Tutvu Regionaalhaigla taskuhäälinguga!
Kristel Peikel miniinsuldist: „Olin kiires elutempos iseenda unustanud.”
Mis juhtub siis, kui inimene on harjunud kogu aeg tegutsema, vastutama ja kõigega hakkama saama, aga ühel päeval annab keha märku, et enam nii edasi minna ei saa? Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Peikel elas kiiret elu. Töö, kohustused, pidev tempo ja liiga vähe und olid saanud igapäevaelu osaks. Kuni ühel päeval sattus ta kõrge vererõhuga haiglasse ning sai teada, et oli läbi teinud miniinsuldi. Kas enne oli ohumärke, mida ta ei osanud tähele panna? Ja kuidas muuta oma elu, kui oled harjunud kõike jõudma, aga iseenda jaoks aega ei leia? Regionaalhaigla „Tervisepooltunni“ uues episoodis räägib Kristel avameelselt oma kogemusest ja sellest, mis tema elus pärast juhtunut muutus ning mis aitas leida ōige rütmi ja kehakaalu langetada.
Südame-veresoonkonnahaigused – kas tehisintellekt aitab südamehaigusi ennetada?
Kas sinu süda võib olla ohus, ilma et sellest ise teaksid? Kui palju sõltub südame tervis geenidest ja kui palju meie igapäevastest valikutest? Kas tehisintellekt ja nutikellad suudavad märgata ohumärke enne, kui terviseprobleemid endast märku annavad? Seekordses „Tervisepooltunnis“ räägime Regionaalhaigla kardioloog-ülemarsti prof Margus Viigimaaga südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisest ja riskiteguritest. Saatest saad teada, mida arvab prof Viigimaa eestlaste terviseteadlikkusest, miks on oluline teada oma kolesterooli- ja veresuhkrunäitajaid ning miks jõuavad mehed sageli arsti juurde alles siis, kui tervis juba alt veab. Uurime ka, kas tehisintellektist võib saada meie südame uus valvur, kui palju saab usaldada nutiseadmete terviseandmeid ja kus on tehnoloogia piirid. Saate lõpus jagab prof Viigimaa kolme kuldreeglit, mis aitavad hoida südant tervena.
Mis toimub operatsiooni ajal, kui patsient on narkoosis?
Tervisepooltunnis on külas operatsiooniõed Minna-Mai Bergmann ja Ly-Sandra Tohter, kellega piilume seekord operatsioonitoa telgitagustesse. Räägime sellest, miks nad valisid just selle ameti, millised on olnud nende kõige pikemad ja keerulisemad operatsioonid ning mis nende töös kõige rohkem proovile paneb. Saame teada, kuidas operatsiooniõed ise operatsiooniks valmistuvad, kuidas nad toetavad ja rahustavad ärevat patsienti ning milliseid soovitusi annavad inimesele, kes eelseisvat operatsiooni väga kardab. Ja muidugi räägime ka sellest, mis neile oma töö juures kõige rohkem meeldib.
Kukkumiste ohud ja ennetus
Tänasesse saatesse on palutud Reelika Kaljurand - Regionaalhaigla kukkumiste ennetamise töörühma juht. Tema sõnul on kukkumiste statistika väga kurb ja kukkumise tagajärjel viga saanud inimeste arv kasvab. Saates avame kukkumiste teemat vanusegrupiti, kukkumiste kohtade järgi ja räägime ka kukkumiste ennetamisest.
Operatsioon kui maraton
Uues „Tervisepooltunni“ episoodis uurime, milline roll on patsiendil endal operatsiooni õnnestumises ja operatsioonist taastumises. Külas on Regionaalhaigla anesteesiakeskuse juhataja-anestesioloog dr Rein Kruusat. Saates tuleb juttu füüsilise vormi, tasakaalustatud toitumise ja kahjulikest harjumustest loobumise tähtsusest ning sellest, miks on operatsioonile minnes oluline olla hästi informeeritud ja oma raviteekonnaks valmistunud. Räägime ka lähedaste ja tugivõrgustiku kaasamisest.
Insult ei küsi vanust!
Kogemusnõustaja Kätlin Madist tabas insult vaid 35-aastaselt. “Sa oled 30ndate alguses, sul on äge töö, pere ja laps ja sa arvad, et mitte midagi ei saa juhtuda…,” meenutab Kätlin elumuutvat aega. Uues Tervisepooltunni episoodis räägib Kätlin oma taastumisteekonnast ja sellest, kuidas raskest kogemusest sai soov teisi aidata, ning miks ei tohiks oma muredega üksi jääda.
Läbipõlemine ja neuroerinevused – ATH, autism ja igapäevaelu
Kas ATH ja teised neuroerinevused on tänapäeval üle diagnoositud või on inimesed lihtsalt teadlikumad ja julgevad rohkem abi otsida? Tänases saates räägime neuroerinevustest, läbipõlemisest ning sellest, miks paljud inimesed jõuavad oma eripära mõistmiseni alles siis, kui keha ja vaim enam vastu ei pea. Stuudios on Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juht dr Merit Martens ning Kadri Kaska, kes jagab oma isiklikku kogemust läbipõlemise ja neuroerinevusega toimetulekul. Arutame, mis peitub ATH, autismispektri ja teiste neuroerinevuste taga, millised on levinumad eksiarvamused ning kuidas märgata hetke, mil on aeg abi otsida ja enda eest hoolitsema hakata. Räägime ka sellest, kuidas oma neuroerinevust paremini mõista ja enda tugevuseks pöörata, milline töökeskkond võib sobida ning kuidas teha valikuid, mis toetavad vaimset heaolu ja igapäevast toimetulekut.
Operatsioonijärgse deliiriumi ennetamine
Haiglas olles loodab igaüks meist üht – et saaks rahulikult paraneda ja turvaliselt taastuda. Deliirium on aga seisund, mis võib selle teekonna ootamatult keeruliseks muuta nii patsiendi kui ka tema lähedaste jaoks. Regionaalhaigla intensiivraviarst dr Liivi Maddison ja intensiivraviõde Mariam Lopez Ortiz on pühendanud oma töö ja südame sellele, et ka kõige raskematel hetkedel ei kaoks inimeseks olemine. Nende jaoks ei tähenda intensiivravi ainult elu hoidmist, vaid ka väärikuse, läheduse ja inimliku kontakti säilitamist. Saates jagavad nad häid soovitusi – nii patsiendi lähedastele, kolleegidele kui ka taastuvale patsiendile endale. Mariam jagab saates ka üht emotsionaalset kohtumist endise patsiendiga, mis teda sügavalt mõjutas. Milline näeb välja päriselt inimkeskne intensiivravi ja kuidas see aitab deliiriumi ennetada ning leevendada – sellest nad saates räägivadki.
Räägime südame rütmihäiretest
Stuudiosse on palutud dr Priit Kampus ja tema sõnul on kodade virvendusarütmia kõige sagedasem rütmihäire. Millised on sümptomid ja kuidas ise oma pulssi mõõta? Mida tehakse inimesega, kui ta jõuab rütmihäirega kardioloogi juurde? Mis põhjustab südame rütmihäireid ning kuidas käivad raviprotseduurid? Kõigist neist teemadest tuleb saates lähemalt juttu.
Reginaalhaigla teadusnädala erisaade
Stuudios on dr Kristina Isand ja dr Karl-Gunnar Isand, kes räägivad oma doktoriks saamise teekonnast. Saates kuuleme abielupaari rõõmudest ja muredest arstiks saamisel ja doktorikraadi kaitsmisel, kus olulist rolli mängisid nende kolm last, Oxfordi ülikoolis töötamine ja töö kõrvalt artiklite kirjutamine.
Rasvumise ravi - kas tulevik on ravimites?
Rasvumine ja ülekaalulisus on probleem, mis puudutab väga paljusid. Mis terviseriskid sellega kaasnevad ja millal ei piisa ainult elustiili muutmisest? Millest üldse alustada? Tänases Tervisepooltunnis räägime sellest, kuhu liigub rasvumise ravi tulevik – kas uued kaalulangetusravimid võivad ühel päeval muuta rasvumise ravi sama tavaliseks nagu vererõhu või kolesterooli ravi? Ja kas kaalulangetusravimid peaksid olema patsientidele soodushinnaga? Stuudios on dr Helen Ilumets ja dr Kristina Isand. Saate lõpus kuuleme ka edulugusid ning uurime, kuidas arstid ise oma kehakaalu kontrolli all hoiavad.
Muudatused erakorralise meditsiini vastuvõtus
Pühade-eelses saates on külas Aasta meditsiinimõjutajaks valitud Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Marit Märk, kes jagab praktilisi soovitusi, kuidas hoida enda ja lähedaste tervist pühadeperioodil. Räägime, millised tervisemured kipuvad sel ajal sagenema, kuidas neid ennetada ning millal ja kuhu abi saamiseks pöörduda. Saates käsitleme ka viimaseid muudatusi erakorralise meditsiini vastuvõtus, mille patsiendid on väga hästi vastu võtnud.
Ivari Ilja lugu kõhuaordi aneurüsmist
Selles Tervisepooltunnis räägib pianist Ivari Ilja ausalt ja vahetult oma loo: kuidas tal diagnoositi aordi aneurüsm, millised olid esimesed märgid ja kuidas haigus end igapäevaelus tunda andis. Ta räägib, kuidas haigusest teada sai ning kirjeldab teekonda ravi ja taastumiseni – lugu, mis tuletab meelde, kui oluline on oma keha signaale kuulata. Stuudios on ka veresoontekirurg Priit Põder, kes selgitab, mis on aordi aneurüsm, kellel on risk sellesse haigestuda ning millised on haiguse peamised ohutegurid. Räägime ka sellest, kuidas aneurüsmi avastatakse, millal on vaja kiiret sekkumist ning millised on tänapäevased ravivõimalused ja prognoos. Saade aitab mõista, miks võib see sageli vaikselt kulgev haigus olla eluohtlik – ja mida iga inimene saab teha ennetuseks.
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Meie järgmine saatekülaline on kopsuarst Marily Jaagor, kellega räägime kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest (KOK). Saates räägime KOK-i varajastest tunnustest, olulisematest riskiteguritest ning tõhusatest ennetusvõimalustest. Uurime, mis on KOK-i suurim ja samas kõige paremini välditav riskitegur, kuidas haigust õigel ajal märgata ning mida igaüks saab oma kopsutervise heaks kohe ära teha.
Allergia
Saatesse on palutud dr Svetlana Sergejeva ja räägime allergiast. Tegemist on haigusega, kus immuunsüsteem reageerib allergeenile üle ja arvab, et see on organismile kahjulik. Enimtuntud allergeenid on kodutolmu lestad, koduloomad ja õietolmud - kask, lepp, puju ja heinad. Samuti võib allergia tekkida töökeskkonna mõjudest. Allergiat diagnoositakse kahel viisil: nahatorke ja vereanalüüsi kaudu. Sageli tekitavad eksiarvamusi eralaboritest tellitud allergiatestid, mida võidakse valesti tõlgendada. Allergivastased rohud ei ravi, vaid hoiavad seda kontrolli all. Raviks on olemas immuunteraapia, mis on üldisel kallis ja ajakulukas - 3 aastat. Teraapias manustatakse inimesele järk järgult suuremates kogustes allergeeni, mille tulemusena organism ei pea seda ainet enam kahjulikuks. Immuunteraapia sobib neile, kellele tavalised allergiaravimid ei toimi.
Elektritōukerattad toovad kaasa raskeid vigastusi
Elektritõukerattad on levinud sõiduvahendid ja tuntud suhteliselt kerge saadavuse poolest ning populaarsed just nooremapoolsete liiklejate seas. Stuudiosse palutud dr Villem Teder toob välja just käetraumad, mida on mõnevõrra rohkem, kui jalgadega seotud tõukeratta-traumasid. Saates räägib ta ka oma kurvast kogemusest elektritõukerattaga kukkumisel. Ta paneb südamele, et nende poppide sõidukitega sõites tasub alati kanda kiivrit, vältida purjus peaga sõitmist ja mitte kihutada kiire hooga jalakäijate vahel.
Puugid
Soojade ilmadega hakkavad looduses tegutsema puugid ja tänases saates räägime puukidega seotud haigustest. Kaks peamist haigust on borrelioos ja puukentsefaliit. Kuidas neid haiguseid ennetada, ära tunda ja kuidas puuki välja tõmmata. Juttu tuleb ka mitmetest müütidest, mis puukidega seostuvad. Stuudios on dr Mait Altmets.
Räägime liikumissoovitustest
Kehaline aktiivsus on seotud väga paljude tervisekasudega. Kui palju peaks inimene päevas liikuma, millised on soovitused kehalise liikumise suurendamiseks. Juttu tuleb ka WHO soovitustest inimese kehaliste tegevuste suurendamiseks. Millised on aeroobsed liikumisvõimalused ja mida silmas pidada jõuharjutuste tegemisel. Vanusel pole tähtsust ja WHO on pakkunud liikumissoovitused nii vanemale elanikkonnale, puudega inimestele ja krooniliste haigustega inimestele. Saatesse on palutud Regionaalhaigla füsioterapeut Taavi Metsma.
Prof Peep Talving: Miks vajame akadeemilist ühendhaiglat
Miks ei piisa ainult raviteenuste pakkumisest, vaid miks on vaja tugevat akadeemilist alust, kuidas mõjutab ühendhaigla patsienditeekonda ja ravikvaliteeti, kuidas võiks olla korraldatud diplomieelne ja diplomijärgne arstiharidus uues haiglas, ning mida on õppida rahvusvahelistest eeskujudest nagu Helsingi Ülikoolihaigla.
Kes on soolevähist ohustatud? Stuudios onkokirurg dr Olav Tammik ja vähi seljatanud Iraida
Räägime soolekasvajast. Saatesse on palutud Iraida, kellel aastaid tagasi diagnoositi soolevähk ja Regionaalhaigla onkokirurg dr Olav Tammik. Saatest saame teada, et soolevähk on sage haigus, mille esinemissagedus on Eesti tõusuteel. Umbes kolmandik soolevähi juhtudest on tingitud geneetikast ja pool - elukeskkonna mõjudest. Soolevähk on ravitav ja saates osaleva Iraida sõnul elab ta peale ravi tavapärast elu. Dr Tammik rõhutab, et oluline on haigusele õigel ajal jälile saada.
Tasulised laboriuuringud
Võtame vaatluse alla tasulised laboriuuringud, mida saab tellida ilma arsti saatekirjata. Selleks on saatesse palutud Regionaalhaigla laboriarstid Marge Kütt ja Karel Tomberg. Räägime teemadel: millal ja kuidas tellida tasulisi laboriuuringuid ja kuidas saadud tulemusi interpreteerida. Puudutame talvepridoodiga kaasnevaid vitamiinipuuduseid ning seotud uuringuid. Saates jääb kõlama soovitus küsida uuringutulemuste selgitust laboriarstilt või pöörduda täpsema uuringuülesande saamiseks perearsti poole.
HPV viiruse vastu vaktsineerimine
Täna räägime HPV viirusest, ehk kergesti nakkavast viirusest, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel. Stuudiosse on palutud naistehaiguste keskuse juhataja dr Piret Kaarde. Saates saame teada, miks on see viirus ohtlik ja kuidas on korraldatud vaktsineerimine. Peamiselt vaktsineeritakse noori ja haiguse sümptomid võivad avalduda alles aastate pärast, seetõttu on oluline nii noorte kui ka nende vanemate teadlikkus.
Veredoonorlus
Kuidas saada doonoriks ja mis sellega kaasneb? Mida tähendab aferees ja kuidas see toimub? Doonoreid on kitsas ringkond ja neid jääb järjest vähemaks. Ave Lellepi sōnul on doonorid hindamatu väärtusega elupäästjad ja neid on seetōttu väga vaja juurde. Miks hakkavad inimesed doonoriks ning kui tihti saab verd loovutada? Kõigile nendele ja veel paljudele teistele küsimustele leiame saates vastused Verekeskuse juhataja Ave Lellepi ja doonor Tõnu Talisaineni abiga
Artriidiga peab õppima elama
Räägime artriidist. Saatesse on palutud Regionaalhaigla reumatoloog Piia Tuvik ja artriidihaiged Agne ja Joonas. Artriit on liigesepõletik, mis võib viia töövõime kaotamiseni. Räägime Agne ja Joonase haigusjuhtumistest ja käsitleme ka artriidi müüte. Piia Suviku sõnul on artriit ravitav ravimitega ja teadlikkusega haigusest. Agne ja Joonase kogemusel tuleb jätkata oma endist elu võimaluste piires, rääkida arstidega ja otsida abi ka teiste kogemustest. Saates selgub ka, et nii Agne kui ka Joonas teevad aktiivselt sporti ja Agne on koguni läbinud Ironmani ja kavatseb minna Hawai Ironmanile.
Kuidas hoiduda maovähist ja maosōbralikult toituda?
Tänases saates räägime maovähist. Stuudiosse on palutud Regionaalhaigla üld- ja onkokirurgia keskuse juht dr Olav Tammik. Maovähi varajases staadiumis on see hõlpsamini ravitav. Kaugemale arenenud maovähi puhul peab sekkuma kirurgiliselt. Maovähi peamisteks tekkepõhjusteks on ühekülgne toitumine ja soola ning säilivuseks töödeldud toiduainete liigne tarbimine.
Räägime ausalt noorte arstide väljakutsetest
Seekord on meil teemaks noored arstid ja nende väljakutsed Eesti meditsiinisüsteemis. Stuudios on dr Kristo Erikson, kes on Regionaalhaigla juhatuse liige ja ülemarst ning Priit Tohver, kestliku arengu teenistuse juht.
Kardioloogiast ja südamehaiguste ennetamisest
Regionaalhaigla tervise pooltunnis räägitakse seekord kardioloogiast ja südame haiguste ennetamisest. Meil on stuudios kaks Regionaalhaigla kardioloogi doktor Silver Heinsar ja doktor Mati Pulver.
Millal pöörduda EMOSSE?
Räägime esmaabi teemadel. Millistel juhtudel tuleb otsida abi EMO-st ja kuidas ise oskuslikult anda esmaabi, sest kiire abi päästab elu! Räägime valuvaigistite kasutamisest, põletushaavadest ja triaaži süsteemist EMO-s. Erakorraliste trauma- või haigusjuhtude korral on väga palju rahvasuust pärit hoiakuid - millised neist vastavad tõele ja mis juhtudel tuleks hoopis teistiti tegutseda. Saatesse on palutud Regionaalhaigla erakorralise meditsiini arst-resident Ralf Raava ja õde Ruth Kastanje.
Epilepsia ei takista elamast tavapärast elu
Ragionaalhaigla neuroloog Katerina Orav ja epilepsiat põdev Janar räägivad seekordses Tervisepooltunni saates epilepsiast, mis haigus see on, kuidas see avaldub ja kuidas toimida epilepsiahoo ajal.
Rinnavähist: Naine, kingi endale kindlustunne!
Saates räägime naiste rinnavähist ja sõeluuringute tulemuslikkusest. Sõeluuringute kohta rohkem infot leiate Regionaalhaigla kodulehelt www.regionaalhaigla.ee/et/soeluuringud
Luu hõrenemine ei ole paratamatu protsess
Regionaalhaigla reumatoloog dr Eve-Kai Raussi ja reumaōde Helina Hütt räägivad selles Tervisepooltunni saates osteoporoosist ehk luude hōrenemisest. Saate teada, mis haigusega on tegemist? Miks seda nimetatakse vaikseks epideemiaks ja keda haigus ohustab? Lisaks annavad asjatundjad väga praktilisi nōuandeid.
Veipimisest ja e-sigarettidest
Kopsuhaiguste päeva raames räägime teemal, kuidas aidata lapsi ja noori, kes on langenud nikotiini lõksu? Sellest vestleb Stina Eilsen Regionaalhaigla kopsuarsti dr. Liina Viksiga, kes on ka keskuse juhataja ning Regionaalhaiglas töötava medistsiiniõega Aive Tammikuga, kes tegeleb tubakast ja nikotiinist loobujate nõustamisega.
Kuula ka eelmisi episoode:
Viimati uuendatud 02.11.2026
