Iseseisev statsionaarne õendusabiteenus

Mis on iseseisev statsionaarne õendusabiteenus?

Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ehk õendusabi eesmärkideks on: 

• väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ning võimalusel parandamine; 
• stabiilses seisundis haigete pikaajaline ravi ja toetamine läbi õendustegevuse; 
• inimese ettevalmistamine hooldusasutusse või koduhooldusele suunamiseks ning palliatiivraviks. 

Õendusabi erinevus aktiiv- ja järelravist seisneb selles, et põhiliste teenustena osutatakse õendusabija hooldusteenuseid. Õendusabi ei hõlma taastusravi teenust. Füsioteraapia teenust osutatakse arsti korralduse alusel.

Õendusabi keskusesse saab arsti saatekirja alusel suunata patsiente, kes vajavad õendusabi, kuna nad ei tule kroonilistest haigusest tingitud erinevate häirete või puuete tõttu enam iseseisvalt igapäevaeluga toime

Millistel tingimustel saab suunata patsienti õendusabi keskusesse?

Õendusabi keskuses ei ole võimalik teostada spetsiifilisi uuringuid, seetõttu on soovitatav, et patsiendil oleks eelnevalt teostatud kõik vajalikud uuringud. 

Õendusabi keskusesse suunab patsiendi üldjuhul ravivõi perearst. Kui Teile jääb arusaamatuks, miks Teid või Teie lähedast suunatakse õendusabi keskusesse, siis paluge, et suunav arst selgitaks Teile suunamise põhjuseid. 

Õendusabi keskusesse suunab ravi- või perearst spetsiaalse saatekirjaga, kus on oluline informatsioon tervislikust seisundist õendusabi keskuse õendustöötajale. 

Õendusabi keskuses viibimise eest tuleb tasuda omaosalustasu. Omaosalustasu sõltub Eesti Tervisekassa hinnakirjast, Regionaalhaigla tasuliste teenuste korrast ja kehtivast seadusandlusest. 

Kui patsient on kindlustamata, siis saame patsienti õendusabi keskusesse hospitaliseerida vaid juhul, kui patsient või tema lähedased on valmis täies mahus tasuma õendusabi eest vastavalt Regionaalhaiglas kehtivale tasuliste teenuste hinnakirjale.