labor2.jpg

Regionaalhaigla laboratooriumi juhataja dr Marge Kütt: „Uuringute arvu suurendamine ei ole labori jaoks probleem, kuid keerukas on saavutada lühem aeg proovivõtust vastuseni."

29.03.2020

Koroonaviiruse laboridiagnostika võimalustest räägib Regionaalhaigla labori juhataja dr Marge Kütt. 

Regionaalhaigla labor on epideemia algusest alates teinud molekulaarseid uuringuid koroonaviirushaiguse tuvastamiseks. Haiglalabori suurimaks väljakutseks on hetkel see, kuidas saavutada võimalikult lühike ooteaeg tulemust ootavate raskete patsientide jaoks. Uuringute üldarv ööpäevas ei ole praegu suur, ulatudes kuni saja proovini päevas. Uuringute arvu suurendamine ei ole labori jaoks probleem, kuid keerukas on saavutada lühem aeg proovivõtust vastuseni. Seetõttu teeme praegu kaheksa töötsüklit ja alates tänasest üheksa töötsüklit ööpäevas.

Mis on COVID-19 ja SARS-Co-V-2?

Koroonaviirushaigus (coronavirus disease) 2019, lühendina COVID-19 on ülemaailmne pandeemia, mida põhjustab viirus SARS-CoV-2 (severe acute respiratory syndrome coronavirus 2). Selle infektsiooni vastu võitlemisel on oluline tuvastada võimalikult täpselt ja õigeaegselt infektsioonitekitaja olemasolu, et ravida patsiente vastavalt seisundile ja luua isolatsioonivajadus nii, et vältida nakkuse levikut.

Kuidas COVID-19 diagnoosida saab?

COVID-19 diagnoos nõuab laboratoorselt kinnitatud positiivset SARS-Co-V-2 leidu patsiendi materjalidest, milleks eelistatult on ninaneelust võetud materjal. Uuringumeetod on reaalaja polümeraasahelreaktsioon ehk PCR. See meetod võimaldab tuvastada viiruse olemasolu patsiendil ja annab tunnistust nakkusohtlikkusest. 

Kui kiiresti saab laborist SARS-Co-V-2 vastuse?

PCR meetodi puuduseks on töömahukus ja uuringu tegemiseks kuluv aeg, mis on proovi töösse võtmisest kuni vastuse saamiseni keskmiselt neli tundi. Sellised testid on hetkel kasutusel kõigis SARS-Co-V-2 uuringuid teostavates laborites.

Pikk ooteaeg ei ole eriliseks probleemiks heas seisus inimestele, kes saavad kodus oodata testi tulemust, mille alusel korraldada enda ja oma pere elu järgmise kahe nädala jooksul. Probleemiks on see aga haiglates, kuhu satutakse ravile, kas COVID-19 raske vormiga või muude haigustega, aga lisaks COVID-19 kahtlusega.  

Kuidas uuringut kiirendada? 

Uuringuaja lühendamine on võtmeküsimus kõigis haiglates, kus tegeletakse COVID-19 patsientidega. Haiglalaborid töötavad praegu oma võimete piiril, et lühendada kolleegide ooteaega, kes peavad langetama otsuse, millisesse osakonda patsient hospitaliseerida ja millist haiglasisest ravi haigestunud inimene vajab. Kuid neli tundi vältava testiga ei ole see kindlasti lihtne ülesanne ja paneb haiglate erakorralise meditsiini osakonnad väga suure probleemi ette, kuidas patsiente ooteajal isoleerida.

Erakorralise meditsiini vajaduste rahuldamiseks on äsja valminud ka reaalaja PCR test, mille vastus on võimalik saada ühe tunni jooksul. Meie lootused haiglates on seotud selle testi Eestisse jõudmisega, mis võimaldaks haiglatel oluliselt paremini ja patsientidele ohutumalt oma tööd korraldada.

Kui vastusega on kiire, miks ei kasutata kiirteste?

Kiirtestid on valdavas enamikus antikehade diagnostikal põhinevad testid, mis annavad infot selle kohta, et inimene on põdenud või põdemas COVID-19 haigust ning tema immuunsüsteem on sellele reageerinud antikehade tekkega. See aga ei anna meile infot tema nakkusohtlikkuse kohta. Aga just seda infot vajame, et otsustada patsiendi isoleerimise vajaduse üle. 

Olemas on ka antigeeni ehk haigustekitajat määravad kiirtestid, kuid need on PCR meetodist oluliselt madalama tundlikkuse ja spetsiifilisusega ehk annavad nii valepositiivseid kui valenegatiivseid tulemusi oluliselt sagedamini kui PCR meetod.

Antikehi määravatel testidel on kindlasti oma koht siis, kui vajame infot, kas patsient on COVID-19 põdenud minevikus või mitte. Praeguse epideemia lõppedes võib selline info vajalikuks osutuda.

Kas PCR meetod ei eksi kunagi?

Kahjuks ei ole olemas ühtegi laborimeetodit, mis kunagi ei eksi ja erand ei ole ka PCR meetod. Eriti oluline on siin proovivõtt. Proov tuleb võtta spetsiaalse testiva labori poolt antud tampooniga ninaneelust, kurgust või ka ninast. Võimalusel tuleks eelistada ninaneelu materjali. Erinevatel patsientidel võib olla viirust erinevas hulgas, seega on väga ettevaatliku proovivõtu ja väiksema viiruse koguse juures oht saada valenegatiivne tulemus. Ka valepositiivset tulemust võib ette tulla, kui patsiendi proovimaterjal saastub teise positiivse patsiendi materjaliga.

Seega on võimalik, et proovi on vaja korrata, seda eriti juhul, kui haiguspilt viitab COVID-19 võimalusele ja esmane tulemus oli negatiivne.

Kas Eesti laborid saavad SARS-Co-V-2 uuringutega hakkama?

Kindlasti, praegu testivad SARS-Co-V-2 suhtes PCR meetodil neli haiglalaborit (Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Pärnu Haigla laborid) ja neid laboreid võib ka lisanduda. Lisaks tegelevad testimisega ka Terviseameti ja Synlabi laborid. Oleme kõik püüdnud ennast varustada kõige testimiseks vajaminevaga. Oleme aga sama murelikud nagu teiste erialade kolleegid, kes jälgivad ravimite, desinfitseerimisvahendite ja isikukaitsevahendite varusid ja teevad kõik endast oleneva, et need varud oleksid piisavad ning aitaksid meil hakkama saada olukorra paranemiseni.