Varikotseele on haigus, mille puhul suurenevad munandikotis olevad veenid. Enamikel juhtudel on tegemist vasakpoolse varikotseelega, kuid mõnikord võib esineda ka parempoolset varikotseelet.
Veenilaiendite põhjuseks on nõrgenenud veenide klapid, mille tulemusena tekib veenides vere tagasivool, mis omakorda põhjustab veenide laienemist.
Vanemas eas võib munandikoti veenilaiendite tekke põhjuseks olla ka neerukasvaja.
Enamikel juhtudel ei põhjusta varikotseele vaevusi.
Klassikaline sümptom on valu, mis suureneb istumisel või seismisel.
Kuni 20% juhtudest võib varikotseele põhjustada sperma kvaliteedi langust ja viljatust ehk infertiilsust. Kuigi varikotseele esineb tavaliselt vaid ühes munandis, võib see mõjutada spermatogeneesi ehk sperma tootmist mõlemas munandis.
Ilma sümptomiteta ehk asümptomaatiline varikotseele ravi ei vaja.
Ravivõimalused
Kirurgiline ravi – vasakule alakõhu piirkonda tehakse nahalõige, otsitakse üles laienenud munandi veen ning lõigatakse see läbi. Protseduur teostatakse üldnarkoosis.
Kui esmane kirurgiline ravi osutub ebaefektiivseks, siis tehakse angiograafia ja veresoone sulgemine ehk emboliseerimine. Protseduur teostatakse lokaalse tuimastusega.
Kuidas valmistuda operatsiooniks?
Operatsioonieelselt on oluline tervisliku seisundi hindamine. Pöörduge uroloogi vastuvõtule, kes vaatab Teid üle ning otsustab, kas operatsioon on näidustatud.
Seejärel tehakse vajalikud analüüsid ning teostatakse arsti määratud uuringud.
Anesteesia tegemisele eelneb alati vestlus anestesioloogiga – kui Teil on lisaküsimusi seoses anesteesiaga, siis esitage need julgelt vestluse ajal!
Teile antakse täitmiseks küsitlusleht, kuhu peate märkima võimalikult täpselt ja põhjalikult andmed oma tervisliku seisundi kohta, varem põetud ja praegused haigused, hiljuti kasutatud ja praegu kasutatavad ravimid, ülitundlikkuse ravimite suhtes, varasemad
operatsioonid ning harjumused (sportimine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine jm).
Teavitage kindlasti anestesioloogi sellest, kui Teil on varem esinenud probleeme või tüsistusi seoses anesteesiaga.
Kui Te tarvitate verd vedeldavaid ravimeid konsulteerige kindlasti oma ravi- või perearstiga, vajadusel tuleb need ravimid enne operatsiooni ära jätta või asendada.
Operatsioonieelse päeva õhtul sööge kergesti seeditavat toitu ja jooge rohkesti vedelikku. Ärge tarvitage alkoholi!
Manustage ainult neid ravimeid, mis on eelnevalt raviarsti või anestesioloogiga kokku lepitud. Krooniliste haiguste korral tarvitatavad ravimid võtke haiglasse kaasa.
Operatsiooni päeval:
- 6 tundi enne operatsiooni ei tohi süüa, juua piimatooteid ja viljalihaga mahla. Võite juua piimata kohvi, teed, selget mahla ja vett. 2 tundi enne operatsiooni on keelatud kõik joogid. Kui olete hiljem söönud või joonud, võib mao sisu narkoosi ajal hingamisteedesse sattuda ja eluohtlikke tüsistusi põhjustada ning Teie tervise huvides tuleb operatsioon edasi lükata või ära jätta.
- Hommikul peske ennast duši all.
- Vajadusel võtke sisse anestesioloogi ja/ või raviarsti lubatud või määratud ravim(id) minimaalse koguse veega.
- Tulge haigla registratuuri saatekirjal märgitud ajal.
- Enne operatsiooni peate allkirjastama nõusoleku operatsiooni ja anesteesia läbiviimiseks.
- Enne operatsioonile minekut tuleb ümber riietuda operatsiooniriietusse, mis antakse haiglas.
- Võtke ära ja andke osakonnas õe kätte ehted ja rõngad/ needid; prillid ja/ või kontaktläätsed ning lahtised hambaproteesid.
- Käige enne operatsioonile minekut WC-s.
- Vajadusel võtke operatsioonituppa kaasa kuuldeaparaat ja/ või astmainhalaator(id).
- Vahetult enne operatsiooni raseeritakse opereeritav kehapiirkond. Raseerimine peab infektsiooniohu vältimiseks toimuma vahetult enne operatsiooni, seda ei tohi teha eelnevalt kodus.
Operatsioonijärgne periood
- Narkoosijärgselt võib esineda halb enesetunne, peavalu, uimasus ja lihaste valulikkus. Need sümptomid mööduvad tavaliselt iseenesest.
- Haavavalu korral paluge valuvaigisteid. Valu kestus ja intensiivsus on erinev, reeglina taandub valu teiseks operatsioonijärgseks nädalaks. Tavaliselt piisab käsimüügis olevatest valuvaigistitest, et saada valu kontrolli alla.
- Koju lubatakse üldjuhul samal päeval, kui raviarst ega anestesioloog ei otsusta teisiti. NB! Häiritud reaktsioonivõime tõttu ei tohi Te 24 tundi pärast anesteesiat juhtida autot ega töötada seadmetega. Ohutuks kojujõudmiseks kutsuge endale keegi vastu.
- Haava kaitseks asetatakse sellele side, mille võite eemaldada järgmisel päeval, määrdumisel tuleb sidet vahetada.
- Puhastage haava limaskestade antiseptikuga (nt Octenisept). Hoidke haav puhta ja kuivana!
- Operatsioonile järgneval päeval võite haava pesta voolava vee all.
- Sauna, vanni ja ujuma võite minna haava täielikul paranemisel 4–6 nädalat pärast operatsiooni.
- Haava õmbluste eemaldamisest informeerib kirurg Teid operatsiooni toimumise päeval.
- Töövõimetuse pikkus sõltub Teie tegevusalast ja kestab reeglina vähemalt 1–2 nädalat.
- Kuu aega pärast operatsiooni hoiduge füüsilisest koormusest, nt tugevast trennist, üle 10 kiloste raskuste tõstmisest ja seksuaalvahekorrast. Soovitatav on kerge liikumine.
- Tervisliku seisukorra järsul halvenemisel pöörduge erakorralise meditsiini osakonda või kutsuge kiirabi.
- Probleemide korral (veritsus, põletik) võtke ühendust oma raviarstiga või pöörduge erakorralise meditsiini osakonda.
- Tavaliselt uroloogi järelkontroll ei ole vajalik. Kui Te siiski soovite järelkontrolli tulla, siis palun informeerige sellest raviarsti enne operatsiooni.
- Varikotseele operatsiooni ravitulemust hinnatakse 4–6 kuu möödudes. Kui 6 kuu möödudes on näha, et operatsioon ei ole andnud oodatavat tulemust, siis pöörduge uuesti arsti vastuvõtule.
Võimalikud tüsistused:
- varikotseele jääb püsima – vajadusel tehakse uus operatsioon;
- haava veritsus, infektsioon.
Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge palun raviarsti või õe poole.
Haiglasse tulles võtke kaasa:
- isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass, juhiluba);
- saatekiri operatsioonile;
- vahetusjalatsid;
- isiklikud hügieenitarbed.
