Igal lapsel on mõnikord raske paigal istuda või rahulikult paigal püsides oma tähelepanu koondada. Kuid aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) lastel ilmnevad sellised raskused püsivalt ning see teeb sageli nende elu koolis ja kodus keeruliseks. ATH on häire, mille tõttu lapsel on pidevalt raske toime tulla talle esitatavate eakohaste nõudmistega. Nende laste jaoks võib iga päev olla välkkiirelt vahelduvate piltide, mõtete ja helide pundar. Nad võivad alustatud tegevusest väga kiiresti tüdineda, pidevalt niheleda ja rabeleda. Nende jaoks võib olla tavatult raske korrastada oma mõtteid või oodata oma järjekorda. Nad võivad käituda häirivalt nii klassiruumis kui sõprade hulgas ja perekonnaringis viibides. Vahel ei pruugi probleem olla lapse käitumisega, vaid tähelepanu- ja keskendumisraskustega – laps võib olla hajameelne ja äraolev ning õppetöö on sellisel juhul väga aeganõudev.
ATH tekkepõhjuseid on palju ja põhjalikult uuritud, kuid selgust ja ühest vastust ei ole. Tegu on neurobioloogilise häirega, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja psühhosotsiaalsete tegurite koostoime tulemusena. Uuringud on näidanud, et ATH-ga laste aju võib funktsioneerida erinevalt teiste laste omast. Häiritud on keemiline tasakaal nendes aju osades, mis vastutavad tähelepanu regulatsiooni ja kehalise üliaktiivsuse eest. Eelkõige on häiritud tegevuseks valmisoleku regulatsioon, töömälu, stiimulile reageerimise kontroll ja tegevuse planeerimine.
ATH on kõrge pärilikkusega ja kaldub esinema perekonniti. Seega on geenidel oma osa – paljudel ATH-ga laste vanematel võib esineda samamoodi häire sümptomeid.
Viimati uuendatud 26.03.2026
