Eesnäärmevähk ehk prostatavähk on hormoonaktiivne pahaloomuline kasvaja. Eesnäärmevähi puhul toimuvad mitmete faktorite, sh meessuguhormooni, koosmõjul eesnäärme rakkude DNAs muutused, mis põhjustavad rakkude pidurdamatut paljunemist ja agressiivseks muutumist teiste kudede suhtes. Eesnäärmevähk on Eesti meestel kõige sagedasemaks vähivormiks. Olulist rolli omab ka patsiendi vanus ning kaasuvad haigused. Enamlevinud eesnäärmevähi tüübiks on adenokartsinoom. Prostatavähk võib piirduda eesnäärmega või levida lokaalselt naaberorganitesse andes siirdeid ehk metastaase lümfiteedesse ja teistesse organitesse, kõige sagedamini luudesse.
Eesnäärmevähi risk suureneb vanuse lisandudes. Üldjuhul eesnäärmevähk kasvab haiguse algfaasis aastate jooksul aeglaselt ja ei pruugi põhjustada mingeid kaebuseid. Esmasteks sümptomiteks võivad olla kusemishäired: pakitsus, tung, sagedus, kusejoa nõrgenemine ja veri spermas. Kaugele arenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud seljas ja vaagna piirkonnas ning isegi alakeha halvatus. Nimetatud nähud ei ole iseloomulikud ainult eesnäärmevähile, vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks.
Kirurgilise ravi − radikaalse prostatektoomia (eesnäärme kirurgiline eemaldamine koos seemnepõiekestega ja teatud juhtudel koos regionaalsete lümfiteedega) eesmärk on ravida vähk täielikult kasvajat eemaldades. Otsuse tegemisel omab olulist rolli patsiendi vanus ja üldseisund. Rakendatakse keskmise ja kõrge progressiooniriskiga lokaalse eesnäärmevähi raviks, noorematel meestel ka madala progressiooniriski korral.
Operatsiooni saab teostada kahel meetodil:
- avatud haavaga operatsioonil tehakse lõige kõhu keskjoonele häbemeluu ülaservast kuni nabani;
- endoskoopilisel radikaalsel prostatektoomial teostatakse operatsioon kaamera kontrolli all läbi mitme väikese lõike sisse viidud peenikeste instrumentidega.
Operatsioon teostakse üldnarkoosis. Pärast operatsiooni jäetakse 7−10 päevaks kusiti kaudu põide kateeter.
Oluline on meeles pidada, et radikaalne prostatektoomia on raske operatsioon, millel võib olla kõrvaltoimeid. Olulisemateks kõrvalnähtudeks võivad olla:
-
kusepidamatus ehk võimetus kontrollida oma kusemisrefleksi põhjustab soovimatut kuse leket. Mõõdukas stressitüüpi (füüsilisel pingutusel, köhimisel, aevastamisel jms tekkiv) kusepidamatus on vahetus operatsioonijärgses perioodis sagedaseks probleemiks. Siiski kaob kusepidamatus enamikel meestel 12 kuu jooksul. Vaid 3% meestel võib tekkida püsiv kusepidamatus.
Kuigi kusepidamatus võib põhjustada olulist elukvaliteedi langust, peab alati meeles pidama, et tegemist on enamasti iseenesest mööduva probleemiga. Soovitatav on teha vaagnapiirkonna lihastööd tugevdavad nn Kegeli harjutusi, mida eriettevalmistusega füsioterapeut osakonnas õigesti tegema õpetab. Vajadusel peaks ajutiselt kasutama meestele mõeldud hügieenisidemeid. Mõnikord on siiski vajalik kasutada ka kusepidamist parandavaid ravimeid. Püsiva keskmise ja raskemakujulise kusepidamatuse puhul saab rakendada operatiivset ravi. Kasutatakse kahte meetodit: meeste lingoperatsiooni, mille puhul toimub kusiti toestamine lahkliha piirkonnas või paigaldatakse kusiti ümber kunstlik kusepõie sulgurlihase protees, mida mees saab ise avada ja munandikotti paigaldatud pumba abil põit tühjendada;
-
erektsioonihäired ehk impotentsus − võimetus saavutada ja säilitada vahekorra edukaks läbiviimiseks vajalikku peenise jäikust. Operatsioonijärgne erektsiooni kvaliteet sõltub suuresti mehe eelnevast erektsioonivõimest ja vanusest. Operatsiooni käigus püütakse võimalusel säilitada mõlemal pool eesnäärme kõrvalt kulgevad peenist varustavad närvikimbud. Kui närvikimbud õnnestub säilitada mõlemal pool, on operatsioonijärgse erektsioonihäire tõenäosus umbes 40%, kui vaid ühel poolel, siis juba 70%. Siiski esineb pea kõigil eesnäärmekasvaja operatsiooni läbi teinud meestel alguses mõningane erektsioonivõime langus, mis enamasti möödub kuni 12 kuu jooksul pärast operatsiooni.
Viimastel aastatel on välja töötatud mitmeid operatsioonijärgse impotentsuse riski vähendavaid raviskeeme. Selleks kasutatakse vahetus operatsioonijärgses perioodis regulaarselt erektsioonivõimet parandavaid ravimeid. Mehed, kellel siiski erektsioonihäire püsima jääb, saavad enamasti hiljem abi samadest ravimitest. Samuti võib probleemi lahendamiseks kasutada erektsiooni tekitavate ainete viimist kusitisse või peenisesiseseid süsteid. Kõige raskematel juhtudel saab abi peenise proteesi operatsioonist.
Toitumine
Hästi planeeritud toitumine ja liikumine nii enne kui pärast operatsiooni aitab kaasa kiiremale taastumisele, sest tõhustab haavade paranemist, aitab normaalsel sooletegevusel kiiremini taastuda, vähendab kopsupõletiku tekkeriski, aitab kiiremini taastada tavapärast elurütmi ja vähendab väsimustunnet. Vältige asjatuid söömis- ja liikumispiiranguid ning toituge võimalikult täisväärtuslikult. Kuna söögiisu haiguse ajal tavaliselt väheneb, on eriti oluline mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ehk tuleb süüa erinevaid toite erinevatest toidugruppidest. Täisväärtuslikud toiduained on näiteks täisterajahust leib, sai, pasta, tatar, juurviljad, puuviljad ja marjad, kala, muna, kana ja kalkuniliha, kodujuust, jogurt, juust, hapendatud piimatooted, pähklid, külmpressitud õlid. Lisaks soovitatakse võtta toidulisanditest D-vitamiini ja kaltsiumi.
Enne haiglasse tulekut ärge pidage põhjendamatult dieeti. Vajadusel varuge koju toitu, et ei peaks kohe pärast haiglaravi poodi minema ja võtke haiglasse kaasa Teile meelepärane suupiste ja gaseerimata jook.
Kõhukinnisus on üks sagedasemaid terviseprobleeme. See tekib kergesti, kui tarbite vähe vedelikku ja sööte kiudainevaest toitu, samuti piiratud liikumise korral. Kõhukinnisuse vältimiseks suurendage kiudainete tarbimist. Kiudainerikkad toiduained on näiteks mais, hiina kapsas, tomat, mustikas, maasikas, kirss, kiivi, ploom, banaan, pähklid, sepik, rukkileib, pruun riis, täistera pastatooted, kaer, tatar. Kui on tekkinud kõhukinnisus, siis sööge vähemalt viis portsjonit puu- ja juurvilja päevas. Sööge regulaarselt, soovituslik on kolm peamist toidukorda ja kaks vahepala päevas. Vahepalaks on sobilikud täisteratooted, puuviljad, marjad ja veerohked toidud nagu näiteks arbuus, melon, mustikad, kurk. Samuti sobivad ka kuivatatud ploomid (võib eelnevalt leotada soojas vees). Jooge vähemalt 6−8 tassi vedelikku päevas. Joogiks sobivad vesi, keefir, joogijogurt, gaseerimata mineraalvesi, jõhvikamahl. Olge aktiivne ja liikuge piisavalt, näiteks sobib hästi jalutamine, ujumine, võimlemine. Vaevava kõhukinnisuse puhul aitab abivahendina ka näiteks teelusikatäis õli, aga eelistage külmpressitud õli. Kui probleem siiski ei lahene, konsulteerige õe või raviarstiga.
Viimati uuendatud 26.03.2026
