Ülisuur
Suur
Keskmine (tavaline)

Kardiointensiivravi osakond

Eestis on kaks III etapi kardiointensiivravi osakonda, millest üks paikneb Regionaalhaiglas. Osakond alustas tööd 15. aprillil 1980, kui professor Toomas-Andres Sulling tegi esimese aorto-koronaalse šunteerimise. Osakonna tööd kureeris Tartu Riikliku Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi dotsent, anestesioloog meditsiinikandidaat dr Anton Kivik.

Praegu on kardiointensiivravi osakonnas 12 voodikohta. Haigete ravimisega tegeleb 7 arsti, 33 õde ja 16 hooldajat. Meie juures saab abi keskmiselt 2200 haiget aastas. Meile hospitaliseeritakse patsiente Põhja- ja Kirde-Eestist, samuti Lääne-Eestist ja saartelt. Igapäevane suhtlus käib Narva, Rakvere, Rapla, Paide, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare ja Kärdla kolleegidega. Oleme spetsialiseerunud ägedate ja raskete südamehaiguste ravimisele. Lõviosa patsientidest moodustavad ägeda koronaarsündroomiga haiged (südamelihase infarkt, ebastabiilne stenokardia), lisaks kuuluvad meie valdkonda veel paljud haigused, mis põhjustavad ebastabiilset üldseisundit:

  • kõik ägedad rütmihäired
  • raske hingamispuudulikkus, kopsuarteri trombemboolia
  • aordi dissektsioon
  • kliinilisest surmast elustamisjärgne seisund
  • kaugelearenenud südameklappide haigused
  • südamelihase põletik

Kasutusel on kõik tänapäevased diagnostika-, ravi- ja jälgimismeetodid:

  • ehhokardiograafia
  • pulmonaalhüpertensiooni invasiivne diagnostika
  • intravenoosne trombolüüs
  • kopsude kunstlik ventilatsioon
  • mehaaniline terapeutiline jahutamine
  • ultrafiltratsioon
  • südame ajutine elektriline stimulatsioon
  • invasiivsed jälgimissüsteemid (Swan-Ganz, PiCCO)

Tihe koostöö seob meid invasiivkardioloogia, üldkardioloogia ja kardiokirurgia osakondadega.

LOE EDASI

Ajaloost

Osakond alustas tööd 15. aprillil 1980, kui professor Toomas-Andres Sulling tegi esimese aorto-koronaalse šunteerimise. Osakonna tööd kureeris Tartu Riikliku Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi dotsent, anestesioloog meditsiinikandidaat dr Anton Kivik. Osakonnas oli 12 voodikohta, neist 3 koronaarkirurgiliste haigete operatsioonijärgseks raviks ja 9 ägeda müokardiininfarkti põdejaile. Müokardiinfarkti haigete hospitaliseerimist alustati 1. juulist 1980, esialgu seitsmel päeval kuus. 1. oktoobril 1980 toimus kardioreanimatsiooni osakonna ametlik avamine. Sellest päevast alates oli 21 ööpäevast valvet kuus. 1. jaanuarist 1981 alustas osakond tööd täismahus. 1. oktoobrist 1980 määrati peaarsti käskkirjaga osakonna juhatajaks Arvo Mesikepp, kes töötas siis põhikohaga Tartu Riikliku Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi vanemteadurina ja poole kohaga kardioloogina Tallinna kiirabihaiglas. Vanemõeks määrati Helen Kahro. 15. aprillist 1980 töötas selles osakonnas õena Nadežda Doronina, kes määrati osakonna vanemõeks sügisel 1981. Praegu on Nadežda Doronina sisehaiguste kliiniku ülemõde. Kardiointensiivravi osakond oli algselt tihedalt seotud koronaarkirurgiaga. 1980. aastatel raviti osakonnas nii haigeid operatsiooni järel kui ka ägedaid südamehaigeid. Tänu infarktiravi täiustumisele ja invasiivkardioloogia arengule tekkis vajadus eraldi osakonna järele ja nii saigi 1995. aastal ühest osakonnast kaks: kardiointensiivravi osakond ja postoperatiivse intensiivravi osakond. Edaspidine osakonna areng toimus dr Jüri Voitki (1995–2007) ja dr Järvekülje (2007–2012) juhtimisel. Alates 1. maist 2012 juhatab osakonda dr Julia Reinmets.

Kardiointensiivravi osakond

Malle Purgats

sekretär

617 1690

dr Julia Reinmets

dr Julia Reinmets

juhataja

617 1578

Olga Pruuli

õendusjuht

617 1591