Taastusravi

Füsioteraapiat osutab erialase kõrgharidusega spetsialist – füsioterapeut. Füsioterapeudi vastuvõtt algab patsiendi hindamisega. Hindamise järgselt seatakse koostöös patsiendiga füsioteraapia eesmärgid, koostatakse teraapiaplaan ning valitakse sobivad sekkumised. 

Kaasaegne füsioteraapia põhineb peamiselt patsiendi aktiivset osalust eeldavatel meetoditel nagu kehalised harjutused. Oluline roll on patsiendi haigusteadlikkuse tõstmisel, liikumisharjumuse kujundamisel ja optimaalse koormuse tagamisel. 

Füsioterapeut hindab ka patsiendi abivahendivajadust, õpetab vajalikke vahendeid kasutama ning väljastab abivahendi tõendi. Sageli algab füsioteraapia juba väga varajases etapis, nt intensiivravi osakondades ning vajadusel jätkub statsionaarse ravi järgselt ambulatoorselt. 

On väga oluline, et patsient õpitud harjutusi ja võtteid teraapiavälisel ajal iseseisvalt sooritaks. 

Meie haiglas on füsioterapeudid, kes on omandanud teadmised ja oskused kõige keerulisemate funktsionaalsete häirete käsitlemiseks. Näiteks on füsioterapeudid spetsialiseerunud (polü-)traumaga, kardiaalse ja pulmonoloogilise patsiendi käsitlusele ning vaagnapõhja-, käe-, lümfi-, armi- ja temporomandibulaarliigese füsioteraapiale. 

Tegevusteraapiat osutab erialase kõrgharidusega spetsialist – tegevusterapeut. 

Tegevusteraapia on suunatud inimese iseseisvuse suurendamisele igapäevaelus. Igapäevategevustega toimetulekuks kasutavad inimesed mitmesuguseid tegevuseeldusi ja oskusi. Nende hindamiseks rakendab tegevusterapeut erinevaid meetodeid:

• Vaatleb tegevuste sooritamist (nt kuidas patsient riietub, peseb, valmistab süüa).
• Kasutab objektiivseid teste (nt käte oskuslikkuse hindamiseks, mõtlemisprotsesside hindamiseks).
• Võtab vajadusel ühendust patsiendi lähedastega (nt kui patsient pole võimeline oma seisundi tõttu taustainfot andma).

Hindamistulemuste põhjal ja koostöös patsiendiga püstitame teraapia eesmärgid ning valime sobivad sekkumisviisid. Teraapias kasutab tegevusterapeut eesmärgipäraselt valitud tegevusi, millega mõjutatakse inimese kehalist ja kognitiivset seisundit. 

Tegevusterapeudi toel õpib patsient vastavalt oma võimekusele: 

• (Uuesti) sooritama enesehooldustoiminguid (nt söömine, joomine, riietumine, tualeti- ja hügieenitoimingud, esteetiline kehahooldus). Vajadusel õpetame patsiendile uusi viise erinevate tegevuste sooritamiseks, nagu „ühe käe“ tehnikad.
• (Uuesti) sooritama majapidamistöid (nt söögi valmistamine, poes käimine, koristamine, pesu pesemine) 
• (Uuesti) sooritama muid patsiendile olulisi, vajalikke ja meelepäraseid tegevusi (nt pereliikmete eest hoolitsemine, lastelastega tegelemine, lemmikloomade eest hoolitsemine, aiandus, käsitöö, erinevad hobitegevused).

Tegevusteraapias arendatakse erinevaid oskusi, mida on vaja tööl ja/või koolis käimiseks. Samuti soovitab tegevusterapeut töö-, kooli- või kodukeskkonna kohandusi ning soovitab ja kohandab abivahendeid. 

Sageli algab tegevusteraapia juba väga varajases etapis, nt intensiivravi osakondades, ning näidustusel jätkub statsionaarse ravi järgselt ambulatoorselt. 

On väga oluline, et patsient õpitud võtteid pidevalt harjutaks ning ka teraapiavälisel ajal kasutaks.   
 

Logopeed on erialase kõrgharidusega spetsialist, kes tegeleb haiguse või trauma tõttu häirunud suhtlusvõime ja neelamise hindamise, diagnoosimise ja taastamisega. 

Kõnehäire esinemisel on logopeedi põhiülesandeks patsiendi kommunikatsioonivõime ehk suulise ja kirjaliku kõneloome, mõistmisoskuse ja mitteverbaalse suhtlemise taastamine. 

Logopeediline töö on sisult ja meetoditelt patsiendi psühholoogilis-pedagoogiline suunamine ja mõjutamine eesmärgiga aktiveerida kahjustada saanud ajupiirkonna tööd.

Neelamishäire kahtluse korral on logopeedi tööks hinnata neelamishäire esinemist ning raskusastet ning vajadusel suunata patsient instrumentaalsele neelamisuuringule (nt FEES). Neelamishäire ilmnemisel koostab logopeed raviplaani, vajadusel modifitseerib patsiendi dieeti (toidu/joogi konsistentsi) ning koostöös patsiendiga viib ellu koostatud raviplaani. 

Sageli on logopeedi konsultatsioon vajalik juba väga varajases etapis, nt intensiivravi osakondades, ning näidustusel jätkub statsionaarse ravi järgselt ambulatoorselt. 

On väga oluline, et patsient õpitud võtteid pidevalt harjutaks ning ka teraapiavälisel ajal kasutaks.  

Lümfiteraapia näidustuseks on lümfitursed, mis võivad olla põhjustatud lümfiteede esmasest häirest või mõne haiguse/trauma tagajärjel tekkinud lümfivõrgustiku teisesest kahjustusest. Lümfisõlmede eemaldamise ja/või kiiritusravi järgselt võib umbes neljandikul patsientidest kujuneda lümfiturse. 

Lümfiteraapiat viib läbi eriväljaõppega lümfiterapeut. 

Lümfiteraapias kasutatakse tehnikaid, mis aitavad lümfivedelikku keha piirkonnast ära juhtida ja seeläbi vähendada turseid. 

Regionaalhaiglas teostatatakse kompleksset turset alandavat lümfiteraapiat, mille hulka kuuluvad: 

• manuaalne ja aparaatne lümfimassaaž 
• survesidumine 
• terapeutilised harjutused 

Lisaks nõustab lümfiterapeut patsienti, selgitades tursete tekkepõhjusi, tutvustab tursete vähendamise võimalusi ning survetoodete kasutamist. 

Esmase või teisese lümfitursega või III staadiumi lipödeemiga patsiendi saab lümfiteraapiale suunata taastusarst, kirurg või onkoloog.

Teraapia tulemuse püsimiseks tuleb lümfitursega patsientidel kanda soovitatud survetoodet igapäevaselt. Tervisekassa võtab vajalike erimõõdus lamekoes tekstiilist meditsiiniliste või standardmõõdus kohandatavate kompressioontoodete eest tasu maksmise kohustuse üle II ja III staadiumi lümfödeemi ja III staadiumi lipo-lümfödeemi korral. Esmakordse kompressioontoote väljakirjutamise eeltingimuseks on ravi lümfiteraapiaga. 
Esmakordse meditsiiniseadme väljakirjutamise õigus on taastusarstil, kirurgil, onkoloogil, günekoloogil, uroloogil ja dermatoveneroloogil ning järgneva meditsiiniseadme väljakirjutamise õigus on lisaks perearstil. 

Aparaatne ravi on taastusravi osa, mille käigus kasutatme erineva toimemehhanismi ja tööpõhimõttega seadmeid. Aparaatse ravi hulka kuuluvad näiteks erinevad elektriravi liigid, ultraheliravi, magnetravi, laserravi, lööklaineravi jt. 

Aparaatset ravi osutavad eriväljaõppega füsiaatriaõed. 

Iga füüsikalise ravi meetod sobib erinevate vaevuste raviks, näiteks:

• Magnetravi on füüsikalise ravi liik, kus magnetväljaga mõjutatakse kudesid raku tasandil. Magnetravil on tursevastane ja vereringet parandav toime. Magnetravi kasutatakse  traumajärgse seisundi, halvasti paranevate luumurdude, pehmete kudede, degeneratiivsete ja reumatoloogiliste häirete ravil, samuti operatsioonijärgsete ja krooniliste lihasskeletivalude vähendamiseks.
• Laserraviks kasutatakse madala sagedusega terapeutilist laserit. Laserravi kiirendab organismi paranemisprotsesse, parandab verevarustust ja kudede ainevahetust. Laserteraapia mõjub läbi biostimulatsiooni. Madala sagedusega laserkiired jõuavad rakkudesse, konventeeritakse mitokondris rakutoitaineks ja tulemuseks on rakuaktiivsuse paranemine. Laserravil on valuvaigistav efekt, mille toimel langeb valuretseptorite tundlikkus. Laserravi rakendatakse enamjaolt luu-, liiges- ja lihaskonna haiguste ja traumade ning haava- ja teiste nahaprobleemide ravis, troofiliste haavandite ja veenipõletike ravis. Laserravi on ohutu meetod, kuid mõningatel juhtudel tuleks seda ikkagi vältida. Vastunäidustuseks on epilepsia, pahaloomulised kasvajad, ajukahjustus, rasedus, tätoveeringud.
• Ultraheliravi on kõrgsagedusliku, väikese intensiivsusega heli rakendamine ravi eesmärgil. Ultraheli protseduur annab sügavsoojendusliku efekti, on valuvaigistava, lõõgastava ja põletikuvastase toimega. Ultraheli protseduur pehmendab ja aitab imendada vana armkude ning liiteid. Põhiliseks näidustuseks, mille puhul võib ultraheliravist olla kasu, on kroonilised liigeste ja närvide põletikud, kroonilised valusündroomid ning kudede jäigastumine. Ultraheli parandab kudede ainevahetust traumajärgsete seisundite ja halvasti paranevate haavandite korral. 

Sotsiaaltöötaja on erialase haridusega spetsialist, kes nõustab haiglas ravil olevat inimest, tema lähedasi ja temaga tegelevaid meditsiinitöötajaid teemadel, mis on vajalikud inimese igapäevase toimetuleku ja elukvaliteedi tagamiseks ning toetavad inimese toimetulekut haiglaravi lõppedes.

Sotsiaaltöötaja abistab patsienti asjaajamisel (nt dokumentide taotlemine ja vormistamine erinevates ametiasutustes) ning sobivate toetavate teenuste leidmisel ja nende kättesaamisel.
 
Sotsiaaltöötaja annab infot:

• riigi poolt pakutavate toetuste (peretoetused, pensionid, puuetega inimeste toetused jne) ja teenuste ning nende taotlemise korra kohta;
• kohalike omavalitsuste poolt pakutavate toetuste ja teenuste ning nende taotlemise korra kohta;
• hooldusteenuste kohta (koduõendus, hooldusravi, päevakeskused, koduhooldus jne);
• puuetega inimeste rehabilitatsiooniga seonduva kohta: puude raskusastme määramine, rehabilitatsiooniteenuse taotlemine jne.

Taastusravikeskuses on kättesaadav ka psühholoogiline abi.

Meie tegevusjuhendajad on eriväljaõppega spetsialistid, kes juhendavad ja toetavad inimest igapäevatoimingute ja huvitegevuste sooritamisel. 

Huvitegevused mängivad olulist rolli iga inimese arengus hoolimata tema vanusest. Tegevusjuhendaja korraldab huvitegevusi individuaalselt ja gruppides, mis annab aluse patsiendi iseseisvaks hakkamasaamiseks ning paremaks maailma tajumiseks. 

Tegevusjuhendaja ülesanne on toetada inimest tervikuna. Tähelepanu pööratakse patsiendi aktiviseerimisele, eesmärgipäraste tegevuste planeerimisele ja läbiviimisele, arvestades tegevuste jõukohasust ja mõju üldisele toimetulekule. Tegevusjuhendaja aitab patsiendil arendada tema sotsiaalseid oskusi, kaasa arvatud suhtlemisoskust.  

Õde-juhtumikorraldaja koordineerib patsiendi teekonda raviperioodil nii haiglas kui ka väljaspool haiglat. Ta on osakonna sõlmpunkt ravimeeskonnale, tuues kokku arstid ja spetsialistid patsiendi ja tema lähedastega. Õde-juhtumikorraldaja pädevusse kuulub suhtlus ja koostöö sotsiaaltöötajaga, koduõendusteenuste ja hooldusraviteenuste pakkujatega, taastus- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkujatega. 

Loovteraapiat viib läbi eriväljaõppega loovterapeut. 

Loovteraapias kasutatakse erinevaid loovtegevusi ja kunstivahendeid patsiendi tunnete, mõtete ja probleemsituatsioonide väljendamiseks. Loovteraapias rakendatakse näiteks muusika tegemist ja kuulamist, joonistamist, tantsimist, savi voolimist, maalimist ja teisi loovaid tegevusi. 

Varasemad kogemused ega kunstilise kujutamise oskused ei ole vajalikud. Loovteraapia on hea viis suhtlemiseks, kui kõneline suhtlus on piiratud, takistatud, mittesoovitud või võimatu. 

Regionaalhaiglas pakutakse loovteraapia teenust sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni patsientidele.
 

Õde-toitumisnõustaja annab põhjaliku ülevaate toitumisest, toidu ja tervise omavahelistest seostest, haiguste ennetamisest ja tervise toetamisest. 

Toitumisnõustaja: 
•    Aitab mõista kuidas elustiil ja toitumine mõjutavad tervist. 
•    On toeks elustiili muudatuste sisseviimisel, nõustades lähtuvalt tervisprobleemist või diagnoosist (nt insult, infarkt, podagra, Parkinson jm). 
•    Selgitab ravimite koostoimeid, ravimite ja toidu koostoimeid. 
•    Annab soovitusi tasakaalustatud toitumiseks. 

Toitumisnõustaja ei nõusta söömishäirete korral. 

Patsiendi suunamiseks toitumisnõustamisele on arstil vaja teha saatekiri õe iseseisvale vastuvõtule. Õe nõustamisele võib suunata üle- ja alakaalulisi patsiente, südamelihaseinfarkti, insuldi, hüperkolesteroleemia, diabeedi jm seisunditega patsiente.