Vereringes leiduv veresoone siseseina kasvufaktor VEGF soodustab uudisveresoonte kasvu. Uudisveresoonte sein on väga nõrk ja tihti võivad tekkida verevalumid ning nägemisteravus võib seetõttu kiiresti halveneda. Uudisveresooned ja võrkkesta turse võivad tekkida mitmete silmahaiguste korral:
silmapõhja lupjumine ehk maakuli degeneratsioon – kahjustub ainevahetus võrrkesta kollatähnis ehk kõige teravama nägemise alal;
silmaveeni sulgus (tsentraal- või haruveeni tromboos) tekib tavaliselt eelneva südame-veresoonkonda kahjustava haiguse foonil, tihti on veenisulguse põhjuseks kõrgenenud vererõhk;
suhkurhaigus ehk diabeet – tüsistusena tekib silmapõhja veresoonte kahjustus ehk diabeetiline retinopaatia.
Uudisversoonte kasvu pidurdamiseks kasutatakse veresoonte siseseina kasvufaktori vastast ravi ehk anti-VEGF ravi (ingl k vascular endothelial growth factor), mis pidurdab silmas uudisveresoonte ehk neovaasade teket ja vähendab võrkkesta turset. Enamasti tehakse süste korduvalt, et vältida uudisveresoonte edasist teket ja arengut. Kaugelearenenud muutuste korral ei pruugi ravi nägemisteravust parandada, vaid aitab nägemist säilitada. Anti-VEGF ravi on uuringutes olnud efektiivne ja maailmas igapäevases kliinilises praktikas kasutusel pikka aega. Raviks on kasutusel mitmed preparaadid:
AVASTIN (toimeaine bevacizumab) seondub vereringes veresoone siseseina kasvufaktoriga ja blokeerib selle toimet. Ravim on kasutusel müügiloata ehk off-label preparaadina. See tähendab, et ravim on meditsiinis kasutusel, aga ravim ei ole registreeritud silmaravimina. Ravimi toime ja piisav ohutus on tõestatud. Ravimit on aastaid edukalt kasutatud kõikjal maailmas ja ravitulemused on teostatud uuringutes olnud head. Avastin kuulub Tervisekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja.
EYLEA (toimeaine flibercept) blokeerib veresoone siseseina kasvufaktori (VEGF-A) ja platsenta kasvufaktori (PIGF) toimet ning sellest tulenevalt väheneb uudisveresoonte kasv. Eylea on regitreeritud anti-VEGF silmaravim, kuid ravim ei kuulu Tervisekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja, seetõttu tuleb patsiendil ravimi eest tasuda. Raviarst teeb enne protseduuri digiretsepti, millega saab ravimi apteegist välja osta.
VITREAL S (toimeaine triamtsinoloon) on tugeva põletikuvastase toimega sünteetiline kortikosteroid, millel on vähesel määral anti-VEGF toime. Ravimit kasutatakse põhiliselt kollatähni ulatusliku turse korral. Vitreal S on silmaravim. Teostatud uuringutes on ravimi toime olnud efektiivne. Kõrvaltoimena tekitab ravim 30−40% inimestel silmasisese rõhu tõusu. Sellisel juhul kasutatakse ajutiselt silmarõhku alandavaid silmatilku. Ravimi kasutamine võib soodustada läätse hägustumist ehk katarakti teket.
VABYSMO (toimeaine faritsimab) on näidustatud ealise kollatähni neovaskulaarse (märja) degeneratsiooni ehk kärbumise või diabeetilise kollatähni turse raviks. Vabysmo on registreeritud silmaravim ja kuulub Eesti Tervisekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja.
XIMLUCI (toimeaine ranibizumab) seondub VEGF-A-ga ja pärsib selle aktiivsust, mille tulemusena aitab see ravim säilitada ja paljudel juhtudel ka parandada nägemist. Ximluci on registreeritud anti-VEGF silmaravim, kuid ravim ei kuulu Eesti Tervisekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja, seetõttu tuleb patsiendil ravimi eest tasuda. Raviarst teeb enne protseduuri digiretsepti, millega saab ravimi apteegist välja osta.
Teiste alternatiivsete ja geneeriliste silmasiseste süsteravimite toimet ja kasutamist selgitab patsiendile raviarst.
Protseduuri läbiviimine
Tulge silmakirurgia keskusesse 15 minutit enne Teile määratud aega. Koos ettevalmistusega kestab protseduur umbes 20−30 minutit. Protseduur toimub operatsioonitoas steriilsetes tingimustes, protseduuri teostab vastava väljaõppe saanud silmaarst või õde:
silm tuimastatakse korduvalt tuimastustilkadega ja kogu protseduur on valutu;
silmalaud, silmaümbrus ja silma välispind loputatakse joodilahusega ning kaetakse steriilse linaga;
silma asetatakse spetsiaalne lauhoidja, et silm püsiks avatuna;
ravim süstitakse silmamunasse väga peenikese süstlanõelaga.
Pärast protseduuri
Süsti järgselt on nägemine veidi udune ja silm kergelt ärritunud ja tundlik.
Autot ei ole lubatud juhtida vähemalt paari tunni jooksul. Turvaliseks kojujõudmiseks kutsuge endale keegi protseduurile kaasa või hiljem vastu. Soovi korral saate tellida takso.
Vältige tugevat pingutust, sauna- ja basseiniprotseduure 5 päeva pärast protseduuri. Samuti kaitske silmi tolmu eest.
Süstijärgsetel päevadel on soovitatav kasutada kunstpisaraid kipitustunde vähendamiseks. Vajadusel määratakse digiretseptiga antibiootikumitilgad põletiku tekke ennetamiseks.
Teile määratakse kontrolliks aeg arsti või õe vastuvõtule.
NB! Kui silm hakkab valutama või nägemine järsult halveneb, siis pöörduge kiiresti silmaarsti vastuvõtule.
Tööpäeviti saate registreerida silmakirurgia keskuse arsti vastuvõtule telefonil 602 5380. Nädalavahetusel ja riigipühadel saate kell 9−20 pöörduda Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku valvetuppa (Ravi tn 18, Tallinn).
Võimalikud tüsistused
Sageli esinevad kaebused:
silma ja silmaümbruse vähene punetus ja ärritus – möödub mõne päeva jooksul;
silma limaskesta alune verevalum süstekohal – imendub umbes nädala jooksul;
mustad laigud ja liikuvad täpid silma ees – süstejärgsed silma klaaskeha hõljumid on ohutud ja kaovad enamasti 2−3 päeva jooksul.
Harva esinevad tõsised tüsistused, mis võivad vajada ravi või operatsiooni:
võrkkesta rebend ja irdumine;
silmasisene klaaskeha verevalum;
läätse mehaaniline vigastus;
silma siserõhu tõus:
silmasisene tugev põletik ehk endoftalmiit.
Viimati uuendatud 16.04.2026
