Tõnis Allik: haigla arengutest saavad eelkõige kasu patsiendid

Mul on heameel tõdeda, et ka 2014. aastal oli Regionaalhaigla Eesti tervishoius traditsiooniliselt positiivses mõttes nähtav ja selle arenguid mõjutav. Olgu selleks siis võrgustumine, telemeditsiini rakendused, kiirabi Lääne regioonis, järgmised e-konsulteerivad erialad, uue arstliku eriala – plastikakirurgia – lisandumine, mitmete uute ravitehnoloogiate ja -meetodite juurutamine esmakordselt Eestis, rääkimata uutest raviruumidest. On oluline, et traditsiooniliste teemade, nagu hooned ja tehnoloogiad, kõrval on rambivalgusesse tõusnud ka pehmemad, kuid sama olulised teemad. Üle mitme aasta mõõtsime personali rahulolu ning püüame saadud tagasisidele ka võimaluste piires reageerida, oleme tegemas süsteemsemaid samme ravitulemuste ja -kvaliteedi hindamises, püüame uuenenud infokanalite kaudu olla nii Eestile kui ka maailmale nähtavamad.
Oleme ambitsioonikas organisatsioon ja kasvava atraktiivsusega nii meedikutele kui ka paljude teiste erialadele esindajatele. Haigla järjepidev areng, kasvav innovaatilisus on minu hinnangul muutumas normiks, mis hoiab siin ka meie väärtuslikke töötajaid. Tööd ja tegemist on palju, kuid põnevust ka!

Põgusalt numbritest

Haigla tulud ületasid möödunud aastal esmakordselt 150 miljoni euro piiri. Arvestamata eurotoetusi oli kasv põhitegevuse tulude osas pea 11 % protsenti sh näiteks oluliselt laienenud kiirabi valdkonnas ja välisriikidest saabunud patsientide osas oli see koguni üle 40%. 2014. aastal sai meie haiglast abi 141 271 patsienti, mis on 422 inimest ehk ca 0,3% enam kui 2013. aastal. See tõus on tulnud erakorraliste haigete pöördumiste ja hospitaliseerimiste ca 4%-sest kasvust, mis jätkab 2013. aastast varasemate aastate trendi. Plaaniliste ambulatoorsete haigete ja ravijuhtude arv paraku vähenes ning I poolaastal oli meil ka mitmel erialal ambulatoorse ravilepingu ravijuhtude mahu täitmisega raskusi. Ravilepingu statsionaari osa sai aga peamiselt erakorralise mahu kasvu tõttu traditsiooniliselt ületatud. Kokkuvõttes võib öelda, et saime hakkama, kuid paraku peame endiselt tõdema, et meie võimekus on suurem kui riigi rahakott kannatab ja paljudel haigetel tuleb ravi pikalt oodata.

Tänan kogu haigla kliinilist tööd tegevat kollektiivi, kes on igati seisnud väljakutsete kõrgusel!

Tulude kasvu taustal oli kõige suurema kasvuga kulu töötasu valdkond, kokku pisut üle 10 %. Eelarves ettenähtust rohkem kasvasid ravikulud, kokku ca 6 %. Tegevustulem ületas siiski planeeritut ning vastab haigla pikaajalise investeerimisvõimekuse kasvu eesmärgile.

Seoses C-korpuse esimese osa valmimisega, eristub 2014. aasta ka kõrge investeeringute mahu poolest. Kokku investeerisime 24,5 miljonit eurot, millest 12,9 oli seotud ehitusega ja 10,5 meditsiinilise aparatuuriga.

Võrgustumisest

Haigla väliste arengute osas on eelmise aasta märksõnaks võrgustumine. Hiiumaalt pisut ebaõnnestunult alanud protsess päädis edukate läbirääkimistega Läänemaa ja Raplamaa haiglaga ning tõenäoliselt esimeste tütarhaiglate loomisega käesoleva aasta veebruaris. Järgmiste võrgustuvate haiglate osas toob selgust käesolev aasta, kuid arvan, et loodetavad 4-5 tütarhaiglat annavad Regionaalhaiglale kokku juurde väärika kliiniku. Võrgustumise tegelikule mõjule saab ilmselt anda hinnangu aastate pärast, kuid minu tänase nägemuse kohaselt tugevdab see meie haigla rolli tervishoiumaastikul.

Pilguheit 2015 aastasse

2015. aasta tuleb eelmisest keerukam. Eriarstiabi eelarve 5%-ne kasv võrreldes 2014. aasta eelarvega (lepingute mahuga) on mahu kasvult selgelt tagasihoidlik katmaks haiglate ootusi ja lootusi palgatõusuks vajalikule rahale. 2015. aasta lepingupakkumised on alla ootuste kõikidele haiglatele ja sisemised eelarveprotsessid tulevad pingelised. Meie haigla ei ole siin erand, eelarve planeerimine tuleb raske ja valikute tegemine ning kontrolli osatähtsus juhtimises peab suurenema. Regionaalhaigla arengukava ja 2015. aasta tööplaan on traditsiooniliselt ambitsioonikad, eeldades nii tugevat eestvedamist kui ka suuremat kaasamist. Järge ootavad uued suured ehitusobjektid ja tehnoloogilised arengud, kuid kasvanud on rõhk personali ja organisatsiooni ladusa ja kvaliteetse toimimisega seonduvatele initsiatiividele sh arvestame ka tähelepanuvajadusega võrgustunud haiglatele.

Usun, et meie arengutest saavad eelkõige kasu meie patsiendid, motivatsiooni meie töötajad ning tunnustust ja rahuldust need, kes eest veavad või tagant tõukavad.

Soovin edukat aastat meile kõigile!

Tõnis Allik
Juhatuse esimees