Ülisuur
Suur
Keskmine (tavaline)

Kvaliteediteenistus

Kvaliteedisüsteemide talitus

Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel ning haigla töökorralduse ja juhtimise tõhusaks toimimiseks on oluline kvaliteedisüsteem: kehtestatud korrad, juhendid ja muud dokumendid võimaldavad haigla tegevused ühtlustada. Nii on võimalik maandada riske, vähendada õnnetuste arvu ning vajaduse korral tagantjärele samm-sammult kõiki tegevusi kontrollida. Selleks, et aidata kaasa patsientide ravitulemustele, tegeleb Regionaalhaigla patsientide ja nende omaste õpetamisega. Patsientide õpetamise üks levinumaid meetodeid on spetsiaalselt patsientidele ja nende omastele koostatud infomaterjalid, mida jagatakse brošüüridena ja infolehtedena. Kõik materjalid on kättesaadavad ka elektroonselt haigla kodulehel. Eelnimetatu tagamiseks loodi 2008. aastal kvaliteediteenistuse koosseisu kvaliteedisüsteemide talitus. Talitus koordineerib ja arendab organisatsiooni terviklikku kvaliteedijuhtimissüsteemi, sh koostab ja haldab kvaliteedidokumente ning tagab patsiendi infomaterjalide olemasolu.

Talituse tegevused:

  • integreerib Regionaalhaigla terviklikku kvaliteedijuhtimissüsteemi ning arendab selle struktuuriüksustepõhiseid allsüsteeme ja kvaliteedijuhtimissüsteeme, järgides riiklikke nõudeid ja rahvusvahelist akrediteerimisstandardit „Joint Commission International Accreditation Standards for Hospitals”
  • haldab Regionaalhaigla organisatsiooni käsiraamatu dokumente
  • koostab ja levitab patsiendiõpetuse brošüüre osakondade ja haigla kodulehekülje kaudu
  • analüüsib patsientidelt saabunud tagasisidet ja rahulolu-uuringute tulemusi ning teeb kokkuvõtteid
  • töötab välja ja arendab rakkude, kudede ja elundite käitlemise kvaliteedi- ja dokumendisüsteeme, taotleb ja uuendab tegevuslube

Infektsioonikontrolli talitus

Hospitaalinfektsioonid on tänapäeva meditsiinis oluline probleem. Infektsioonide tekkepõhjustena võib välja tuua langenud immuunsusega patsientide arvu kasvu, invasiivsete diagnostika- ja ravimeetodite kasutuselevõtu, antibiootikumide laialdase kasutuse ja sellest tuleneva mikroobide resistentsuse leviku. 2002. aastal loodi kvaliteediteenistuse koosseisus infektsioonikontrolli talitus. Talituse tegevuse põhieesmärk on vähendada hospitaalinfektsioonide tekkeriske ning luua seeläbi patsientidele ja töötajatele ohutum ravi- ja töökeskkond.

Igapäevased põhitegevused:

  • registreerida hospitaalinfektsioonid ja analüüsida andmeid
  • koostöös mikrobioloogia laboriga seirata resistentseid mikroobe ja puhanguid
  • kujundada antibiootikumipoliitikat, jälgida ja analüüsida antibiootikumide kasutust ning koostöös haiglaapteegiga nõustada antibakteriaalset ravi
  • töötada välja hügieeninõuded ja kontrollida nende täitmist regulaarselt
  • nõustada personali nakkuste leviku vältimiseks
  • koostöös tööohutuse talitusega registreerida lõike- ja torkevigastustega seotud kokkupuutejuhtumid
  • koostöös koolitustalitusega koolitada personali infektsioonikontrolli teemadel
  • konsulteerida teiste erialade arste infektsioonhaiguste suhtes

Talituses töötab 2 arsti ja 6 õde.

Ravikvaliteedi talitus

Ravikvaliteedi talitusel on oluline roll kvaliteedijuhtimises ja professionaalse ravikvaliteedi hindamisel Regionaalhaiglas. Ravikvaliteedi talituse töötajad korraldavad meditsiinidokumentatsiooni nõuetekohast täitmist, haiguste ja kirurgiliste protseduuride kodeerimist, vastutavad sotsiaalministri kehtestatud kuu-, kvartali ja aastaruannete koostamise ning terviseandmete riiklikesse registritesse ja andmekogudesse saatmise eest. Ravikvaliteedi talituse töö tulemusena valmivad meditsiinistatistika indikaatorite koondtabelid ja kokkuvõtted, mis annavad Regionaalhaigla nõukogule, juhatusele ja struktuuriüksuste juhtidele ülevaate tehtud kliinilise tegevuse tulemustest ja mahtudest, on aluseks ravikvaliteedi hindamisel, vajalike ja teadmuspõhiste juhtimisotsuste langetamisel ning strateegiate, prognooside ja arengukavade väljatöötamisel. Meie talituse koostatud andmestik on aluseks haigla tutvustamisel koostööpartneritele ja patsientidele. Tervisestatistika andmete kogumisel ja analüüsimisel kasutame Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) meetodeid, rahvusvahelisi ja riigi tervise infosüsteemi (TIS) klassifikaatoreid ja loendeid. Ravikvaliteedi tõhusamaks hindamiseks teeme PATH-projekti (Performance Assessment Tool for quality improvement in Hospitals) raames koostööd Eesti Haigekassa, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja keskhaiglatega.

Kliiniline farmakoloogia

Eesti haiglate ainuke kliiniline farmakoloog dr Toomas Marandi, PhD töötab SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Tema juhitud meeskonna pikaaegse tõhusa töö tulemusena on meie haiglast kujunenud ravimite kliiniliste uuringute kompetentsikeskus Eestis. Esimese Euroopa haiglana oleme Sanofi premier site’i võrgustiku liige, mis on toonud kaasa võimaluse osaleda suuremas hulgas ravimite kliinilistes uuringutes, samuti osaleda uuringute planeerimisel juba üsna algetapist alates. Teeme head koostööd ka teiste partneritega: 2012. aasta jooksul alustati Regionaalhaiglas kokku 33 ravimi kliinilist uuringut (2011. aastal 34), aasta lõpus oli käimasolevaid uuringuid 113 (2011. aastal 92).

20. mail 2011 avas Põhja-Eesti Regionaalhaigla uue lehekülje kliiniliste uuringute ajaloos Eestis − alustati heade kliiniliste tavade ja kliiniliste uuringute metoodika jätkukoolitusega arstidele, kellel on viimasest kursusest möödas viis või rohkem aastat. Kursuse kuraator on kliiniline farmakoloog Toomas Marandi ja lektorid tippspetsialistid Tartu Ülikoolist, Ravimiametist, Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteest, Sanofi Aventis Estonia OÜ-st ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Ühepäevase kursuse jooksul pööratakse suurt tähelepanu kliiniliste uuringute läbiviimise metoodika arengutele, samuti tänapäevasele uuringueetikale ning tutvustatakse kliiniliste uuringute läbiviimise praktilisi aspekte meie haigla näitel. Lisaks eelkirjeldatud, Eestis ainulaadsele koolitusele jätkuvad traditsioonilised kahepäevased baaskoolitused õdedele, proviisoritele ja arstidele.

Kliinilise farmakoloogi valdkonda kuuluvad veel

  • kliinilise farmakoloogia alase tegevuse koordineeritud arengu tagamine Regionaalhaiglas
  • Regionaalhaigla ravimite nimekirja koostamise ja ajakohastamise koordineerimine koostöös haiglaapteegiga, samuti ravimite ostuprotsesside läbiviimisel osalemine
  • osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides
  • kliinilise farmakoloogia dokumentide ning arstlike tegevusjuhendite koostamine ja ajakohastamine Regionaalhaiglas koostöös vastavate erialakeskustega

Kvaliteet pole kunagi juhus: see on alati tulem kõrgest eesmärgist, siirast pingutusest, arukast sihist ja heast teostusest: see kujutab endast paljude alternatiivide tarka valikut.

Ahto Tihkan, Eesti Kvaliteediühing
Marina Kaarna

Kvaliteediteenistus

Marina Kaarna

juhataja

617 2145