Vassili Novak.jpg

Podcast dr Novakiga: Mida peab sisaldama koduapteek?

23.12.2019

Mida peab sisaldama koduapteek? Milliseid esmaabivahendeid varuda koju või suvilasse pikkadeks pühadeks?

Vastab kolmekümneaastase kiirabitöö kogemusega Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Vassili Novak.

Tänases pühade-eelses saates räägime sellest, mis peaks leiduma koduapteegis, kas kodus või suvilas. Milline on hea koduapteegi varustus?

Meditsiinikirjanduses võib leida erinevaid soovitusi koduse apteegi koostamiseks ja Eestis on ka saadaval valmis koduapteegipakendid. Kui inimene tahab ise komplekti kokku panna või olemasolevale juurde osta, siis tasub mõelda pere suurusele. Kas on peres ainult täiskasvanud või on ka lapsed?

- Haavade puhuks peaks varuma plaastreid, sidemeid ja tampoone. Viimaseid tasub osta nii steriilses kui tavalises pakendis, mõlemat vähemalt kaks komplekti. Plaastreid on kasulik osta erinevas suuruses. Sidemeid soovitan osta väikeseid ja keskmiseid, mõlemat vähemalt kaks tükki. Lisaks kolmnurkside, mida kasutada õla-, küünarnuki- või randmetrauma puhul, et käsi fikseerida, n-ö “kätt kaela panna”. Lõikamiseks on vajalikud käärid, mis on kindlasti igaühel majapidamises olemas, kuid ma soovitan muretseda eraldi paar paar esmaabikomplekti, et need oleksid kohe kättesaadavad ja ei peaks otsima hakkama.
- Samuti on vajalikud pintsetid ja termomeeter, parem digitaalne kui klaasist elavhõbedaga.
- Kindlasti peavad olema kaitsevahendid - erinevas suuruses kaitsekindad ja kaitsemask ning ka väike valgusallikas.
- Lisaks esemetele soovitan muretseda ka esmaabibukleti, mis aitab kiiretes olukordades, kui õige tegutsemisviis ei tule meelde. Seal on juhendid näiteks verejooksu peatamiseks ja põletushaavade raviks.
- Liikudes edasi ravimite juurde, mis peaksid olema esmaabikomplektis, siis esiteks kindlasti valuvaigistid (näiteks ibuprofeen, paratsetamool ja aspiriin). Allergia vastu antihistamiinikum (näiteks Suprastin, Tavegyl). Ägeda kõhulahtisuse korral Loperamid. Sudafed aitab tugeva nohu ja turse korral.
- Kurguinfektsiooni vastu imemistabletid. Rehydron aitab tugeva veekaotuse korral organismil rehüdreeruda, näiteks peale oksendamist või kõhulahtisust. Teisteks situatsioonideks on kasulik muretseda kõhulahtisti.
- Kui peres on lapsi, siis tuleks näiteks valuvaigistid ja palavikualandajad muretseda ka siirupi või küünlde kujul, sest lapsed sageli ei oska või ei taha tabette neelata.
- On olemas ka spetsiaalsed “Stop the bleed” pakendid, rõhksidemed, mis suurema haava korral on abiks verejooksu peatamiseks.

Kui nüüd rääkida arteriaalsest žgutist, siis see on natuke vaieldav küsimus. Reaalseid olukordi, kus tegemist on eluohtliku arteriaalse verejooksuga, tuleb siiski harva ette. Pigem on tavaliselt tegemist venoosse verejooksuga, mille puhul žguti kasutamine ei ole vajalik ning vale asetuse puhul isegi suurendab verejooksu. Minu kolmekümne aasta pikkune kiirabi kogemus on näidanud vaid üksikuid juhtumeid, kus õige žguti kasutamine oli tõesti vajalik. 

Kas žguti puudumisel saab kasutada ka näiteks püksirihma või muud sarnast eset?

Pigem ei soovita seda teha, sest see nõuab oskust rakendada õiget jõudu ja teada, kuhu täpselt žgutt tõmmata. Olen väga skeptiline, et inimene, kes ei ole läbinud vastavat koolitust või ei oma meedikuharidust, suudaks pingelises olukorras seda õigesti paigaldada.

Üldiselt soovitatakse alustada teistest meetoditest, näiteks otsene kompressioon ehk haavale asetatakse rõhkside ja sellega üritatakse peatada verejooks kuni kiirabi saabumiseni. See on säästlikum ja efektiivsem kui žguti kasutamine.

Pühade ajal on kindlasti suur probleem ülesöömise ja liigse joomisega. On teil soovitusi, kuidas heast ja paremast mitte loobudes tervis korras hoida?

Arvatakse tõesti, et pühade ajal on meil EMOs rohkem sääraseid juhtumeid, aga huvitaval kombel see alati nii ei ole. Pigem on palgapäeva saabudes siin suurem järjekord. Aastad pole vennad ning inimeste hulk EMOs jaanipäeva ja jõulude ajal on erinev.

Mina arvan, et söömisest probleemi ei tule. Igaüks ikka tunneb enda piire.

Pigem näen ma probleemi inimestes, kellel on krooniline haigus - gastriit, maksahaigused, mao kaksteistsõrmiksoole haavand - ning kes teavad, et peavad hoiduma konkreetsetest toitudest või piirama kogust. Nemad võivad küll pidulauas liialdades endale kahju teha.

Veel üks talvega seotud teema. Külmal ajal on ikka teed libedad ning eriti vanematel inimestel on oht kukkuda ja end vigastada. Kas saab kuidagi end selle eest kaitsta?

On üks lihtne abinõu. Kui õues on libe, siis vanem inimene peab istuma kodus. Noored toovad vajalikud asjad koju, teevad linnas ja õues tarvilikud toimetused ise ära, et vanainimene ei peaks libedal kõndima. Minult on ikka selle kohta aasta aastalt nõu küsitud aga positiivset efekti ma kahjuks ei näe. Kukuti varem ja kukutakse praegu samamoodi.

Võib-olla on natuke abi spetsiaalse tallaga jalanõudest aga see 100% kaitset ei anna.

Nende “kassidega” jalanõudega on veel see probleem, et õues on nad head aga siseruumides jällegi on ebamugav ja võid komistada.

Jah, olen nõus. Igal juhul efektiivset vahendid libedaga kukkumise vastu paraku ei ole.

Rusikareegel siis vanemate inimeste ja teiste puhul, kellel näiteks luud ei kasva kiiresti kokku, on mitte riskida?

Just. Vanemate inimeste jaoks võib selline kukkumine juba saatuslikuks osutuda. Mitte ainult luumurru pärast vaid tekkinud tüsistuste tõttu. Mina ka oma vanematel rangelt keelan talvel väljas libedaga ringi liikuda. Õnneks Eestis on ainult paar sellist päeva, kus on rohkem tõsiste tagajärgedega kukkumiste päevi. Üks just hiljuti oli, kui hommikul oli must jää ning traumapunkti pöördus päevasel ajal kolmekordne arv inimesi. Järgnes veel suur laine inimesi, kes ootasid ortopeedilist operatsiooni.

Üks asi veel – palun ärge jätke eakaid inimesi pikaks ajaks üksi koju! Kui peate ära sõitma, siis on vaja korraldada nii, et keegi (naabrid, sugulased, sõbrad) hoiaks eakatel silma peal igapäevaselt.

 

Meie loodud sisu on teile vabalt kasutamiseks ja jagamiseks, kui viitate allikale. Täname!