Sapikivitõbi

Mis on sapikivitõbi?

Sapikivid on sapis leiduvatest ainetest moodustunud tihke aine kogumikud, mis üldjuhul asuvad sapipõies. Harvadel juhtudel võivad sapikivid sapipõiest spontaanselt väljuda ning jääda pidama ühissapijuhas. Sapikivide mõõtmed võivad olla väga erinevad – väiksemad sapikivid meenutavad paksu sadet ning suuremad mitmesentimeetrise diameetriga ümaraid või kandilisi kive. Sapikivide suurusel ja arvukusel eiole seost sümptomite avaldumise tugevusega.

Sapikivide teket soodustavad:

• ülekaal;
• diabeet;
• rasedus;
• vanus – sapikivide esinemissagedus tõuseb koosvanusega;
• naissugu – naistel esineb sapikive 2–3 korda sagedamini kui meestel;
• teatud tüüpi naissuguhormoone sisaldavate preparaatide kasutamine;
• kiire kaalulangus ja nälgimine.

Sapikivitõve võimalikud tüsistused:

• äge või kroonilinesapipõie põletik ehkkoletsüstiit;
• sapikivi sattumineühissapijuhassening sapiteedesulgumine sellest;
• sapiteede põletikehk kolangiit;
• kõhunäärme põletikehk pankreatiit.

Sümptomid

Tüüpiline sapikivide põhjustatud sümptom on valu või raskustunne keskel ülakõhus või paremal roidekaare all. Harvem võib valu tunda anda paremal keskseljas või abaluu piirkonnas. Valu esineb sageli episoodiliselt (nn sapikoolikud) ning avaldub tihti söömise järgselt. Mõnikord kaasneb valule ka iiveldus, mis võib viia oksendamiseni.
Tugeva paremal või keskel ülakõhus esineva valu korral, millega kaasneb iiveldus või oksendamine ning palaviku tõus, võib kahtlustada ägedat sapipõie põletikku ning sellisel juhul tuleks pöörduda EMO-sse, kuna seisund võib vajada erakorralist operatsiooni.

Kirurgilised ravimeetodid

Vaevuseid põhjustavate sapikivide ainsaks lõplikuks raviks on operatsioon, mille käigus sapipõis koos kividega eemaldatakse. Ilma sümptomiteta sapikivid ei vaja tingimata operatsiooni, kuid sapikivide olemasolu kätkeb endas alatist riski tüsistuste tekkeks.
Eelistatud operatsioonimeetodiks on sapipõie eemaldamine kaamerapildi järgi opereerides ehk laparoskoopiline koletsüstektoomia. 

Operatsioon toimub üldanesteesias. Operatsiooni alguses täidetakse kõhuõõs süsihappegaasiga (CO₂), et tekitada instrumentide sisestamiseks ja liigutamiseks vajalik tööruum ja nähtavus.
Operatsiooni käigus tehakse naba kohale 3−4 cm lõige, mille kaudu sisestatakse kaamera kõhuõõnde. Järgnevalt tehakse tööinstrumentide jaoks kolm umbes 1 cm nahalõiget parema roidekaare piirkonda.
Sapipõis eemaldatakse spetsiaalsete pikkade instrumentide abil, mis sisestatakse väikeste nahahaavade kaudu kõhuõõnde.
Laparoskoopilise operatsiooni peamiseks eeliseks võrreldes ühe suure haava kaudu opereerimisega on tagasihoidlik trauma kõhuseinale. Sellest tulenevalt on operatsioonijärgne valusündroom vähene ja valu korral piisab tavalistest käsimüügis olevatest valuvaigistitest. Kiire taastumine tähendab ka võimalust kiiremini argitoimetuste ja töö juurde naasta. Lisaks on lõikusest jääv kosmeetiline defekt minimaalne.
Laparoskoopilise operatsiooni ajal võib tekkida vajadus minna üle lahtisele operatsioonile. Selle põhjuseks võib olla operatsiooniaegne tüsistus (nt verejooks, naaberelundi vigastamine vms), varasematest operatsioonidest tingitud liited kõhuõõnes, operatsiooni ajal avastatud seni diagnoosimata haigus, mida pole võimalik laparoskoopiliselt lahendada või lihtsalt eripärase anatoomia tõttu pole võimalik aru saada sapiteede täpsest kulust.

Operatsiooniks valmistumine

Operatsioonieelselt hinnatakse Teie tervislikku seisundit, võetakse analüüsid ning tehakse EKG uuring.
Anesteesia tegemisele eelneb alati vestlus anestesioloogiga. Vajadusel suunatakse Teid täiendavatele uuringutele.
Enne operatsiooni tuleb ajutiselt lõpetada või asendada verevedeldajad – konsulteerige perearsti või ravimi määranud arstiga.
Teile antakse täitmiseks küsitlusleht, kuhu peate märkima võimalikult täpselt ja põhjalikult andmed oma tervisliku seisundi kohta, varem põetud ja praegused haigused, hiljuti kasutatud ja praegu kasutatavad ravimid, ülitundlikkuse ravimite suhtes, varasemad operatsioonid ning harjumused (sportimine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine jm).
Teavitage kindlasti anestesioloogi, kui Teil on varem esinenud probleeme või tüsistusi seoses anesteesiaga.
Operatsioonieelse päeva õhtul sööge kergemini seeditavat toitu ja jooge rohkem vedelikku. Ärge tarvitage alkoholi!
Manustage ainult neid ravimeid, mis on eelnevalt raviarsti või anestesioloogiga kokku lepitud. 

Kuna pärast operatsiooni ei tohi tõsta raskusi, tehke suuremad ostud ja kodutööd varem ära. Varuge koju kergemini seeditavat toitu ja ostke valmis valuvaigistid.

Operatsiooni päeval

•  6 tundi enne operatsiooni ei tohi süüa, juua piimatooteid ja viljalihaga mahla. Kuni 2 tundi enne operatsiooni on lubatud juua musta kohvi, teed, selget viljalihata mahla ja vett. 2 tundi enne operatsiooni on keelatud kõik joogid! Kui olete hiljem söönud või joonud, võib mao sisu narkoosi ajal hingamisteedesse sattuda ja eluohtlikke tüsistusi põhjustada ning Teie tervise huvides tuleb operatsioon edasi lükata või ära jätta.
• Hommikul peske ennast duši all. Pöörake erilist tähelepanu nabapiirkonnale.
• Operatsiooni päeval võtke vaid anestesioloogi lubatud või määratud ravim(id) minimaalse lonksu veega.
• Pöörduge saatekirjal märgitud ajal haigla registratuuri.
• Enne operatsiooni peate allkirjastama nõusoleku operatsiooni ja anesteesia läbiviimiseks.
• Enne operatsioonile minekut tuleb ümber riietuda haiglas antavasse operatsiooniriietusse.
• Võtke ära ja andke osakonnas õe kätte ehted ja rõngad/ needid; prillid ja/ või kontaktläätsed ning eemaldatavad hambaproteesid. Võimalusel jätke ehted koju.
• Käige enne operatsioonile minekut WC-s.
• Vajadusel võtke operatsioonituppa kaasa kuuldeaparaat ja/ või astmainhalaator(id).
• Enne operatsiooni raseeritakse opereeritav kehapiirkond. Põletikuriski vähendamiseks peab raseerimine toimuma vahetult enne operatsiooni, seda ei tohi teha eelnevalt kodus.

Operatsioonijärgne periood

• Narkoosijärgselt võib esineda pearinglust ja iiveldust.
• Haavavalu korral võtke arsti soovitatud valuvaigisteid. Valu kestvus ja intensiivsus on erinev, reeglina taandub valulikkus kolmandaks operatsioonijärgseks nädalaks.
• Haava kaitseks asetatakse sellele plaaster, järgmisel päeval pärast plaastri eemaldamist võite haava pesta voolava vee all. Seejärel katke haav uue puhta plaastriga.
• Koju lubatakse üldjuhul samal või järgmisel päeval, kui raviarst ei otsusta teisiti.
• NB! Häiritud reaktsioonivõime tõttu ei tohi Te 24 tundi pärast anesteesiat juhtida autot ega töötada seadmetega. Ohutuks kojujõudmiseks kutsuge endale keegi vastu.
• Paranemine ja töölt eemal viibimine sõltub Teie tegevusalast. Tavapäraselt avatakse Teile töövõimetusleht 2–3 nädalaks.
• Haava sulgemiseks kasutatud niidid eemaldatakse10–14 päeva pärast operatsiooni ravi- või perearsti juures.
• Söök peab olema esimestel päevadel lahja ning kergesti seeditav. Sööge sageli, kuid väikeste portsjonite kaupa. Kahe nädala jooksul vältige rasvaseid, praetud ja vürtsikaid toite ning alkoholi. Gaasivalude vältimiseks hoiduge sel perioodil gaseeritud jookidest ning gaase tekitavatest toiduainetest, nt kapsast, kaunviljadest (ubadest ja hernestest), värskest leivast ja toorest õunast.
• Pärast operatsiooni piirake füüsilist koormust.Vältige raskuste tõstmist üle 10 kg.
• Sportimise piirangud olenevad koormuse iseloomust, treenitusest ja enesetundest, soovitatav on alustada kerge liikumisega juba nädal pärast operatsiooni, tõsist treeningut on soovitatav vältida umbes kaks kuud.
   

Tervisliku seisukorra järsul halvenemisel pöörduge erakorralise meditsiini osakonda või kutsuge kiirabi. Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge raviarsti või õe poole.