Iga aasta gripihooajal haigestub 5–15% elanikest. Enamikel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt ning haigusest jääb vaid ebameeldiv
mälestus. Mõnedel inimestel võib aga gripiga kaasneda raskeid tüsistusi. Gripp võib olla eluohtlik kõrge gripitüsistuste riskiga isikute
grupis.
Riskigruppi kuuluvad vanemaealised inimesed (65 ja vanemad), haiguse või ravi tagajärjel nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed
ning isikud, kes põevad järgmisi kroonilisi haiguseid:
• astma ja kopsuhaigused;
• diabeet ja teised endokriinsüsteemi haigused;
• südamehaigused;
• neeruhaigused;
• maksahaigused;
• ainevahetushaigused;
• neuroloogilised haigused.
Gripi sümptomid
Gripi tekitajaks on gripiviirused, mis kanduvad edasi läbi hingamisteede: nina, kurk ja bronhid. Grippi haigestumisega kaasnevad
tavaliselt kas mõned või kõik alljärgnevatest sümptomitest:
• palavik
• kurguvalu
• vesine nohu
• kuiv köha
• väsimus
• peavalu
• lihasvalu
Gripitüsistusteks võivad olla kopsupõletik, kõrvapõletik, põskkoopapõletik ning krooniliste haiguste ägenemine nagu südamepuudulikkus, südame isheemiatõbi, astma või diabeet.
Vanemaealistel võib gripp mõnikord põhjustada või halvendada südame haigusseisundeid, mis võivad viia südameinfarkti või inuldini.
Selliste tüsistuste tõttu vajab inimene haiglaravi, sageli intensiivraviosakonnas. Gripitüsistused on tihti enneaegse surma põhjustajaks.
Kuidas gripp levib
Gripp levib inimeselt inimesele. Terve täiskasvanu võib olla nakkusohtlik üks päev enne sümptomite ilmumist ja 5–7 päeva alates haigestumisest. Seega võib nakkusallikaks olla väliselt terve inimene.
Haigestunud inimese aevastamisel või köhimisel paiskuvad haigustekitajad õhku ning pindadele. Kõige suurem on risk nakatuda, kui oled haigestunule lähemal kui üks meeter. Nakatumine võib toimuda vahetu kontakti kaudu haige inimesega, kes aevastab või köhib või kaudse kontakti kaudu, kui köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega ja edasi saastatakse pinnad ning nakkuse saab katsudes gripiviirusega saastunud esemeid ning puudutades seejärel oma näopiirkonda.
Gripileviku kõrghooajal on soovitatav gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu
korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi ning peresid, kus on väikesed lapsed või kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Kuidas hoida ennast ja teisi nakatumast?
Vaktsineerimine on kõige efektiivsem viis gripi ennetamiseks. See vähendab grippi haigestumise riski ning isegi kui haigestuda, siis kergemalt, kui oleks vaktsineerimata.
Olenevalt viiruste ringlusest kestab gripihooaeg tavaliselt oktoobrist kuni maini. Vaktsineerige end enne gripihooaja algust, iga aasta
sügisel.
Viirused muteeruvad pidevalt ja seetõttu jõuavad igal aastal ringlusesse uued viiruste tüved.
Iga-aastane vaktsineerimine on lihtsaim ja kindlaim viis gripi ennetamiseks.
Vaktsineerida saate perearsti juures või Regionaalhaigla vaktsineerimiskabinetis.
Ennetusmeetmed gripileviku vähendamiseks:
- peske regulaarselt käsi seebi ja veega või kasutage käte antiseptikumi;
- aevastamisel katke suu ja nina pabertaskurätikuga, nii ei lendu viirused aevastamisel ja köhimisel kaugele;
- visake kasutatud pabertaskurätik alati prügikasti;
- kui paberkäterätikut ei ole käepärast, katke aevastades oma suu ja nina varrukaga;
- haigena püsige kodus. Kui Teie seisund halveneb või enesetunne mõne päeva jooksul ei parane, siis võtke ühendust oma
perearstiga.
Haigestudes on haigusnähte võimalik ravimitega leevendada, kuid haiguse kestust lühendada ei saa. Kasutage apteegi käsimüügis olevaid ravimeid. Perearst saab välja kirjutada ka spetsiaalset gripivastast ravimit
