Ülisuur
Suur
Keskmine (tavaline)

Anestesioloogiakliinik

Regionaalhaigla anestesioloogiakliinik paikneb Mustamäe meditsiinilinnaku X-korpuses. 2009. aastal avatud X-korpuse valmimisega sai Regionaalhaigla endale ühe Läänemere maade moodsaima, 18 operatsioonitoa ning 24-kohalise ärkamisruumiga operatsiooniploki. Uues X-korpuses asub ka tänapäevastele nõuetele vastav ja patsiendisõbralik erakorralise meditsiini osakond (EMO). Kolmes kõrgema etapi intensiivraviosakonnas on kokku 40 kohta. Alates 2013. aastast on meie koosseisus ka neljas keskus, aasta lõpus vastavatud kiirabikeskus.

Anestesioloogiakliiniku koosseisu kuulub neli keskust

anesteesiakeskus
  • anesteesiaosakond
  • II intensiivravi osakond
  • anestesioloogiapolikliinik 
intensiivravikeskus
  • I intensiivravi osakond
  • III intensiivravi osakond
  • baroteraapia kabinet
erakorralise meditsiini keskus
  • erakorralise meditsiini osakond
kiirabikeskus
  • kiirabiosakond 12 brigaadiga eri tugipunktides
  • reanimobiiliosakond koos väikesaarte üksusega
  • (alates 01.04.2017 kuulub kiirabiosakonna koosseisu telemeditsiini üksus

2014. aasta jaanuari seisuga on kliinikus 106 arsti, 343 õe, 188 hooldustöötaja ja 9 sekretäri ametikohta.

 

Viimaste aastate muutused anestesioloogiakliinikus

Telemeditsiini lahendused ja väikesaarte projekt

Ühe uuendusena on Regionaalhaigla alates 2014. aastast rakendanud telemeditsiinilist lahendust kõikide kiirabibrigaadide töös.

2012. aastal käivitus nn väikesaarte projekt, mille käigus loodi Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartel erakorralise abi brigaadid. Esmaabi osutavad väljaõppe saanud mittemeedikutest saareelanikud, kes teevad mandril asuvate reanimobiiliarstidega tihedat koostööd, kasutades selleks telemeditsiini võimalusi.

Telemeditsiinilise lahenduse kasutamine tähendab seda, et väljakutsel olev brigaad saab vajaduse korral ööpäev ringi konsulteerida Regionaalhaigla arstiga, kes näeb telemeditsiinilise silla kaudu haiget ning tema tervisenäitajaid ekraanil (EKG, SatO2, vererõhk).

Uus kiirabikeskus

2013. aasta sügisel loodi kiirabireformiga ning regionaalhaigla kiirabi tugipunktide hulga suurenemise tõttu anestesioloogiakliinikus kiirabikeskus. Lisaks kiirabiteenuse tagamisele on viimase ülesanne ka kiirabitöötajate erialane koolitus. Kiirabikeskuses korraldatakse regulaarselt trauma- ja taaselustamise treeninguid. Kõrgel tasemel koolituste tagamiseks on kohandamisel spetsiaalsed õppeklassid simulatsioonikoolituste tarbeks. Simulatsiooniklassid peaksid aja jooksul kujunema treeningbaasiks ka teiste keskuste töötajatele.

Alates 2010. aastast osalevad kiirabiosakonna töötajad aktiivselt rahvusvahelistel erakorralise meditsiini alastel õppustel ja projektides (2010. aastal I Euroopa erakorralise meditsiini võistlused Poolas, 2011. aastal erakorralise meditsiini võistlused Poolas ja Leedus, 2012. ja 2013. aastal erakorralise meditsiini võistlused Tšehhis ja Leedus). Neil võistlustel esindab kiirabiosakond edukalt nii Regionaalhaiglat kui ka Eesti Vabariiki.

Kiirabiosakond katab oma üheksa kiirabitugipunktiga Lääne-Harjumaa, Läänemaa, Hiiumaa ja väikesaared (Vormsi, Kihnu ja Ruhnu). Kiirabiväljakutseid on aastas kuni 15 500 ning haigeid hospitaliseeritakse 40% juhtudest. Kiirabikeskuses on ka kaks reanimobiilibrigaadi, mille ülesanne on abistada vajaduse korral tavakiirabi. Samuti transpordivad reanimobiilibrigaadid üliraskes seisundis haigeid väljaspool Tallinna piire, k.a lennutranspordi abil ehk lennuki või helikopteriga.

Tänapäevased anesteesia- ja intensiivravikeskused

Anesteesiate sooritamiseks oleme varustatud tänapäevase aparatuuri ja vahenditega kokku 18 operatsioonitoas Mustamäe korpuses ning 3 operatsioonitoas päevakirurgia osakonnas Hiiul. Viimase ületulek Mustamäe korpuses valmivasse päevakirurgia keskusesse on planeeritud lähiaastatel. Anesteesiaosakonna juurde kuulub ka 24-kohaline ärkamisruum. Operatsiooni järel jälgib haigete valutustamise efektiivsust meie ägeda valuravi meeskond.

Intensiivravi osakondades on väga suur roll ka õenduspersonalil. Korraldame aktiivselt õdede täiendusõpet.

Alates 2001. aastast töötab meie kliinikus anestesioloogia ambulatoorne polikliinik kahe kabinetiga.

Enne operatsiooni toimuv anestesioloogiline konsultatsioon tagab patsientide varasema informeerimise ja vajalike uuringute korraldamise. See omakorda vähendab operatsiooniga seotud riske ja patsiendi stressi. Seoses Hiiu korpuse ületulekuga Mustamäele 2010. aastal lisandus polikliinikusse ka kroonilise valu kabinet. Mõlema kabineti töö on väga intensiivne ning haigla arengukavas on plaan seda tegevust veelgi laiendada ja tingimusi parandada.

Kolmes intensiivravi osakonnas on kokku 40 III astme voodikohta. II intensiivravi osakonnas ravitakse valdavalt plaaniliselt opereeritud kardiotorakaal-, neuro-, onkokirurgilisi patsiente. I ja III intensiivravi osakondadel on suurem panus erakorraliselt hospitaliseeritud patsientide intensiivravis. Osa neist on ka eelnevalt opereeritud. Põhilisteks haigusseisunditeks on erineva geneesiga infektsioonhaigused, sepsis, polütrauma k.a. neurotrauma, multiorganpuudulikkused, intoksikatsioonid jt. III intensiivravi osakond koondab põletushaigeid üle kogu Eesti.

Raskest üldseisundist tingituna vajavad intensiivravihaiged sageli pikaajalist, keerukat ja kallist ravi: kopsude pikaajaline abistav ventilatsioon, vereringe toetus ka kehaväliste meetodite ja aparatuuriga (IABP, ECMO), neerude asendusravi (pidev või vahelduv hemofiltratsioon ning dialüüs), intrakraniaalsete rõhkude monitoriseerimine, kontrollitud hüpotermia rakendamine intravaskulaarsel meetodil.

Erakorraline meditsiin

Erakorralise meditsiini osakonda tehtavate visiitide arv on tõusnud üle 80 000-ni aastas ning see on oluliselt suurem kui teistes Eesti haiglates. Osakonnas on kolmekohaline intensiivravisaal, 16-kohaline jälgimissaal ja kolm isolaatorit. Haiged jaotatakse vastavalt oma seisundi raskusastmele (triaaž) punaseks, kollaseks ja roheliseks. Ligi 20% haigetest vajavad haiglaravi. Erakorralise meditsiini osakonnale langeb suur vastutus suurõnnetuste ja masshaigestumiste korral. Valmisoleku tugevdamiseks korraldame regulaarselt näidisõppusi nii haigla sees kui ka väljaspool.

 

Kliiniku eksisteerimise ajal on

  • kaitstud üks doktoriväitekiri, dr Inga Karu, varem kaitses dr Jens Narbekov
  • Eesti Anestesioloogide Seltsi juhatuste eri koosseisudesse kuulunud dr Valdo Toome, dr Ülo Kivistik, dr Indrek Rätsep (praegune president) ja dr Kristjan Kalling
  • kasutusele võetud südame ja kopsude asendusravi (LVAD; ECMO) meetodid ja liitutud rahvusvaheliste organtransplantatsiooni organisatsioonidega
  • töötatud välja HIPEC-operatsioonide anestesioloogiline käsitlus
  • loodudu taaselustatud ja ajutrauma haigete hüpotermiline käsitlus
  • korraldatud Sim Man-simulaatori instruktorite koolitusi ja kursuseid
  • osaletud mitmes rahvusvahelises kliinilises uuringus, nt Euricus III, EuSOS, FENICE, Nutrition Day, Intensium, ning ravimuuringutes Altana, Midex jt
  • osaletud Euroopas toimunud kiirabi ja reanimobiilibrigaadide erialastel võistlustel ja õppuste

 

Anestesioloogiakliinikut on juhtinud läbi aegade

dr Valdo Toome 1995–2002
dr Ülo Kivistik 2002–2006
dr Andrus Remmelgas 2006–2013
dr Valdo Toome alates 2013

Ülemõed
Ingrid Susi, Ülle Ilves, Katre Zirel

 

Ajaloost

Anestesioloogiakliinik loodi Mustamäe Haiglas 1995. aastal. Sel ajal koosnes see kardioanesteesia ja postoperatiivse intensiivravi osakonnast, üldanestesioloogia osakonnast ja intensiivravi osakonnast koos sinna juurde kuulunud reanimobiiliteenistuse ja barokambriga.

Kliiniku algusaastad olid suure tähtsusega kogu eriala arengule, võtsime kasutusele TISS ja APACHE II skoorid, osalesime aktiivselt haigekassa hinnakirja loomisel. Koostöös Eesti Anestesioloogide Seltsi juhatuse ja Sotsiaalministeeriumiga töötasime välja arengukavad ja töökohtade nõuded vastavalt haiglate liikidele. 1999. aastal liitusime Soome Vabariigi intensiivraviosakondade kvaliteedianalüüsiga Intensium.

Alustasime ka residentide koolitamist, esmalt kardioanesteesia vallas. Peamised mootorid kliiniku arendamisel esimestel aastatel olid dr Ülo Kivistik ja dr Indrek Rätsep, dr Kalle Paju, kliiniku vanemõed Ingrid Susi, Ülle Ilves jpt, kellest on tänaseks saanud ülemarstid, keskuste ja osakondade juhtajad ja õendusjuhid. Samuti on kliiniku arendamisele andnud oma panuse ka toonased haiglajuhid dr T. Lainevee, dr A. Talihärm, R. Allikvee. Eraldi vajab märkimist ka dots. A. Kiviku, ühe Eesti anestesioloogia rajaja töötamine meie kliinikus. Tunnustatud erialaarendaja oli ka dr P. Grossberg. Tasapisi hakkasime osalema ka rahvusvahelistes kliinilistes- (Euricus III) ja ravimiuuringutes (Altana jt). Oluline oli ka aparatuuri pidev uuenemine ja täiustumine. Kasutusele võeti autotransfusioon cell-saver’i abil, pidev hemodialüüs, anesteesia sügavuse monitoriseerimine (BIS), hankisime ECMO aparatuuri. Laienes patsientide invasiivne monitoriseerimine, arenesid regionaalse anesteesia võtted.

Laiem koolituste areng algas anesteesia ja intensiivraviõdede täienduskoolitustega. Sajandivahetuseks tekkisid esmased välissidemed eelkõige Soome ja teiste Skandinaavia maade spetsialistidega, samuti Inglismaa ja Prantsusmaa keskustega. Georg Sorose fondi kaudu oli võimalik pääseda ka Kesk-Euroopas toimuvatele kursustele, lisaks kasutasime Balti-Saksa arstide seltsi stipendiume. Siinkohal tänu ja tervitused kõigile, kes kliiniku arendamisele kaasa on aidanud!

Anestesioloogiakliinik

Kristel Falk

kliiniku sekretär

617 1647

dr Valdo Toome

dr Valdo Toome

kliiniku juhataja

617 3136

Katre Zirel

Katre Zirel

kliiniku õendusjuht

617 1197

Patsiendid tunnustavad meid

Soovin avaldada tänu dr.Margit Vahile, dr. Kristel Poolile ning dr Kristjan Kallingule professionaalse, mõistva ning inimlikku suhtumise eest. Suurimad tänud ka II IRO personalile ning eriti õde Anastassia Novaku`le hooliva ja südamliku suhtumise eest. Suur ja südamlik tänu teile! Nikolai

Nikolai

VAATA KÕIKI TÄNUAVALDUSI