Pleuraõõne punktsioon

Pleuraõõne punktsiooni tehakse nii diagnostilisel kui ravi eesmärgil, kui pleuraõõnde on tekkinud vedelik. Pleuraks nimetatakse kelmet, mis katab ühelt poolt kopsu ja teiselt poolt rindkere seesmist seina. Nende vahele jäävat ruumi nimetatakse kopsukelme- ehk pleuraõõneks. Vedelik võib pleuraõõnde tekkida mitmete organsüsteemide haiguste, muuhulgas kopsu- ja südamehaiguste puhul. Punktsiooniga saadud vedeliku uurimine võimaldab diagnoosi täpsustada. Kui vedelikku on pleuraõõnde kogunenud rohkem, aitab selle eemaldamine sageli seisundit parandada.

 

Protseduur tehakse kindlal näidustusel, protseduurile suunab raviarst. 

 

Vastunäidustus protseduuriks on vere hüübimishäired.

 

Protseduuri eelselt teavitage kindlasti oma raviarsti, kui:

  • Te tarvitate verd vedeldavaid ravimeid. Arsti korraldusel võib olla vajalik nende ravimite tarvitamine ajutiselt peatada;

  • Teil esineb ravimallergiat anesteetikumide, nt tuimastuseks kasutatava lidokaiini suhtes.

 

Protseduuri ajal:

  • palutakse Teil paljastada uuritav kehapiirkond, seega on soovitatav uuringule tulles riietuda nii, et lahti riietumine oleks mugav;

  • istute võimalikult mugavas asendis, toetudes kätega tooli seljatoele;

  • märgitakse ultraheli kontrolli abil punktsiooni koht nahale;

  • punktsioonipiirkonna nahk puhastatakse ja punktsiooni piirkonda süstitakse tuimastavat ravimit;

  • viib arst roiete vahelt punktsiooninõela läbi rindkere seina pleuraõõnde ja eemaldab pleuraõõnest vedeliku;

  • punktsiooni koht kaetakse steriilse plaastriga, mille võib eemaldada 72 tunni möödumisel.

 

Võimalikud tüsistused:

  • nahaalune verevalum;

  • verejooks pleuraõõnde;

  • õhkrind;

  • naaberorganite (maks, põrn, süda) vigastus;

  • närvivigastus;

  • infektsiooni teke.

Protseduuri teostamine ultraheli kontrolli all vähendab tüsistuste riski oluliselt. Tüsistuste (hingamisraskus, tugev valu, kõrge palavik) kahtluse korral võtke ühendust raviarstiga või pöörduge erakorralise meditsiini osakonda.

 

Pärast protseduuri võite jätkata oma igapäevaseid toiminguid, kui arst ei ole määranud teisti.

Küsimuste, lisainfo või uuringuvastuste osas pöörduge oma raviarsti poole.

search block image