Õendusteaduse tippkonverents keskendub patsiendikesksele ühtlustatud õenduskeelele

8.-9. novembril toimub Tallinnas rahvusvaheline õendusalane konverents, mis keskendub teemale, kuidas standarditud õenduskeel aitab terviseseisundit kirjeldada ja mõista patsiendi, tema lähedaste, õdede ja arstide jaoks parimal viisil.  Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöös. Konverentsile koguneb koguneb üle 300 osaleja viiest riigist.
Kahe päeva peamiseks eesmärgiks on tutvustada rahvusvaheliselt tunnustatud standarditud õenduskeelt tervishoiu praktikutele, õppejõududele ja juhtidele. Osalejatel on harukordne võimalus kuulata oma ala eksperte nii meilt kui mujalt. Võtmeesinejateks on rahvusvahelised tippspetsialistid professor Dickon Weir-Hughes Oxfordi Ülikoolist (UK), dotsent Sue Moorhead ja dotsent Howard K. Butcher Iowa Ülikoolist (USA).
Esimene konverentsipäev 8.november keskendub teemale „Õendusdiagnooside rakendamine õendushariduses ja -praktikas ‒ perspektiivid ja võimalused“ Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli spetasialistide juhtimisel. „Ühtsete õendusdiagnooside rakendamine suurendab patsiendikesksust, lihtsustab infovahetust eri tervishoiuasutuste vahel ja aitab kokku hoida raha tervishoius,“ ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepp lisas: “Kahe aastaga oleme õendusdiagnooside õpetamise ja rakendamisega Eestis palju edasi liikunud. See annab meile piisava pagasi, et vahepealsetest edusammudest rääkida ja kuulata kolleegide kogemusi. Loodame, et nii jõuab kasu sellest kõige paremini meie huvigrupini ehk patsiendini.”
Teisel päeval 9. novembril jätkub konverents Rahvusraamatukogus Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhitud teemal „Õendusprotsessi kvaliteedi sambad NANDA-I, NOC ja NIC“.„Eesti õdesid ootavad ees uued väljakutsed,“ ütles Aleksei Gaidajenko, Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusdirektor ja Eesti Õendusjuhtide Ühingu juhatuse liige. Gaidajenko sõnul on maailmas näha kindlat positiivset trendi õdede kui ühe olulise tervishoiuressursi väärtustamise ja rakendamise osas osas. „Õdede roll kasvab selgelt ka Eestis,“ kinnitas Gaidajenko.  Tervise Arengu Instituudi andmetel suurenes 2016. aastal õendustöötajate iseseisvate vastuvõttude ja visiitide arv. Vastuvõttude arv kasvas mullu 16 protsenti ja koduvisiitide arv 13 protsenti. Kasvas ka õendusabiteenuste osatähtsus leibkonna kuludes ning seda eelkõige statsionaarses õendusabis, kus kulud moodustasid 2016. aastal 8,6% ja aasta varem 7,9%.
Üks oluline väljakutse õenduses on kindlasti NANDA-I, NOC ja NIC õendusabi klassifikatsioonide kasutusse võtmine ning praktikasse rakendamine. „Tervishoiu terminoloogia tundub enamusele keeruline ja arusaamatu,“ ütles Gaidajenko ja lisas: „Kui aga õdedel on kasutada standarditud õenduskeel ning patsiendi terviseseisund - mitte haigus - on kirjeldatud ühtemoodi, siis muutub see ühiselt mõistetavaks kõikidele tervishoiumeeskonna liikmetele: patsiendile ja tema lähedastele, õdedele, arstidele.“ 
Gaidajenko sõnul on kõik kolm klassifikatsiooni on terviklik süsteem. Õendusdiagnoosi  (NANDA) määratlemisega tekib kohustus tegelda prioritiseeritud probleemiga. Probleemi lahendamiseks kasutatakse õendusabi sekkumiste (NIC) klassifikatsiooni ning tulemuste hindamiseks kasutatakse (NOC) klassifikatsiooni, jälgides standardiseeritult, kuidas üks või teine tegevus aitas patsienti.
Eesti Õendusjuhtide Ühingu juhatuse arvates on standarditud õendusterminite süsteemi kasutuselevõtmine ja õendusprotsessi elektrooniline dokumenteerimine õendusabi arendamise seisukohalt vältimatu. „Terviksüsteemi rakendamisel võidab eelkõige patsient,“ ütles Gaidajenko. „Õdedele on esmatähtis patsientide eest hoolitsemine ning õenduse ja õdede panus sellesse“, lisas ta. Standarditud keele kasutamine loob võimaluse olla arusaadavam ja viib tervishoiusüsteemi uuele kvaliteeditasandile.
Konverentside töökeeled on eesti ja inglise, mõlemas keeles on olemas sünkroontõlge.