Ortopeedia

Regionaalhaiglas paikneb Eesti suurim erakorralise ortopeedia osakond, kus ravime õnnetustest, kukkumistest, spordivigastustest ja muudest traumadest tulenevaid haigusi.
 
Ortopeedilise trauma osakonnas oleme pühendunud luumurdude, nihestuste ja pehmete kudede vigastustega patsientide igakülgsele abistamisele. 
Meie arstid kasutavad funktsiooni ja liikuvuse taastamiseks kaasaegseid tehnikaid ja tehnoloogiaid, sealhulgas uuenduslikke fikseerimismeetodeid ja minimaalselt invasiivseid protseduure.  
 
Lisaks kirurgilistele ravile peame oluliseks multidistsiplinaarset lähenemist: parima võimaliku taastumise tagamiseks teeme koostööd füsioterapeutidega, toitumisravi meeskonnaga, valuravi- ja taastusravi spetsialistidega. 
 
Pidev teadustöö ja enesetäiendus aitavad meil ortopeediliste traumade käsitluses kasutada kõige tõhusamaid ja ajakohasemaid ravivõimalusi.  
Ortopeedilise traumakirurgia osakonna eesmärgiks on patsiendikeskse raviga parandada traumaatiliste vigastustega inimeste ravitulemusi ja elukvaliteeti.  

Regionaalhaigla III ortopeedia osakonnas oleme spetsialiseerunud puusa- ja põlveliigese endoproteesimisele, pakkudes patsientidele kaasaegseid ja kvaliteetseid ravivõimalusi liigeste kulumisest, traumadest või põletikulistest haigustest tingitud valu ja liikumisvõime vähenemise leevendamiseks.

Oleme tuntud oma professionaalsuse, kõrge ravikvaliteedi ja patsiendikeskse lähenemise poolest. Tänu pikaajalisele kogemusele ja pidevale arengule oleme üks Eesti juhtivaid endoproteesimise keskuseid, aidates inimestel vabaneda pidevast valust ja elada aktiivset täisväärtuslikku elu. 

Meie meeskonda kuuluvad kogenud ortopeedid, õed, hooldajad ja füsioterapeudid, kes kõik töötavad koos, et tagada patsientidele parim operatsioonikogemus, turvaline paranemiskeskkond, kiire taastumine ning maksimaalne elukvaliteet.  

Puusa- või põlveliigese endoproteesimise konsultatsioon

Puusa- või põlveliigese endoproteesimise konsultatsioonile saab pöörduda e-konsultatsiooni kaudu, kui perearsti poolt on algatatud proteesiteekond vastavalt Tervisekassa standardile. 

Liigese endoproteesimise operatsioon 

Liigese endoproteesimise operatsioon viiakse tavaliselt läbi siis, kui kõhrelised liigespinnad on täielikult ära kulunud, põhjustades pidevat valu ja piirates liigese liikuvust. Operatsiooni käigus eemaldame kahjustunud liigespinnad ja asendame need liigeseproteesiga.

Kasutame ainult registriandmete alusel maailma parimateks hinnatud implantaate, mis tagab kunstliigese maksimaalse eluea ja valuvaba liikuvuse. 

Operatsiooni edukuse tagab põhjalik eeltöö, kus hindame patsiendi tervislikku seisundit, vajadusi, ootusi operatsioonile ning võimalikke riske. Kõigi patsientide puhul kasutame arvutitarkvaral põhinevat planeerimist, mis aitab proteesi valikul täpselt arvestada patsiendi anatoomiat ja liigese eripärasid, tagades seeläbi parima võimaliku sobivuse ja püsiva pikaajalise tulemuse.  

Ainsa keskusena Eestis kasutame sobivatel juhtudel osalist põlveliigese proteesimist, mille käigus asendame ainult kahjustunud osa liigesest. See võimaldab kiiremat operatsioonijärgset taastumist ning loomulikumat põlvetunnetust väiksema tüsistuste riskiga.  

Meie keskuse 1-aasta infektsioonimäär endoproteesimise järgselt on 0,91%, mis on ka maailma mõistes väga hea tulemus, arvestades, et paljudel patsientidel on mitmeid infektsiooni teket soodustavaid raskeid kaasuvaid haigusi. 

Operatsioonijärgne füsioteraapia

Operatsiooni edukus ja patsiendi rahulolu sõltuvad suuresti ka taastusravist, mistõttu on oluline osa osakonna tööst seotud operatsioonijärgse füsioteraapiaga. Taastusravi aitab kaasa liigese funktsiooni taastamisele ning vähendab tüsistuste riski, tagades patsiendi kiire ja turvalise naasmise tavapärasesse ellu.  

Tegeleme igapäevaselt ka endoproteesimise tüsistuste (proteesiinfektsioonid, nihestused, komponentide irdumine luust, proteesiümbruse luumurrud) diagnostika ja raviga.  
  
 

Regionaalhaiglas ravivad lülisambahaigusi tihedas koostöös ortopeedid ja neurokirurgid. Ravime lülisammast kuklaluust ja esimesest kaelalülist kuni vaagnaluudeni ning ka seljaaju koos kõigi sellega liituvate neuroloogiliste struktuuridega.

See hõlmab mitmesuguseid erinevaid haigusi nagu 
•    lülivaheketta degeneratsioon;
•    seljaajukanali ahenemine;
•    skolioos;
•    luumurrud;
•    kasvajad ja traumaatilised vigastused;
•    seljaaju kasvajad jne

Teadusuuringute, uuenduslike praktikate kasutamise ja rahvusvahelise koostöö tõttu püsime lülisambakirurgia esirinnas, olles pühendunud patsientide ravitulemuste ja elukvaliteedi parandamisele. 

Lülisamba operatsioon ja ravi

Lülisambakirurgias rakendame nii kirurgilist kui ka mittekirurgilist lähenemisviisi, kohandades raviplaani vastavalt patsiendi individuaalsele vajadusele. Opereerime patsiente kogu elukaare ulatuses, lastest kuni vanemate inimesteni. 
 
Kasutame minimaalselt invasiivseid protseduure, et kiirendada taastumist ja vähendada haiglas viibimise aega. Pakume laiapõhjalist ravi multidistsiplinaarse meeskonnana, kuhu kuuluvad lisaks ortopeedidele ka neurokirurgid, füsioterapeudid, radioloogid, taastusarstid ja valuravispetsialistid.  

Operatsioonijärgne taastusravi

Järjepidev patsiendikoolitus ja tihe koostöö taastusravispetsialistidega soodustab haigusest paranemist. Oleme patsiendi jaoks olemas kogu taastumisteekonna vältel.
 

Tegeleme käe- ja randmepiirkonna traumade, haiguste ja kaasasündinud väärarengute diagnostika ning raviga. Regionaalhaigla kogenud käekirurgide meeskond pakub laia valikut kirurgilisi teenuseid lihtsamatest ambulatoorsetest ja päevakirurgia operatsioonidest keerukate mikrokirurgiliste meetoditeni, mille eesmärgiks on taastada käe funktsioon ja vähendada valu. 

Meie spetsialistid ravivad järgmisi haigusi: 

•    murrud ja liigesvigastused – sidemete rebendid, liigeste nihestused, luumurrud; 
•    kõõlusevigastused – rebendid ja põletikud; 
•    ülajäseme perifeersete närvide vigastused ja survesündroomid – trauma tõttu vigastatud närvid ning nt karpaalkanali sündroom ja kubitaalkanali sündroom;
•    artroos ja artriit – liigeste kulumine ja põletikulised haigused;
•    Dupuytreni kontraktuur – sõrmede painutamist takistav kõõlusepaksenemine.

Uuenduslikud ravimeetodid 

 

Regionaalhaiglas kasutatakse kaasaegseid ravivõimalusi, sealhulgas artroskoopilisi ja mikrokirurgilisi tehnikaid, et tagada patsiendi kiire taastumine ja parim võimalik tulemus. 

Meie meeskond 

Meie käekirurgide meeskond teeb tihedat koostööd füsioterapeutide ja taastusravispetsialistidega. Nii tagame igale patsiendile individuaalse lähenemise ja tervikliku raviplaani. Täpne diagnoos ja optimaalsete ravivõimaluste leidmine aitab parandada käe funktsiooni ja elukvaliteeti. 
 

Regionaalhaigla ortopeediakeskuses tegeleme nii põlveliigese traumade kui ka krooniliste seisundite diagnoosimise ja raviga.  

Põlvekirurgia ravisuunad

Meie põlvemeeskonna põhilisteks ravisuundadeks on: 

• põlveliigese artroskoopia;
• põlveliigese rekonstruktiivsed operatsioonid (ristat- ja külgsidemete taastamine, võruketaste ehk meniskite õmblemine);
• põlvekedra ebastabiilsuse ravi;
• põlve hulgisidemete vigastused;
• põlveliigese keerulisemate murdude ravi;
• kõhreravi erinevad metoodikad;
• põlveliigese korrigeerivad osteotoomiad põlveliigese piirkonnas algava artroosi korral.

  
Meie meeskond

Meie koosseisu kuuluvad Eestis kõrgelt tunnustatud ortopeedid. Kuulumine põlvekirurgia ja sporditraumatoloogia erialaorganisatsioonidesse ning enda pidev täiendame aitab meie meeskonna kirurgidel tippvormis püsida ja seeläbi patsientidele parimat ravi pakkuda. Tõhusate ravimeetodite kasutamine aitab meie patsiendil haigusest võimalikult kiiresti taastuda.  

Regionaalhaiglaa ravime järgmisi labajala- ja hüppeliigesehaigusi:

•    labajala ja hüppeliigese traumad;
•    labajala ja varvaste moonded: nt Hallux valgus, haamervarvas, lampjalg, õõspöid, traumajärgsed muutused;
•    hüppeliigese ja labajalaliigeste kõhre kulumine (artroos): liigest säilitav kirurgia (osteotoomia) ja liigese jäigastamine;
•    diabeetilised jalatüsistused: diabeetiline haavand ja infektsioon (sh luupõletik ehk osteomüeliit) ning Charcot neuroartropaatia.

Labajala- ja hüppeliigesehaiguste operatsioonid


Kirurgilist ravi rakendame tavaliselt siis, kui muud ravivõtted pole soovitud tulemust andnud. 
Mõned seisundid, nagu hüppeliigese ja labajala vigastused, võivad vajada ka kohest operatsiooni.
 
Olenevalt ravitavast haigusest võib kirurgilise ravi eesmärgiks olla murtud luude parandamine, valusate liigeste jäigastamine, juurde kasvanud liigsete kudede eemaldamine või katkise kõõluse/sideme taastamine. 
 

Regionaalhaigla ortopeedilise onkoloogia erialal tegeleme luukoest lähtunud hea- ja pahaloomuliste kasvajate diagnoosimise, ravi ja jälgimisega. Kirurgilise ravi vajaduse korral tegeleb teiega vastava väljaõppe ja kogemusega ortopeed.  

Konsulteerime ja nõustame patsiente ambulatoorselt nii perearsti e-konsultatsiooni alusel kui ka teiste erialade kolleegide poolt suunatuna.  

Ortopeedilise onkoloogia diagnostika

Meil on diagnoosimiseks kasutusel kõik tänapäevased diagnostika meetodid nagu röntgen, ultraheli, kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia. Teatud juhtudel on vajalik võtta biopsia ehk koeproov luukoldest, et täpsemalt aru saada haiguse iseloomust. Enamus uuringuid on võimalik teostada ambulatoorselt, kuid vahel võib selleks olla vajalik hospitaliseerimine ortopeedia osakonda. 

Pärast uuringuid tehakse raviotsused alati tihedas koostöös radioloogide, onkoloogide ning teiste eriala kirurgidega konsiiliumis, et tagada patsiendile parim võimalik ravi.  

Ortopeedilise onkoloogia operatsioonid

Kirurgilise ravi korral pööratakse tähelepanu lisaks kasvaja eemaldamisele ka jäseme funktsiooni säilitamisele. See võib teatud juhtudel tähendada luu- ja liigesproteeside kasutamist. Meie ortopeedidel on kogemus ka keerulisemate luukasvajatega, sh lülisamba kui ka vaagna piirkonna kasvajatega. 

Keemia- ja kiiritusravi

Teatud kasvajate puhul on keemia- või kiiritusravi osa vajalikust ravist ja seda tehakse onkoloogia osakonnas nii operatsioonieelselt kui ka -järgselt. 

Operatsioonijärgne taastusravi

Operatsiooni järel on samuti oluline panna rõhku taastusravile, et saavutada maksimaalne tulemus ja seetõttu on koostöö füsioterapeutidega osa raviplaanist.  

Pärast aktiivravi lõppu on jälgimine ortopeedi juures vajalik vähemalt 5–10 aastat, kuid proteesi olemasolul ka eluaegselt.