Terje Peetso

Intervjuu Regionaalhaigla juhatuse liikme Terje Peetsoga

08.06.2018


Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse uus liige Terje Peetso on ametis olnud kaks kuud, avaldame Meditsiiniuudistes ilmunud intervjuu.

Terje Peetso vastutusala haigla juhatuses on teadus-, arendus- ja koolitustegevus, rahvusvaheline koostöö, kvaliteedijuhtimine ja meditsiinitehnika valdkond.

Mis on esimene töö, millega Põhja-Eesti Regionaalhaiglas pihta hakkasite?

Kohtumised, arutelud – juhatuse liikmete, minu vastutusala juhtide ja teenistuste töötajate, kliinikutega, teenistustega, aga ka koostööpartneritega väljaspool meie haiglat – ühesõnaga viin end täiskäigul haigla tegemistega kurssi. Ja mõistagi tutvustan ennast ja oma mõtteid.

Teil on ulatuslik vastutusvaldkond: teadus-, arendus- ja koolitustegevus, rahvusvahelise koostöö, kvaliteedijuhtimine ja meditsiinitehnika valdkond. Millises neist näete kõige suuremaid väljakutseid? Mis võiks neis valdkondades olla viie aasta pärast teisiti kui praegu?

Ma praegu ei tahaks veel öelda, mis konkreetselt on viie aasta pärast paremini kui praegu, aga muutused – eeldatavasti positiivsed – on tervishoius ja ka meie haiglas möödapääsmatud. Arstiteadus areneb, ühiskond muutub, nõudmised kasvavad. Meie elanikkond mitte ainult ei vanane, vaid inimesed osalevad tervist puudutavates küsimustes aktiivsemalt ja loodetavasti ka vastutustundlikumalt.

Oma valdkonnas ma näeksin regionaalhaiglat rohkem panustamas teadus- ja arendustegevusse, eeskätt kasutades ära suurepärast võimalust kasutada meie kliinilise töö kogemust ja andmeid koostöös geenivaramuga, aga olles jätkuvalt ka uuenduslike (digi)lahenduste kasutusele võtja.

Ma väga loodan, et just andmete kogumise, säilitamise, jagamise ja analüüsimise osas toimub oluline edasiminek ja seda mõistagi andmekaitsemääruse ja küberturvalisuse nõuetele vastavalt. Ma arvan, et regionaalhaiglal võiks olla suurem osalus ka piiriülestes teadusprojektides.

Üks teine oluline teema minu fookuses on kvaliteedijuhtimine. Rahandusministeeriumi abiga (üle 353 000 euro) ja koostöös oleme käivitanud arendusprojekti, mis keskendub kvaliteedi tõstmisele nii ravi- kui juhtimisprotsessides.

Projekt kestab 2020. aasta lõpuni ja selle käigus hindame meie haigla vastavust rahvusvahelistele kvaliteedistandarditele ning arendame eelkõige patsiendiga seotud valdkondi: patsiendi ohutus, tema seisundi hindamine, ravi, patsiendi ja tema lähedaste õpetamine ning õigused, raviteenuste kättesaadavus ja järjepidevus, samuti valdkondi nagu anesteesia ja kirurgia, ravimite käitlemine ja kasutamine.

Pöörame tähelepanu juhtimisele, töökeskkonnaohutusele, vastutustundlikkusele, kollegiaalsusele, kommunikatsioonile, elukestvale õppele, arendamisele ja läbipaistvusele.

Mida annaks ühtse ülikoolihaigla loomine Põhja-Eesti Regionaalhaigla, TÜKi ja lastehaigla baasil teadus-arendusvaldkonnas ja kvaliteedis kõikidele osapooltele juurde? Kas midagi on sellisest liitmisest ka kaotada?

Regionaalhaigla arstiteaduskonna õppe- ja teadusbaasina saab kindlasti olulisel määral panustada meie arstiõppe kvaliteeti. See toetab meie haigla arstide huvi teadus- ning arendustööga veel enam tegeleda.

Tudengid on ju heaks motivaatoriks teaduskirjandusega kursis hoidmisel. Teadustöö koordineerimine võimaldab ka ressurssi paremini koordineerida ja seda mitte ainult raha poole pealt. Kuna ressurss ongi piiratud, siis kaotusi esialgu küll ei paista.

Miks Te otsustasite sellele ametikohale kandideerida?

Paljud minu praeguse ametikoha ülesanded on seotud minu varasema tööga ning kuna ma peale 15 aastat Euroopa Komisjonis väga tahtsin oma karjääri jätkata just Eestis – kasutada oma teadmisi ja kogemusi Eesti meditsiinis ja Eesti heaks, siis oli kutse sellel konkursil osaleda lihtsalt vastupandamatu!

Kuigi ka minu viimased 15 aastat olid ühel või teisel moel Eestiga seotud, on minu praegune töö ikka hoopis teine tera. Justnagu peegelpilt – nüüd on ühel või teisel moel Euroopaga seotud. Eriti just teadustöö on ju piirideta ja piiriülene koostöö tuleb ainult kasuks. Last but not least – Eesti on minu kodu – minu pere, sõbrad ja emakeel. Need on väga olulised!