Deliirium on äge muutus tavapärases käitumises ja mõtlemises. See on tõsine aju toimimise häire, mis võib kujuneda kiiresti haiguse, operatsiooni või mõne ravimi tarvitamise järgselt.
Deliiriumi kujunemisel võib patsient:
- olla segaduses selle osas, kes ta on ja kus ta viibib;
- kogeda raskusi tähelepanu hoidmisel, asjade meelespidamisel või kõnelemisel;
- mitte ära tunda tuttavaid nägusid;
- näidata vähest huvi suhtlemise või tegevuste vastu;
- rääkida ebatavaliselt või arusaamatult;
- olla rahutu ja ärritunud;
- kogeda äkilisi meeleolumuutusi;
- olla unine ja liikuda vähem;
- takerduda kindlatesse mõtetesse;
- keelduda ravist või mitte teha koostööd tervishoiutöötajatega;
- tõmmata välja kanüüle, toitmissonde või muid meditsiiniseadmeid;
- kogeda hallutsinatsioone, st näha või kuulda asju, mida tegelikult ei ole olemas;
- kogeda luulumõtteid, näiteks arvata, et keegi püüab talle kahju teha.
Mõtlemise ja käitumise muutus võib tekkida ükskõik millisel haiglaravipäeval, isegi juba esimesel haiglaravipäeval. Deliirium algab tavaliselt kiiresti – tundide või mõne päeva jooksul. See võib kesta lühikest või pikemat aega. Sümptomid võivad tulla ja minna ning nende raskus võib päevade lõikes muutuda. Deliirium võib püsida ka pärast haiglast lahkumist. Kui see juhtub, on oluline teavitada
ravimeeskonda.
Segasust ja käitumismuutusi saab sageli seostada ühe või mitme põhjusega. Deliirium võib tekkida raske või kroonilise haiguse korral. Seda võivad põhjustada ka ainevahetushäired (näiteks madal naatriumitase veres), valu, unepuudus, teatud ravimid, infektsioon ja operatsioon või alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise järsk katkestamine.
Kuna deliiriumi ja dementsuse sümptomid võivad olla sarnased, on arstil täpse diagnoosi panemiseks oluline saada teavet pereliikmelt või hooldajalt.
Deliiriumi tekkimise põhjused
Deliirium esineb sagedamini eakatel, kuid võib tekkida igas vanuses inimestel. Iga seisund, mis nõuab haiglaravi, võib suurendada deliiriumi riski. See kehtib eriti operatsioonijärgsel perioodil või intensiivravi osakonnas viibides.
Deliiriumi tekkimisel on mitmeid põhjuseid, kuid peamised neist on seotud meditsiiniliste tegurite ja ümbritseva keskkonnaga.
Meditsiinilised põhjused, mis võivad tekitada deliiriumi:
- haigus või trauma, mille tõttu patsient vajab ravi intensiivravi osakonnas;
- sepsis – organismi reaktsioon infektsioonile;
- kopsu-, südame-, neeru- või maksahaigused;
- hingamisraskuse ja õhupuudusega seotud seisundid;
- mehhaanilise ventilatsiooni vajadus;
- alatoitumus ja/ või vedelikupuudus ehk dehüdratatsioon;
- põletikud ehk infektsioonid;
- organismile vajalike ainete puudus;
- ravimid ja nende võimalikud kõrvaltoimed;
- pidev valu kannatamine.
Keskkonnaga seotud põhjused, mis võivad soodustada deliiriumi teket:
- une-ärkveloleku rütmi muutused;
- viibimine võõras ja harjumatus keskkonnas;
- nägemis- või kuulmispuue ja abivahendite puudumine;
- vähene liikumine ja aktiivsuse langus.
Lähedase toetamine
Ravimeeskond aitab Teil mõista deliiriumi olemust ja juhendab, kuidas oma lähedast parimal võimalikul viisil toetada. Koos ravimeeskonnaga saate vähendada deliiriumi riski.
Ravimeeskond keskendub esmalt Teie lähedase põhihaiguse ja võimalike kõrvaltoimete ravile ning toetab öö- ja päevarütmi säilitamist.
Haiglaravi ajal võib ravimeeskond rakendada järgmisi samme:
- ravida valu ja sellest tingitud ebamugavustunnet;
- vähendada uinutite ja rahustite kasutamist päevasel ajal, et säiliks patsiendi tähelepanu- ja suhtlemisvõime;
- rääkida päeva jooksul patsiendiga tema asukohast ja ümbritsevast keskkonnast, et toetada keskkonnas orienteerumist;
- kaasata tegevusterapeudi toetama mõtlemisprotsesse ja igapäevatoiminguid;
- kaasata füsioterapeudi säilitama jõudu ja liikumisvõimet;
- päevasel ajal tõsta rulood, avada kardinad ja tagada ruumis piisav valgus;
- soovitada teha vaid lühike päevauinak;
- õhtul langetada rulood, sulgeda kardinad ja muuta ruum hämaramaks, et soodustada und;
- pakkuda kõrvatroppe, kõrvaklappe, unemaski, sooja tekki või nende kombinatsiooni une toetamiseks;
- kasutada palatis tahvlit, et meenutada, kus patsient viibib ja mis päev on;
- hoolitseda, et patsient kasutataks prille ja kuuldeaparaati – see aitab paremini ümbritsevaga suhestuda ja orienteeruda;
- hoida läheduses mõningaid tuttavaid ja meelepäraseid esemeid ning fotosid;
- pidada päevikut haiglas viibimise ajal toimunu ja tegevuste kirjeldamiseks.
Järgnevad tegevused aitavad Teil lähedast toetada. Teie kohalolu ja tugi võivad oluliselt vähendada deliiriumi tekkeriski või lühendada selle kestust.
Sõbrad ja pereliikmed saavad deliiriumi riski vähendada järgmiste sammudega:
- kui Teie lähedane kasutab prille või kuuldeaparaati, tooge need haiglasse ja teavitage ravimeeskonda nende olemasolust;
- tooge kodust tuttavaid esemeid, näiteks perefotosid, raamatuid, lemmikmuusikat või muid turvatunnet loovaid esemeid;
- täiendage haiglapäevikut – märkige sinna päevakava, diagnoosimuutused, ühised tegevused, külaskäigud ja muu oluline;
- olge kaasatud ja esindage oma lähedase huve ravimeeskonna ringkäikude ajal;
- lähedasega rääkides kasutage lühikesi ja lihtsaid lauseid:
- tuletage sageli meelde, mis on toimunud. Selgitage ümbritsevat keskkonda ning öelge, mis kell ja mis päev on;
- olge rahulik ja julgustav. Kinnitage, et ta on turvalises kohas ning tema eest hoolitsetakse;
- ärge vaielge ega vastanduge. Kui lähedane on ärritunud, küsige õrnalt põhjuse kohta ning edastage see info ravimeeskonnale;
- küsige ravimeeskonnalt, millistes hooldustoimingutes saate Teie või teised pereliikmed abiks olla;
- uurige ravimeeskonnalt, kui palju võib Teie lähedane ohutult liikuda;
- pakkuge tähelepanu kõrvalejuhtimist, näiteks lemmiksaadete, filmide või muusika abil. Enne seda küsige ravimeeskonnalt, kas see on sobiv Teie lähedasele. Kui pole võimalik ise valida, mida vaadata või kuulata, lülitage sisse vaid rahuliku ja lõõgastava sisuga tegevus;
- öisel ajal, kui lähedane peaks magama, piirake tegevusi, mis võivad und häirida, näiteks vältige telefonikõnesid või televiisori vaatamist haiglapalatis.
Enda eest hoolitsemine
Lähedase haiglaravi võib olla emotsionaalselt koormav. Eriti keeruline võib see olla siis, kui Teie lähedasel tekib deliirium. Mure, ärevus ja ebakindlus on sellises olukorras loomulikud tunded. Ravimeeskond on olemas, et Teid toetada.
Hoolitsege ka enda eest – veetke aega haiglast eemal, tehke pause ja leidke võimalus puhata.
Paluge mõnel teisel pereliikmel või sõbral ennast ajutiselt asendada. Püüdke tagada piisav uni ja regulaarne toitumine. Teie heaolu on oluline, et saaksite oma pereliiget toetada.
Rääkige oma muredest ravimeeskonnaga ja esitage küsimusi alati, kui neid tekib. Avatud suhtlus aitab vähendada ebakindlust ja toetab nii Teie kui ka Teie lähedase heaolu.
Korduma kippuvad küsimused
Kas haiglas tekkinud deliiriumil võivad olla pikaajalised mõjud?
Taastumise kestus sõltub enamasti inimese tervislikust seisundist enne deliiriumi episoodi. Paljud inimesed taastavad oma varasemad võimed mõne nädala või kuu jooksul. Tõsiste kaasuvate haigustega patsientidel, näiteks dementsuse korral, ei pruugi täielik taastumine alati võimalik olla.
Kas haiglas tekkinud deliirium võib lõppeda surmaga?
Deliirium on seotud suurenenud suremusriskiga. 2019. aasta uuring näitas, et eakatel patsientidel oli deliirium seotud suurema haiglasisese suremusega. 2022. aasta andmetel on intensiivraviosakonnas tekkinud deliirium seotud 2–4 korda suurema üldise suremusriskiga. 2024. aastal Regionaalhaiglas läbi viidud deliiriumi esinemissageduse uuringus oli deliiriumisse haigestunud patsientide suremus kordades suurem kui deliiriumisse mitte haigestunud patsientidel.
Kokkuvõte
Haiglas kujunev deliirium on seisund, mis põhjustab äkilisi muutusi arusaamises, tähelepanus ja mõtlemises. See võib tekkida kiiresti ning kesta tundidest päevadeni, mõnikord kauem. Teie tunnete oma lähedast kõige paremini. Kuigi deliiriumit ei ole alati võimalik ennetada, saate haiglakeskkonnas olla toetav ja pakkuda kohalolu, mis aitab vähendada segasust ja ärevust.
Pärast deliiriumi episoodi küsige raviarstilt, kuidas saate taastumist toetada. Vestelge lähedasega, aidake tal võimalusel liikuda ning hoolitsege tema mugavuse eest. Toetage tervislikke harjumusi – piisav toitumine, vedeliku tarbimine ja uni on taastumisel olulise tähtsusega.
Koostöö ravimeeskonnaga ja varajane märkamine aitavad vähendada riske ning toetada parimat võimalikku tervisetulemust.
