Regionaalhaiglas moodustati psühholoogilise esmaabi kriisimeeskond

Esmakordselt Eestis moodustati Regionaalhaiglas 14 tippspetsialistist koosnev kriisimeeskond, kes pakub psühholoogilist esmaabi erinevate kriisijuhtumite korral. Kriisimeeskond on saanud vastava väljaõppe psühholoogilise esmaabi osutamiseks suurõnnetuste korral ja masskannatanutega olukorras ning kolleegide abistamiseks, et ennetada posttraumaatilise stressi tekkimist töökohal.

"Nii süsteemselt võimaldame psühholoogilist esmaabi Eestis esmakordselt. Meie kriisimeeskond on valmis kriisiabi osutama masskannatanutega olukorras, aga sama vajalikuks peame kolleegidele kriisisituatsiooni korral psühholoogilise esmaabi osutamist. Ka meditsiinitöötajate tervise eest tuleb hoolt kanda, et nad suudaksid patsiente hästi ravida. Töötajate vaimse tervise hoidmine ja toetamine on äärmiselt oluline,” ütles Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr Kaire Aadamsoo. Dr Aadamsoo sõnul hõlmab psühholoogilise esmaabi pilootprojekt esialgu kiirabikeskuse ja psühhiaatriakliiniku töötajaid, sest just neil on töö iseloomu tõttu risk posttraumaatilise stressihäire kujunemiseks kõige suurem. Seejärel on plaan laiendada abi osutamist kõigile Regionaalhaigla töötajatele.

Uuringud näitavad, et kiirabitöötajate hulgas esineb posttraumaatilist stressihäiret isegi kuni 20 protsenti ja see on võrreldav Afganistani ja Iraagi sõjaveteranide stressitasemega. Vaimse tervise töötajate hulgas esineb aasta jooksul posttraumaatilist stressihäiret umbes 10-l protsendil, samas kui üldpopulatsioonis on esinemissagedus ca 3-4 protsenti.

“Mitmetes Põhjamaa haiglates on saanud tavapäraseks, et sellist sekkumist meditsiinitöötajate hoidmiseks tehakse, meie oleme nüüd ka Regionaalhaiglas esimesed sammud samas suunas astunud,” rääkis kriisimeeskonna juht Marko Neeme. Neeme sõnul on vastloodud meeskond esimesed ristsed juba saanud, nii psühhiaatriakliiniku kriisisituatsiooni järgselt kui ka kiirabibrigaadi toetamisel.

“Me võime mõelda, et meditsiinitöötajad on karastunud ning traumaatilised sündmused kuuluvad nende igapäevaellu, kuid tegelikult on selliste sündmuste mõju ajas kuhjuv ja mida rohkem stressitekitavaid olukordi koguneb, seda suurem on tõenäosus, et ühel hetkel on karikas täis ja inimene ei suuda enam oma tööd teha. Seega on väga oluline professionaalset ja õigeaegset abi saada,” rõhutas Regionaalhaigla juhtivpsühholoog Eerik Kesküla.

Eestis esimesse omataolisse kriisimeeskonda kuulub 8 kliinilist psühholoogi, 1 psühhiaater, 3 vaimse tervise õde ja 2 tegevusterapeuti. Spetsiaalne väljaõpe saadi Eesti ühe kogenuima kriisipsühholoogi Maire Riisi käe all ning samuti õpiti Norra kriisiekspertide kogemustest, kes on olnud tegevad ka Utøya saare terrorirünnaku tagajärgede leevendamisel ning kannatanute ja lähedaste toetamisel.

Kriisijuhtumiks on  erakorraline sündmus, mis hõlmab ohu (ähvarduse) kogemist, millega kaasneb tugev hirm ja äärmine abitusetunne. Tavaliselt põhjustab traumaatilise kogemuse sellises sündmuses osalemine, selle tunnistajaks olemine või oht vigastustele või surmale. Selleks võib olla näiteks patsiendi või töötaja surm (suitsiid, mõrv, õnnetusjuhtum, ootamatu või raskest haigusest tingitud surm), vägivallajuhtum, terroriakt või kannatanutega õnnetus (põleng, plahvatus).

Loe meie blogist täpsemalt, mida teha, kui  olete sattunud kriisisituatsiooni.