võtta osa struktuuriüksuse arstide koolitustest;
  • kasutada haigla õppekirjandust;
  • vanem arst-resident võib juhendaja või vastutava arsti kooskõlastusel ja järelevalve all teha ka iseseisvalt lihtsamaid operatsioone ja protseduure ning keerukamaid operatsioone vanema kolleegi assisteerimisel;
  • teha ettepanekuid osakonna ja keskuse töö paremaks korraldamiseks.
Arst-residendil on keelatud:
  • ilma juhendaja, osakonna ülemarst-juhataja või valves oleva eriarsti kooskõlastuse ja konsultatsioonita:
    • vastu võtta iseseisvaid otsuseid patsiendi diagnostika ja ravitaktika osas
    • haigeid haiglasse vastu võtta ja välja kirjutada
    • iseseisvalt opereerida
    • valvetoast haigeid ära saata;
  • residentuuritsüklis ettenähtud töötundide ajal töötada mõnes teises osakonnas;
  • anda kõrvalistele isikutele informatsiooni patsientide, haigla majanduslike näitajate jm konfidentsiaalseks kuulutatud informatsiooni kohta.