Isiksushäirete ravis on uudiseid

Isiksushäireid iseloomustavad püsivad ja jäigad käitumismustrid, mis takistavad igapäevaelu nõudmistega kohanemist. Iga erineva isiksushäire osakaal on ühiskonnas leitud 1,5–3%, kuid piirialast tüüpi isiksushäire osakaal psühhiaatriliste patsientide hulgas on oluliselt suurem, 10–20%. Isiksushäire mõju on kaudsel moel indiviidist palju laiem, hõlmates nii nende inimeste lähedasi kui ka kolleege. Tegemist on ühiskonnas kasvava probleemiga, mis mõjutab kogu tervishoiusüsteemi enam, kui esmapilgul paistab.

"Kuigi vaimse tervise häirete osakaal meie ühiskonnas on kasvanud, on hea meel tõdeda, et on ka vähem stigmat: depressioon ja  ärevushäired on üks tervisehäiretest nagu teisedki haigused ja inimesed otsivad julgemalt abi," ütles dr Ülle Võhma, Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater ja mittepsühhootiliste kriiside osakonna juhataja. Just nende probleemidega patsientide hulgas on paranemist raskendavaks asjaoluks isiksushäired, seetõttu on nendega efektiivsem toimetulek aitab parandada patsiendi elukvaliteeti.

"Ravivõimalused on paranenud ja ka perearstid on palju teadlikumad," märkis dr Võhma ja lisas: "Arvestades psühhiaatrite töökoormust ja puudust on aina suurem roll esmatasandi abil ka vaimse tervise probleemide puhul, perearstid saavad ja peavad aina rohkem tegema oma patsientide jaoks". Perearstidele on toeks vaimse tervise õed, keda on käesolevalt veel selgelt liiga vähe.

Sel reedel toimuval psühhiaatrikonverentsi "Psühhiaatria aastal 2019: Avades isiksusehäirete käsitlusi" on fookuses just isiksusehäired. Konverentsile on registreerunud üle 400 osaleja, peamiselt psühhiaatria valdkonna spetsialistid. "Väga tore on näha nii palju kolleege teemaga süvitsi kursis olemise vastu huvi tundmas," ütles dr Võhma.  Ettekannetega esinevad Eesti psühhiaatria tipud: prof Jaanus Harro räägib isiksuse neurobioloogiast, psühholoog Maie Kreegipuu teeb vaate isiksusehäirete käsitluse ajalukku, tänapäevasest isiksusehäirete kliinilisest haldamisest räägivad psühhiaatrid dr Liis Haavistu, dr Katrin Eino ning psühholoogid Andres Kaera ja Kaia Kastepõld-Tõrs. Laste ja  noorukite isiksusehäirete teemal esineb psühhiaater dr Irja Ivarinen ja psühhiaatrilisest esmaabist räägib psühhiaater dr Margus Lõokene.

Konverents toimub Tallinnas Hilton Park Konverentskeskuses 29. novembril 2019 kl 9.00-17.00.

KONVERENTSI PROGRAMM
Konverentsi modereerib dr Ülle Võhma, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
9.00-10.00 Registreerumine ja kohv
10.00-10.15 Avasõnad dr Kaire Aadamsoo ja Agris Peedu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
10.15-11.00 Kas isiksusel on neurobioloogia ja kas see saab häiruda? - prof Jaanus Harro, Tartu Ülikool, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
11.00-11.40 Ajalooline vaade isiksusehäiretele - kliiniline psühholoog Maie Kreegipuu
11.40-12.20 Isiksusehäirete kliiniline haldamine üldpsühhiaatrias - psühholoog, psühhoterapeut Andres Kaera, Kanta-Häme keskhaigla
12.20-13.20 Lõuna
13.20-13.50 Isiksusehäirete farmakoloogiline ravi - dr Liis Haavistu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
13.50-14.30 Mida pakub isiksusehäirete raviks skeemiteraapia olekute mudel? - kliiniline psühholoog, psühhoterapeut Kaia Kastepõld-Tõrs, Tartu Ülikool
13.40-15.10 Düssotsiaalne isiksus läbi elu - dr Katrin Eino, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
15.10-15.40 Kohvipaus
15.40-16.20 Isiksusehäirete tänapäevane käsitlus noortel ja lastel - dr Irja Ivarinen, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
16.20-16.50 Isiksusehäirega patsient psühhiaatrilises EMO-s - dr Margus Lõokene, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
16.50-17.00 Lõpusõnad