Psühhoos on raske psüühikahäire. Psühhoosi ajal on ajutegevus mõjutatud ning seda võib näha muutustena inimese mõtlemises, tajumises, tunnetes ja käitumises.
Psühhoosi kindlad tekkemehhanismid ei ole teada, vaja on mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemist:
- psüühikahäire suguvõsas − tõenäosus haigestuda on suurem, kui suguvõsas esineb psüühikahäireid. Kui mõlemal vanemal on skisofreenia diagnoos, siis on haigestumise tõenäosus umbes 50% ringis;
- kriisid elusja stressitekitavad sündmused − sagelitekib esmakordne psühhoosiepisood faasis, kus inimene iseseisvub oma perest. Psühhoosi võib vallandada ka stressi tekitav olukord, tavaliselt on need seotud mõne elumuutusega, koormuse tõusuga, pingeliste suhetega jmt;
- keskkond − on leitud, et suurem võimalus psühhoosi haigestuda on neil, kes on kasvanud linnakeskkonnas ning teise põlvkonna immigrantidel;
- meelemürkide kasutamine − erinevad narkootilised ained, eelkõige kanep, kuid ka hallutsinogeensed seened, amfetamiin, kokaiin ning alkohol võivad olla psühhoosi vallandavateks teguriteks;
- aju ja virgatsained − psühhoosi on uuringutes siiani seostatud eelkõige virgatsaine dopamiiniga, selle taseme muutustega otsmikusagaras ja teistes aju osades. Haigestumise risk on suurem neil, kellel on varases arengus tekkinud ajukahjustus;
- peresuhete iseloom – on leitud, et haigestunute perekonnas on sagedasem kriitiline, halvustav või isegi vaenulik suhtlemisstiil, samuti ignoreeriv ja vähese soojusega suhtlemine.
Muutused mõtlemises
Muutunud võib olla mõtlemise selgus ja sihipärasus. Inimene võib mõelda ja väljenduda nii, et seda on raske jälgida. Mõtete väljendamises võib olla auke ja ootamatuid katkestusi või teemavahetusi. Mõtlemine võib olla muutunud aeglaseks, tühjaks ja konarlikuks või kiireks ja hüplikuks. Mõtlemises võib olla ebatavalisi seoseid ja ümberlükkamatuid, kuid teiste jaoks ebarealistlikke veendumusi ehk
luulumõtteid. Need võivad olla seotud näiteks veendumusega, et inimest jälitatakse, jälgitakse, mõjutatakse tema käitumist või mõtlemist, olla seotud erilise ja väljavalitud olemise tundega. Inimene võib nende tõttu muutuda teiste suhtes kahtlustavaks ja usaldamatuks.
Diagnoosimisest, ravist jms saate lugeda lisatud brošüürist.
Muutused tajudes
Tekivad meelepetted ehk hallutsinatsioonid:
- kuulmismeelepetted − inimene kuuleb hääli, mida teised ei kuule. Tavaliselt on inimene veendunud, et hääled tulevad kuskilt mujalt kui tema peast, on talle pähe pandud või suunatud. Enamasti räägivad hääled midagi negatiivset, ärgitavad inimest midagi tegema või kommenteerivad tegevust;
- lõhnataju meelepetted − tuntakse teiste jaoks olematuid lõhnu või ebameeldivaid lõhnu;
- maitsetundlikkuse meelepetted − suus tekib mõni ootamatu maitse, kõik võib maitsta samamoodi, tuntakse ebameeldivaid maitseid seal, kus teised ei tunne;
- puutetundlikkuse meelepete − tajutakse puudutusi või liikumisi nahal või kehas, millel ei ole nähtavat põhjust;
- nägemismeelepetted − nähakse midagi, mida teised ei näe;
- kehataju meelepetted − tajutakse nagu oleks mõni kehaosa või organ muundunud või teistsugune ning teised seda ei taju;
- enesetaju meelepetted − tunne, nagu inimene ei oleks enam ta ise, et teda nagu ei olekski olemas. Võidakse tajuda end robotlikuna. Sarnaselt võib tunda oma lähedaste suhtes.
Muutused vaimsetes võimetes
Tähelepanu, keskendumisvõime ning mälu võivad muutuda kehvemaks.
Muutused tahtes ja motivatsioonis Tekivad raskused end motiveerida, keeruline on end “käima tõmmata”, iseseisvalt tegevusi algatada, asjadest huvituda. Võib olla tunne, et ei taha mitte midagi teha.
Seda on kerge segi ajada laiskusega, kuid tegemist on haiguse sümptomiga, millega tuleb tegeleda.
Muutused tunnetes
Sageli võivad emotsioonid justkui ära kaduda või tuimeneda, miski ei tekita sügavat rõõmu või kurbust. Meeleolu võib olla ühtlaselt rõhutud või ükskõikne. Inimene võib olla kergesti ärrituv, pinges ja ärev. Mõnedel juhtudel võivad tunded olla võimendunud või kuidagi kohatud.
Muutused käitumises
Häiritud võib olla igapäevaeluga toimetulek. Langeda võivad õpitulemused või tekivad raskused tööl. Häiritud võib olla uni, toitumine. Sageli tekivad ka suhtlemisraskused kas teistele mõistetamatu käitumise või mõtlemise muutuste tõttu.
Muutuda võib inimese tegutsemise aktiivsuses. See võib langeda − inimene muutub passiivseks ja endassetõmbunuks ning ei tee enam neid asju, millega varasemalt tegeles. Aktiivsus võib ka tõusta − inimene muutub sehkendavaks ja eriliselt energiliseks, võtab ette endale mitte omaseid tegevusi ning kaotab une. Käitumises võib ette tulla teiste jaoks raskesti seletatavaid ning inimesele varasemalt mitte omaseid veidraid juhtumisi
