B-hepatiidi viiruse uuringud
Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi automaatliini labor (tel 617 1027, 617 1661); molekulaardiagnostika labor (tel 617 1769, 617 1768)
Üldiseloomustus
B-hepatiidi viirus on hepadnaviiruste sugukonda kuuluv välisümbrisega DNA-viirus. HBV koosneb genoomi ümbritsevast kapsiidist ehk tuumast (core), milles paikneb tuumaantigeen (HBcAg), ja ümbrisest, milles paikneb pinnaantigeen (HBsAg). HBcAg ei leidu viirusega nakatunud inimese vereringes, ent seal esineb tuumaantigeeni lõhustamisprodukt e-antigeen (HBeAg). HBs Ag ja HBe Ag on esimesed seroloogilised markerid, mis on veres pärast viirusega nakatumist määratavad. B-hepatiidi viirusel on siiski ka hulgaliselt mutante ja nendega nakatumise korral ei ole nimetatud antigeenid (HBs Ag ja HBe Ag) veres alati määratavad ning ka loodud B-hepatiidi vastane vaktsiin ei kaitse pinnaantigeeni mutandi põhjustatud infektsiooni eest.
B-hepatiiti esineb kogu maailmas, kõige rohkem Kagu-Aasias ja Aafrika Saharast lõuna poole jäävas osas. 5% täiskasvanud patsientidest võivad jääda pärast B-hepatiidi põdemist krooniliseks viirusekandjaks, ülejäänutel tekib püsiv immuunsus. Alla 5-aastastest B-hepatiidiga nakatunud lastest haigestub kroonilisse hepatiiti 90%. Krooniline B-hepatiit tõstab maksavähki haigestumise riski mitmekümnekordseks. Kokku sureb kõigist B-hepatiiti nakatunutest 3–5% fulminantsesse hepatiiti, maksatsirroosi või maksavähki.
HBV levib vere ja teiste kehavedelike kaudu. Kõige rohkem leidub viirust veres. B-hepatiidi kolm peamist nakatumisteed on 1) parenteraalne (kokkupuude nakatunud isiku verega – vereülekanded, süstimised, tätoveerimised, vigastused saastunud terariistadega), 2) kontaktnakkus (peamiselt sugulisel teel) ja 3) perinataalne (emalt lapsele looteeas või sünnituse ajal). B-hepatiidi ennetamiseks võib kasutada vaktsiini, mis on olnud saadaval alates 1982. aastast. Vaktsineerimine aitab 95% efektiivsusega ennetada HBV nakkust ning vältida kroonilise infektsiooni ja maksavähi tekkimist.
Immunoloogilised meetodid
B-hepatiidi diagnoosimine ja ravi efektiivsuse jälgimine põhineb viiruse antigeenide ja nende vastaste antikehade määramisel verest.
HBs Ag on tavaliselt määratav juba mõni päev või nädal enne kliiniliste sümptomite ilmnemist. HBs Ag esinemine inimese veres näitab B-hepatiidi viiruse infektsiooni (nii akuutset kui ka kroonilist hepatiiti) ja patsiendi nakkusohtlikkust. Selle viirusmarkeriga saab ka kontrollida viirusevastase ravi tõhusust.
HBe Ag on määratav lühikese perioodi jooksul (mõned päevad kuni nädalad) akuutse B-hepatiidi põdemise ajal. Selle antigeeni esinemine veres viitab viiruse jätkuvale replikatsioonile ja vireemia kõrgele tasemele ning patsiendi suurenenud nakkusohtlikkusele. HBe Ag esinemine veres kauem kui 10 nädalat viitab sellele, et haigus võib muutuda krooniliseks.
HBe Ab tekib verre pärast HBe Ag kadumist või veidi varem ja jääb ägeda B-hepatiidi läbipõdemise järel püsima 1-2 aastaks. HBe Ag on esimene negatiivseks muutuv seroloogiline marker, mis asendatakse veres vastavate antikehadega (HBe Ab). Nende antikehade ilmumise järel haiguse aktiivne areng pidurdub.
HBc IgM tüüpi antikehad esinevad veres HBV aktiivse paljunemise ajal ja jäävad määratavaks ka pärast seda nädalateks või kuudeks. HBc IgM suuri kontsentratsioone esineb nii ägeda B-hepatiidi korral kui ka kroonilise B-hepatiidi ägenemisel. Ägeda B-hepatiidi tuvastamiseks kasutatakse HBc-vastaste IgM-antikehade määramist koos HBsAg määramisega.
HBc Ab esinemine veres näitab, et inimene on põdenud või põeb B-hepatiiti ja võib olla nakkusohtlik (juhul kui ka HBsAg on positiivne) – need antikehad jäävad püsima kogu eluks.
Harvadel juhtudel võib HBV-infektsioon kulgeda ka nii, et need antikehad ei ole tuvastatavad (tavaliselt immunosupresseeritud patsientidel). Vaktsineeritutel neid antikehi ei teki.
HBs Ab on IgG tüüpi antikehad, mis ilmuvad verre mõned nädalad pärast HBs Ag kadumist. Nende antikehade esinemine näitab, et viirust enam organismis ei ole ja inimene ei ole nakkusohtlik. HBs Ab on nii läbi põetud B-hepatiidi kui vaktsineerimisjärgse immuunstaatuse näitaja.
HBV DNA
Viiruse DNA kvantitatiivne (HBV QN) uuring võimaldab määrata HBV hulka vereplasmas ja hinnata seeläbi ravi tulemuslikkust.
Positiivne tulemus – patsiendi veres on HBV DNA määratav ca nädal peale nakatumist. HBV kvantitatiivne analüüs võimaldab määrata viiruskoopiate arvu 1 mL vereplasmas ning jälgida ajas viiruskoopiate dünaamikat. Vastus väljastatakse kujul IU/mL.
Negatiivne tulemus – patsiendi veres ei leidu HBV DNA-d või on viiruskoopiate arv alla määramispiiri. Viimasel juhul võib olla tegemist peale nakatumist liiga varajase testimisega (vähem kui nädal) või ravi saava patsiendiga.
Näidustused
- Esmased testid B-hepatiidi diagnoosimiseks on tavaliselt HBs Ag, HBs Ab ja HBc Ab.
- Ravi vastuse jälgimiseks kasutatakse HBV DNA QN analüüsi.
|
HBs Ag |
B-hepatiidi värske infektsiooni diagnoosimine. Haiguse progressiooni jälgimine. Kroonilise haiguse ravi jälgimine. |
|
HBs Ab |
Läbipõetud infektsiooni diagnoosimine, vaktsineerimise tulemuse jälgimine. |
|
HBc Ab |
B-hepatiidi infektsiooni jälgimine. |
|
HBc IgM |
B-hepatiidi infektsiooni jälgimine. |
|
HBe Ag |
B-hepatiidi infektsiooni ägeda faasi diagnoosimine koos HBs-Ag. |
|
HBe Ab |
B-hepatiidi infektsiooni ägeda faasi serokonversiooni diagnoosimine. |
Referentsvahemik
Negatiivne (v.a HBs Ab)
HBs Ab <10 IU/L (negatiivne)
Kliiniline tõlgendus
|
Marker |
Inkubatsioo-niperiood |
Akuutne B-hepatiit |
Läbipõetud B-hepatiit |
Krooniline B-hepatiit |
Vaktsinee-rimine |
|
|
Diagnos-tilised testid |
HBs Ag |
± |
+ |
− |
+ |
− *** |
|
HBs Ab |
− |
− |
+ |
− |
+ |
|
|
HBc Ab |
− |
± |
+ |
+ |
− |
|
|
HBc IgM |
− |
+ |
− |
± |
− |
|
|
Prognos-tilised või jälgimise testid |
HBe Ag |
± |
+ |
− |
± ** |
− |
|
HBe Ab |
− |
− |
± |
± ** |
− |
|
|
HBV-DNA* |
± |
+ |
± |
+ |
− |
|
- testi tulemus on negatiivne
+ testi tulemus on positiivne
± testi tulemus võib olla nii negatiivne kui positiivne
* viiruse genoomi määramine PCR meetodil
** mõnikord kroonilise B-hepatiidi korral võivad HBe Ag ja HBe Ab olla samaaegselt määratavad
*** vaktsineerimisjärgselt võib üks kuni kaks nädalat HBs Ag tulemus olla positiivne
Immunoloogilised meetodid
|
Proovi-/uuringumaterjal |
veeniveri/seerum |
|
Proovianum |
Geeliga CAT katsuti (kollane kork) |
|
Uuringumaterjali säilivusaeg, -temperatuur jt transpordi tingimused |
Seerum: +2...+8 oC 5 päeva -20 oC 3 kuud |
|
Segavad tegurid |
Biotiini suurte annustega (st >5 mg/ööpäevas) ravitavatelt patsientidelt ei tohi proovi võtta enne, kui biotiini viimasest manustamisest on möödunud vähemalt 8 tundi. |
|
Teostamise sagedus |
24 h |
|
Mõõtemeetod |
Elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA) |
|
HK kood |
66706 – HBs Ag; 66708 – HBc Ab, HBc IgM, HBe Ag, HBe Ab, HBs Ab (1 viirusmarker 1 HK kood) |
HBV DNA QN
|
Proovi-/uuringumaterjal |
veeniveri/plasma |
|
Proovianum |
Geeliga K2E EDTA katsuti (pärlmuttervalge kork) |
|
Uuringumaterjali säilivusaeg, -temperatuur jt transpordi tingimused |
Plasma +25 oC 8 tundi +2...+8 oC 72 tundi -20 oC 6 nädalat |
|
Segavad tegurid |
- |
|
Teostamise sagedus |
E-R 8-16 |
|
Mõõtemeetod |
qPCR (kvantitatiivne reaalaja polümeraasiahelreaktsioon) |
|
HK kood |
66611 |
Kasutatud kirjandus
- Infektsioonhaigused, ptk Hepatiidiviirused lk 204 – 212, ptk Viirushepatiidid 355 – 365. AS Medicina 2000.
- Coppola, N et al,. Clinical significance of hepatitis B surface antigen mutants. World Journal of Hepatology 2015 Nov 28; 7(27): 2729–2739.
- Krajden, M; McNabb, G; Petric, M. The laboratory diagnosis of hepatitis B virus. Can J Infect Dis Med Microbiol 2005 Mar-Apr; 16(2): 65–72.
- Reaktiivi infoleht – Cobas HBs Ag, Roche Diagnostics, versioon 16, 07/2017.
- Reaktiivi infoleht – Cobas HBe Ag, Roche Diagnostics, versioon 18, 05/2017.
- Reaktiivi infoleht – Cobas Anti-HBc IgM, Roche Diagnostics, versioon 19, 08/2017.
- Reaktiivi infoleht – Cobas Anti-HBc, Roche Diagnostics, versioon 2, 02/2018.
- Reaktiivi infoleht – Cobas Anti-HBe, Roche Diagnostics, versioon 16, 07/2017.
- Reaktiivi infoleht – Cobas Anti-HBs, Roche Diagnostics, versioon 2, 07/2017.
- Xpert HBV Viral Load originaaljuhend versioon 1.0
- World Health Organization, Hepatitis B http://www.who.int/en/news-room/fact-sheets/detail/hepatitis-b
Koostanud: Ave Lellep, laboratooriumi kvaliteedijuht
Kedy Medar, molekulaardiagnostika laborispetsialist
13.09.2019