Kutsume naisi rinnavähi sõeluuringule Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse!

Kutsume kõiki 1947, 1950, 1953, 1954, 1955, 1957 ja 1959. aastal sündinud naisi
rinnavähi sõeluuringule
Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogiakeskusesse Hiiul (Hiiu 44, Tallinn).

Sõeluuringule saab registreeruda
E–R kella 8–16 telefonil 617 2405

Uuring on tervisekindlustusega naistele tasuta, kutset ega saatekirja ei ole vaja ning elukoha piirangut pole.

KEDA KUTSUME SÕELUURINGULE?
Eestis tehakse rinnavähi varaseks avastamiseks sõeluuringut 50–62aastastele naistele. 2009. aastal kutsume 1947, 1950, 1953, 1954, 1955, 1957 ja 1959. aastal sündinud naisi.
Uuring on tervisekindlustusega naistele tasuta, kutset ega saatekirja ei ole vaja.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogiakeskusesse Hiiul saavad soovi korral tulla uuringule kõik Eesti selle eagrupi naised, sest sel aastal ei ole Eesti Haigekassa enam seadnud elukoha piirangut sõeluuringule registreerumisel.

Paljud naised jätavad sõeluuringule tulemata, kuna ei ole saanud kutset. Uuringule tulles ei ole kutse või saatekirja olemasolu vajalik. Oluline on, et selles eagrupis uuringule tulijal oleks ravikindlustus ning viimasest rindade uuringust võiks olla möödas 2 aastat.

Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele. Saatekirjaga on ka neile naistele Regionaalhaiglas uuringud tasuta.

MIKS TULLA RINNAVÄHI SÕELUURINGULE?

Rinnavähk on naiste kõige sagedasem vähivorm, olles jätkuvalt Eestis naiste vähipaikmetest esikohal. Rinnavähi varajases avastamises on kõige tähtsam roll sõeluuringul. Rinnavähi sõeluuring on kindlas vanusegrupis valdavalt kaebusteta naiste uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega ei ole haigust avastada veel võimalik.
Ehkki sõeluuringu sihtrühm võiks olla laiem, on just 50–62aastastel rinnavähi tekkesagedus suurim – rindade röntgenuuringul ehk mammograafias leitakse rinnavähk 4–6 naisel tuhande uuringu kohta.
Maailmas läbiviidud uuringute tulemusel saab väita, et sõeluuringutega on võimalik vähendada naiste suremust rinnavähki 30–35%. Igast sajast naisest, kes võiksid muidu rinnavähki surra, jäävad tänu sõeluuringutel osalemisele kolmkümmend viis elama!

MIKS TULLA UURINGULE JUST REGIONAALHAIGLASSE?
Regionaalhaigla onkoloogiakeskus on Põhja-Eesti vähiravi kompetentsikeskus. Siin töötavad lisaks onkoloogidele ja kirurgidele kogenud radioloogid, kellel on hea koostöö ja tagasiside rinnalõikusi teostavate kirurgide, keemia- ja kiiritusraviarstidega ning patoloogidega. Meeskonnatöö piltdiagnostika arstide ja raviarstide vahel on väga oluline sõeluuringu kvaliteedi tagamisel.
Meie radioloogid hindavad sõeluuringu pilte ka naistel, kes on käinud sõeluuringul Pärnus ja Narvas ning teostavad neile ka vajadusel täpsustavaid uuringuid. Sel aastal ei ole rinnavähi sõeluuringutel enam elukoha piirangut ning soovi korral saavad Regionaalhaiglasse uuringutele tulla naised kõikjalt Eestist.

Regionaalhaiglas on kasutusel uus digitaalse retseptorplaadiga tippklassi mammograaf, millega liidetud digitaalse stereotaktilise biopsiasüsteemi abil saab keerukatel juhtudel diagnoosi täpsustada. Selline diferentsiaaldiagnostika on Põhja-Eestis kasutusel vaid Regionaalhaiglas.

Regionaalhaiglas hakati esimestena Eestis tegema ka rinnanäärme magnetuuringuid. Tänapäeval on magnettomograafia uuring asendamatu meetod leitud rinnamuutuse korral optimaalseima ravivaliku otsustamisel sh rinda säästva operatsiooni planeerimisel.
Väiksemat operatsiooni mahtu rinnalõikuste korral aitab saavutada ka haiglas kasutusel olev valvurlümfisõlmede uuring enne lõikust. Meie kirurgid kasutavad võimalusel ka operatsioonitehnikat, kus ühes etapis kasvaja eemaldamisega teostatakse rinna rekonstruktsioon ning seega saavutatakse parim nii kosmeetiline kui ka psühholoogiline efekt.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogid hindavad rinnapilte ka Narva haiglas (Haigla 5, Narva) sõeluuringul käinud naistel.
Sõeluuringule Narvas saab registreeruda E–R kella 8–18 telefonil 356 1144
Uuring on tervisekindlustusega naistele tasuta, saatekirja ei ole vaja.

KASULIKKE NÕUANDEID

Kuidas uuringuks valmistuda?
Riietuseks valige seelik või püksid ja pluus, sest uuringu käigus peate vööni lahti riietuma.
Ärge kasutage sel päeval deodoranti, kehapuudrit ega kehakreemi, sest need võivad mõjutada röntgenipildi kvaliteeti.
Naised, kellel käivad veel menstruatsioonid, peaksid sõeluuringule tulema tsükli 5.–15. päeval, sest siis pole rinnad liiga hellad ega tundlikud.
Mis uuringul toimub?
Te riietute vööni lahti ja röntgenikabineti õde juhatab Teid mammograafi juurde. Seal asetab õde Teie rinnad kordamööda kahe lameda plaadi vahele ja teeb röntgenülesvõtte kummastki rinnast kahes suunas.
Kui kaua uuring kestab?
Röntgenipildi tegemine võtab paar minutit. Kogu visiit koos dokumentide vormistamisega kestab 15–20 minutit.
Kas uuring on valus?
Uuring võib olla ebamugav, sest rind on mõne sekundi vältel tugevasti kahe lameda plaadi vahele pressitud. Mõned naised peavad seda ka valusaks. Kui tunnete valu, öelge seda kohe õele, sest Teie mugavus on väga tähtis.
Millal saan vastuse?
Teile saadetakse vastus postiga koju 2 nädala jooksul. Kui Te vajate täiendavaid uuringuid, teatatakse ka sellest kirja teel.
Tagasikutsumine ei tähenda, et Teil on rinnavähk – rinnavähk avastatakse väikesel osal tagasikutsutud naistest. Tagasikutsutuil võidakse teha täiendav röntgenipilt suurendusega teatud kohast rinnas. Vajaduse korral uuritakse neid ultraheliga või võetakse koeproov. Täiendavate uuringutega selgitatakse, kas Teil on rinnavähk ja millist ravi Te vajate.
Kas sõeluuringul avastatakse kõik rinnavähid?
Rinna röntgeniuuring avastab enamiku rinnavähkidest. Regulaarne sõeluuring on parim viis avastada rinnavähk varakult, kui see ei anna veel mingeid haigusnähte.
Mis saab siis, kui leitakse rinnavähk?
Rinnavähk leitakse väikesel osal uuritud naistest, kes hakkavad seejärel saama spetsiaalset ravi. Arst selgitab neile ravivõimalusi.
Informatsiooni saate ka veebilehtedelt www.rinnavahk.ee, www.cancer.ee ning Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefonilt 800 2233 (E-R 10-12 ja 18-20).
Kui tihti peaks käima sõeluuringul?
Soovitame mammograafilist uuringut üks kord iga kahe aasta tagant. Kui märkate eritist rinnanibust, rinna kuju muutust või moodustist rinnanäärmes, ärge oodake kutset uuringule, vaid pöörduge kiiresti perearsti või naistearsti poole, kes suunab Teid uuringutele.
Kas uuring võib olla tervisele kahjulik?
Uuring on tervisele ohutu, sest mammogrammi tegemiseks kasutatakse väga väikest kiirgusdoosi.
Mida saab ise teha rinnavähi varajaseks avastamiseks?
Kõik naised peaksid regulaarselt kontrollima oma rindu, sest rinnavähk võib areneda ka kahe uuringu vahelisel ajal.
Kui märkate midagi tavapärasest erinevat – rinda tekkinud sõlmed või tihendid, eritus rinnanibust, rinna suuruse või kuju muutus, rinnanibu sissetõmme ning naha muutus, rinna punetus, kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine –, pöörduge kohe perearsti või naistearsti poole.
Kord kuus (pärast menstruatsiooni) tuleks rindu vaadelda ja kompida, et tihendi tekkimisel pöörduda arsti juurde võimalikult vara.
Soovitatav on ka rindade arstlik kontroll perearsti või naistearsti juures vähemalt kord aastas.

Infovoldik eesti keeles
Infovoldik vene keeles
Plakat