Krüoteraapia on healoomuliste nahamoodustiste eemaldamine vedela lämmastikuga.
Protseduurile eelneb dermatoloogi vastuvõtt. Protseduuri teostab arst või õde.
Vedela lämmastiku temperatuur krüokannus on -196 oC ‒ see külmutab naharakkudes oleva vee, mille sulamisel rakkudevahelised sidemed katkevad ja naharakud lähevad katki ning külmutamise kohale tekib vill. Protseduuri piirkonnas võib tekkida turse ja valulikkus.
Krüoteraapia talumine on individuaalne. Krüoteraapia on valulik protseduur, kuid ebameeldiv tunne on lühiajaline ning enamus täiskasvanuid ja lapsi alates 10. eluaastast on võimelised 10 sekundilist protseduuri taluma.
Krüoteraapia on vastunäidustatud patsientidel, kellel on külmaallergia ehk urtikariaalne reaktsioon külmale, kellel on krüoglobuliinid või Raynold´ sündroom (sõrmede ja varvaste külmetamine ja värvuse muutused). Samuti ei saa teha krüoteraapiat lastele, kes ei suuda hirmu pärast paigal püsida – vajalik on lapse ettevalmistamine lapsevanema poolt.
Krüoteraapiaga võib kaasneda:
reaktsiooni puudumine ja villi ei moodustu – esineb väga harva;
villi moodustumine, kuid sellest ei piisa nahamoodustise eemaldamiseks – esineb sageli;
villi või verivilli moodustumine, millega kaasneb piirkonna turse ja valulikkus ning paranemine kestab vähemalt 30 päeva – esineb sageli, konnasilmade ja tüügaste eemaldamisel alati;
vohandi moodustumine – väga harva;
villile sekundaarse bakteriaalse põletiku ehk impetiigo tekkimine;
armi teke külmutamise kohale.
