Palliatiivravi

Palliatiivne ravi on suunatud elu ohustava haigusega silmitsi olevate patsientide ja nende perekondade elukvaliteedi parandamisele. Palliatiivse ravi eesmärk on võimalikult aegsasti identifitseerida, hinnata ja ravida haigusest ning selle ravist tulenevaid valu ja teisi füüsilisi sümptomeid ning leevendada psühhosotsiaalseid ja hingelisi kannatusi (WHO, 2002).

Palliatiivne ravi kergendab raskest haigusest ja ravist tingitud vaevusi, näiteks valu, õhupuudust, väsimust, iiveldust jt. Palliatiivravi abil ei saa küll terveks raskest haigusest või pahaloomulisest kasvajast, aga raviga on võimalik enesetunnet oluliselt parandada. Palliatiivravi toetab haiguse ravi nii ravimitega kui ka hingelisi, vaimseid ja kehalisi vaevusi leevendavalt. Ka juhul, kui haigus pole ravitav, on oluline sümptomeid leevendada, et elada pikemalt ja paremini. Seetõttu pakume palliatiivset ravi kogu haiguse vältel, sõltumata sellest, kas spetsiifiline haigusevastane ravi toimib või enam ei toimi. 

Valdkonnad

Meie õde-nõustaja

  • aitab lahti mõtestada teavet, mida arst on haiguse kohta andnud. 
  • õpetab leidma usaldusväärset lisainfot haiguse ja sellega toimetuleku kohta. 
  • aitab luua kontakte vajalike spetsialistidega (nt koduõde, hooldus-õendusabi jt). 
  • on võimalike edaspidiste küsimuste ja probleemide tekkimisel kontaktisikuks patsiendi ja meditsiinipersonali vahel. 

Palliatiivravi õde-nõustaja vastuvõtule võivad pöörduda võivad nii patsiendid kui ka nende lähedased. Saatekirja ei ole vaja.

Valuraviõde jälgib haiglas viibimise ajal valuarsti korraldusel valuravi toimet kroonilise talumatu valu ja vähivalu korral. 

Kodusel ravil viibiva patsiendi jaoks on õde kontaktiks valuarsti ja patsiendi vahel. 

Psühholoogi töö algab hetkest, kui inimene saab teada oma haigusest. Haigestumine, eriti raske haigus, on alati inimese elus kriis. Psühholoog aitab patsiendil ja tema lähedastel mõista kriisi olemust ning läbida selle erinevaid etappe. Ta annab nõu, kuidas taastada meelerahu, leida hingelisi jõuvarusid, tulla toime muutunud elukorraldusega ning kohaneda uue olukorraga. Nõustamise eesmärk on koostöös palliatiivravi teiste spetsialistidega saavutada patsiendi ja tema lähedaste jaoks parim võimalik elukvaliteet.

Psühholoog aitab raskelt haigel mõista ja lahti mõtestada haigusega kaasnevaid tundeid, nagu väärtusetus, lootusetus, süütunne ja suitsiidimõtted. Nende tunnete eiramine võib avaldada negatiivset mõju ravi tulemustele, halvendada elukvaliteeti ning pikendada haiglas viibimise aega.

Vastuvõtule võivad pöörduda patsiendid ja nende lähedased. Saatekirja ei ole vaja.

Psühholoogid töötavad koostöös kõikide Mustamäe korpuse kliinikutega. 

Sotsiaaltöötaja annab teavet patsiendile ja tema lähedastele: 

  • riigi poolt pakutavate sotsiaaltoetuste ja teenuste korrast. 
  • õendusabi ja hooldusteenuste võimalustest kodus ja haiglas. 
  • töövõime hindamise taotlusega, puude raskusastme tuvastamisega, ravikindlustuse taotlemisega seotud toimingutest.

Rasketel eluhetkedel, mis puudutavad elu ja surma, inimsuhteid või jumalasuhet, on vaja tihti oma mõtteid välja rääkida. Hingehoidja töö haiglas on inimesega koosmõtlemine, koosrääkimine, ühine teekond oma elu ja haigusest tuleneva olukorra, olnu ja tuleva mõtestamisel.

Hingehoidja on inimene, kes pakub kannatavale inimesele tuge ja mõistmist, aitab leida elujulgust ja lootust ka lootusetuna tunduvas olukorras. Hingehoidja on kristliku teoloogilise ettevalmistusega ning ta tunneb erinevaid religioone. Ta lähtub oma töös alati inimese enda veendumustest ja usulistest tõekspidamistest. Ta saab kutsuda patsiendi soovil tema juurde haiglasse vaimuliku. Hingehoidjaga on võimalus vestelda eksistentsiaalsetel ja spirituaalsetel teemadel, kui inimene tunneb, et ta seda soovib. 

Kogemusnõustaja teabetuppa on oodatud vähipatsiendid ja nende lähedased. Teabetoas anname teaduspõhist teavet ja kirjandust ning praktilist nõu, kuidas haiguse ja selle raviga paremini hakkama saada. Innustame patsiente tegema läbi arsti poolt määratud ravi ja täpselt kinni pidama raviskeemist. See aitab hoida sihti tervenemise teel ning aitab vältida ebapädevaid soovitusi. Kui patsient näeb vähist tervenenud nõustajat, siis võib see mõjuda ka julgustavalt. Kellegi samalaadne kogemus mõjub jõuduandvalt, et oma haiguse ja eluga hakkama saada. Usalduslikes vestlustes kogemusnõustajaga saavad patsiendid julgust küsida küsimusi, mida nad sageli ei söanda arstilt või õelt küsida.

Valu- ja palliatiivravi arstid aitavad valu ja teisi vaevusi leevendada sobivate ravimitega. Vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste patsiendi ja tema perekonna nõustamiseks.

Vähipatsiente võtame vastu ilma saatekirjata, kuid kroonilise valuga patsientidel on vajalik Regionaalhaigla arsti soovitus.

Regionaalhaigla palliatiivravi keskus pakub koduõendusteenust erineva profiiliga patsientidele nii Tallinnas kui kokkuleppel ka Tallinna lähiümbruses. Regionaalhaigla koduõed osutavad: 

  • haava, haavandi või lamatise ravi,
  • stoomi- ja/või dreenihooldust, kateetrite vahetust,
  • onkoloogilise haige kodust toetusravi,
  • psühhiaatrilise haige koduõendust,
  • valuravi (onkoloogilised patsiendid),
  • analüüside võtmist.

Samuti saab palliatiivravi keskuse kaudu rentida koduseid hapnikukontsentraatoreid palliatiivseks hapnikraviks ja aspiraatoreid. 

Töötame erinevates Regionaalhaigla üksustes.

Kliinikud ja keskused

Palliatiiv- ja järelravikliinik

Seotud viited

Palliatiivravi keskus

Viimati uuendatud 14.04.2026

search block image

Kas sellest lehest oli abi?