Neerupealiste puudulikkus

Neerupealised on väikesed näärmed, mis asetsevad kummagi neeru peal. Neerupealistes toodetakse mitmeid elutähtsaid hormoone, sealhulgas kortisooli. Kortisool on hormoon, mis aitab hoida normaalset vererõhu ja veresuhkru taset ning toime tulla stressiolukordades, näiteks äkilise haigestumise või vigastusega.
Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib neerupealiste tööd. Ajuripats on aju osa, mis reguleerib paljusid kehas toimuvaid protsesse, sealhulgas hormoonide tootmist.

Mis on neerupealiste puudulikkus?

Neerupealiste puudulikkus tähendab, et neerupealistes ei toodeta kortisooli. Sellel seisundil võivad olla erinevad põhjused, kuid tagajärjeks on organismi võimetus reageerida normipäraselt stressile.
Sümptomid võivad areneda aeglaselt või tekkida järsku ning võivad olla üsna üldised, mistõttu ei pruugi haigus kohe ära tuntav olla.

Neerupealiste puudulikkusele omased sümptomid:

• ülemäärane väsimus, unisus, jõuetus;
• iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu;
• isutus ja tahtmatu kaalulangus;
• lihas- ja liigesvalud (eeskätt jalgades ja alaseljas);
• pearinglus või vererõhulangus püsti tõusmisel või seismisel;
• külmatunne, külmavärinad.

Mis põhjustab neerupealiste puudulikkust?

Neerupealiste puudulikkust jaotatakse kahjustuse asukoha alusel.

• Primaarne puudulikkus – neerupealised ise on kahjustatud. Levinumad põhjused: Addissoni tõbi (autoimmuunne kahjustus),
  infektsioonid, verejooks neerupealistesse, neerupealiste kirurgiline eemaldamine, kasvajad, ravimid, kaasasündinud häired.
• Sekundaarne puudulikkus – kahjustatud on ajuripats. Võimalikud põhjused: kasvajad, infarkt (verevoolu häire), kiiritusravi, operatsioon, ravimitest põhjustatud kahjustus.
• Tertsiaarne puudulikkus – kahjustus on hüpotalamuses ehk aju piirkonnas, mis juhib ajuripatsi tööd. Võimalikud põhjused:
  pikaajaline glükokortikosteroidide kasutamine, kiiritusravi või kirurgiline kahjustus.

Kuidas diagnoositakse neerupealiste puudulikkust?

Neerupealiste puudulikkuse diagnoosimiseks määratakse esmalt hommikusest vereproovist kortisooli ja AKTH (kortisooli stimuleeriv hormoon, mida toodetakse hüpofüüsis) taset. Vastusest tulenevalt planeeritakse edasised uuringud ja analüüsid: magnetresonantstomograafia (MRT) uuring ja/või AKTH stimulatsioonitest, mille korral süstitakse hormooni, mis peaks stimuleerima neerupealiseid
kortisooli tootma.

Kuidas neerupealiste puudulikkust ravida?

Neerupealiste puudulikkuse ravi on eluaegne. Ravi eesmärk on asendada organismis puuduolevad hormoonid, eelkõige kortisool. Selleks kasutatakse spetsiaalseid ravimeid, mida määrab endokrinoloog just Teile sobivas koguses.

Kõige sagedamini kasutatavad ravimid on:

• hüdrokortisoon – lühitoimeline hormoon, mida võetakse tableti kujul 1–3 korda päevas;
• fludrokortisoon – kasutatakse primaarse neerupealiste puudulikkuse korral soola- ja veetasakaalu hoidmiseks. Ravimit võetakse tableti kujul üks kord päevas hommikul;
• süstitav hüdrokortisoon – kasutatakse erakorralistes olukordades lihasesisese süstina, kui Te ei saa ravimeid suu kaudu võtta või kui tavaline ravim ei toimi piisavalt kiiresti.

Haiguspäeva reeglid ehk juhised haigestumise ajaks

Kui keha satub stressi näiteks ägeda haiguse, operatsiooni või õnnetuse tõttu, vajab ta tavalisest enam kortisooli. Kuna neerupealiste puudulikkuse korral organism seda hormooni ise piisavalt ei tooda, tuleb Teil ravimit vastavalt vajadusele suurendada. See tähendab, et haigestumise või muu stressiolukorra ajal tuleb hüdrokortisooni doosi ajutiselt tõsta, et keha saaks piisavalt tuge.

Mis on neerupealiste ehk adrenaalne kriis?

Neerupealiste kriis on tõsine ja eluohtlik seisund, mis tekib siis, kui kehas ei ole piisavalt kortisooli, et toime tulla suure stressiga. See võib juhtuda ootamatult ja vajab kiiret abi. 

Peamised kriisi põhjused:

• järsult tekkinud oksendamine ja/või kõhulahtisus;
• palavik üle 38 °C;
• suurem õnnetus või trauma;
• muu äge haigestumine, nt näiteks südamelihase infarkt.

Adrenaalse kriisi tunnused:

• iiveldus, oksendamine
• madal vererõhk
• peavalu
• kõhuvalu, kõhulahtisus
• väsimus, nõrkus
• lihasvalud, lihaskrambid
• pearinglus, teadvushäire, teadvuse kadu

Mida tuleb teha adrenaalse kriisi kahtlusel?

Koheselt süstige lihasesiseselt 100 mg hüdrokortisooni.
Kui seisund ei parane, helistage 112.
NB! Kontrollige regulaarselt süstitava ravimi ja süstla säilivusaega. Vajadusel pöörduge oma raviarsti poole retsepti uuendamiseks. Kui ravim on aegunud, siis kriisi olukorras tehke süst siiski ära ja kutsuge kiirabi.

Lisatud QR-kood viib Teid Patsiendikooli õppevideole Youtube´is

Oluline on alati kaasas kanda steroidkaarti, mis teavitab teisi inimesi Teie haigusest ja annab juhiseid esmaabi osutamiseks. Kaardil olev info on nii eesti kui ka inglise keeles. Steroidkaardi väljastab Teile endokrinoloog ja see peab olema alati kättesaadavas kohas, näiteks rahakotis või telefoniümbrise taga.