Järelravikeskuses töötab patsientide ja nende lähedaste heaks ligi 120 spetsialisti, sealhulgas arstid, õed ja hooldajad. Vastavalt patsiendi vajadustele saab kaasata erinevaid meeskonnaliikmeid, näiteks toitmisravi spetsialiste, füsioterapeute, tegevusterapeute, logopeede, psühholooge, hingehoidjaid ja sotsiaaltöötajaid.
Järelravi keskus kasutab Regionaalhaigla teiste eriarstide, labori, apteegi, diagnostika ja tugiteenuste võimalusi. Meditsiinitehnikast on meil kohapeal olemas röntgen, ultraheli ja intensiivravis vajalik analüsaator.
Meie eesmärk on pakkuda kvaliteetset ravi ja patsiendikeskset lähenemist. Kõik töötajad panustavad ühtse ja toetava keskkonna loomisse, tagades patsiendile parimal tasemel ravi. Vajaduse ja patsiendi soovide korral kaasame raviprotsessi ka tema lähedased, et toetada nii ravi- kui hooldustegevusi.
Lähedase inimese raske haigus või uus raviotsus tekitab sageli palju vastuseta küsimusi, millega kaasneb tihti ka abitustunne. Küsimuste ja probleemide tekkimisel oleme teile abiks. Hea meelega aitame teid informatsiooniga asjakohaste tugisüsteemide kohta.
Oleme praktikabaasiks erinevate erialade tudengitele ja residentidele ning panustame tervishoiutöötajate koolitustesse.
Osakondade kontaktid
I järelravi osakond ehk intensiivravi osakond asub Tallinnas Hiiu 44, hoone II korrusel. Intensiivravi osakonnas tagame patsiendi kõigi eluliste näitajate monitooringu ja kopsude kunstliku ventilatsiooni. Vajadusel teeme uuringuid, mis aitavad patsiendi seisundit paremini mõista ja ravida.
Külastusaeg
Iga päev kell 08.00–20.00, tööpäevadel soovitatavalt 12.00–20.00.
Lähedase külastamine palume osakonnaga eelnevalt kokku leppida.
Intensiivravist
Intensiivravi osutatakse patsientidele, kes on raskes, kriitilises või eluohtlikus seisundis või kes vajavad elutähtsate funktsioonide tagamiseks, säilitamiseks ja juhtimiseks pidevat jälgimist. Intensiivravi vajadus tekib ühe või mitme organsüsteemi puudulikkuse tagajärjel.
Sagedasim põhjus intensiivraviks on hingamispuudulikkus, kus patsiente tuleb lühemalt või pikemalt hoida kopsude mehaanilisel ventilatsioonil. Samuti on osakonnas sagedased teadvushäiretega patsiendid, seda valdavalt haiguse või peaaju trauma tõttu.
Intensiivravi patsient on suunatud sellesse osakonda plaaniliselt (pärast ulatuslikke operatsioone) või sümptomaatiliseks raviks.
Ravil viibimise aeg ja paranemine sõltuvad inimese haigustest ja seisundist.
Intensiivravi osakonnas vajavad patsiendid pidevat jälgimist ning see on võimalik vaid tänu kvalifitseeritud meeskonnale. Oluline osa intensiivravi töökorraldusest on spetsiaalne aparatuur, mis võib esmapilgul tunduda hirmutav ja keeruline. Need seadmed on aga loodud toetama patsiendi normaalseid kehalisi funktsioone ning võimaldavad pidevalt jälgida tema seisundit.
Intensiivravi osakonnas viibiva patsiendi välimus on tavapärasest oluliselt erinev. Patsienti ümbritsevad erilised seadmed ning talle on paigaldatud mitmed kateetrid, sondid ja kanüülid, mis on vajalikud intensiivseks raviks ning tagavad elundite funktsioneerimise. Samuti võivad läbitud haigus, trauma või operatsioon põhjustada turseid, verevalumeid ehk hematoome. Intensiivravi patsient on riieteta ning kaetud vastavalt vajadusele lina, teki või soojendustekiga. Mõni patsient pole suuteline ise sööma, tema söötmiseks on hulk viise. Kõige levinum meetod on söötmine nina-(neelu)-maosondi ehk nasogastraalsondi kaudu. Nasogastraalsond on peenike toru, mis paigaldatakse makku enamasti nina kaudu. Sondi kaudu manustatakse toitu, milles sisalduvad vajalikud rasvad, valgud, vitamiinid, proteiinid ja mineraalid – kõik, mida sisaldab tavaline tervislik toit.
Patsientide hügieeni tagamiseks on osakonnas duširuum, mida saab kasutada voodihaigete patsientide puhul, rakendades pesuraamil pesemise meetodit.
Olenemata patsiendi seisundist aitavad intensiivravi osakonna töötajad kaasa tema paranemisele, nad toetavad, abistavad ja teevad igas olukorras kõik võimaliku, et patsiendi vaevusi vähendada. Informatsiooni patsiendi seisundi kohta edastab arst, kui helistate intensiivravi osakonda.
II järelravi osakond tegeleb kirurgilise ja onkoloogilise järelraviga. Osakond asub Hiiu korpuses aadressil Hiiu 44, hoone III korrusel.
Teatud näidustustel on vajalik pikaajaline aktiivravi (1–3 nädalat), mis võimaldaks ja kindlustaks seisundi paranemise.
Järelravil viibides teostame arsti poolt määratud ravi ning vastavalt vajadusele teeme osakonnas viibimise ajal plaanilises korras läbi erinevaid uuringuid ja protseduure. Kui järelravi käigus selgub, et seisundi paranemine ei ole võimalik, võimaldame haige suunamise järgmisele ravietapile.
III järelravi osakond tegeleb neuroloogiliste haiguste ning sisehaiguste järelraviga. Osakond asub Hiiu korpuses aadressil Hiiu 44, hoone IV korrusel.
Patsiendid saabuvad osakonda plaaniliselt, üldjuhul teistest osakondadest, kui on vajalik pikaajaline aktiivravi. Järelravil viibides teostame arsti poolt määratud ravi ning vastavalt vajadusele teeme osakonnas viibimise ajal plaanilises korras läbi uuringuid ja protseduure. Kui järelravi käigus selgub, et haigestumiseelset seisundit taastada ei ole võimalik, võimaldame teatud tasemel stabiliseerunud seisundis haige suunamise järgmisele ravietapile.
