Uriinipidamatus on sage kaebus, mis esineb erinevate vanusegruppide lõikes 10% kuni 40% naistest. Uriinipidamatus on sageli aladiagnoositud, kuna erinevatel põhjustel lükatakse ravile pöördumist edasi ja vastuvõtule tullakse alles siis, kui probleem on muutunud väga häirivaks. Uriinipidamatuse riskifaktoriteks on vanus, menopaus, ülekaalulisus, korduvad vaginaalsed sünnitused, krooniline köha, kõhukinnisused, suitsetamine, pärilik kudede nõrkus ja vaagnaorganite allavaje.
Sagedasemad uriinipidamatuse vormid on:
- Stressinkontinents ehk pingutusinkontinents on tahtmatu uriini leke füüsilisel pingutusel, näiteks raskuste tõstmisel, köhimisel, aevastamisel, treeningul.
- Tunginkontinentsi korral eelneb vahetult või kaasneb tahtmatule uriini lekkele tugev urineerimistung ehk pakitsus.
- Segatüüpi uriinipidamatuse korral esineb uriini leke nii pingutusel kui ka tugeva pakitsusega. Keskealised naised kaebavad põhiliselt pingutusinkontinentsi üle, vanemas eas domineerib tunginkontinents.
Uriinipidamatust saab tulemuslikult ravida. Uriinipidamatuse ravi sõltub uriinipidamatuse tüübist ja raskusastmest. Kasutame meie haigla füsioterapeutide poolt teostatavat vaagnapõhjalihaste treeningut, medikamentoosset ravi (tablettravi) ja stressinkontinentsi korral linguoperatsioone.