Elina_Reva.JPG

Praktika juhendamine annab rohkem kui nõuab

29.05.2017

Öeldakse, et see, kes õpetab, õpib ise kõige rohkem. Praktikanti juhendav töötaja on ise aktiivne õppija ning tema pidevalt täienevad teadmised ja kogemused on kõrgelt hinnatud nii patsientide kui ka kolleegide poolt. Mida tähendab üliõpilaste juhendamine kirjutab keemiaravi keskuse õendusjuht ja praktikajuhendaja Elina Reva.
 

Töökeskkonnas õppimist peetakse tervishoiutöötajate õppes ainukeseks võimaluseks kogeda tegelikku koostööd patsiendi ja tema lähedastega. Üliõpilane, asudes töökeskkonna praktikale, valmistub kõige sügavamaks ja mõtestatumaks õppimiseks, mida elu võib pakkuda. Praktikaõppes peaksid ühinema teadmised, otsused, tunded ja oskused harmooniliseks tervikuks. Selline keeruline protsess ei toimu ilma heade juhendajateta.

Võib julgelt öelda, et praktikantide oskusliku juhendamisega investeerib haigla oma kõige hinnalisemasse varasse – inimestesse, kujundades juba tulevaste kolleegide asjatundlikkust ja töökultuuri.

Töökeskkonnas ehk praktikas õppimine vajab õpetajat nagu kooliski. Regionaalhaiglas on sellisteks õpetajateks aastaid olnud koolitatud praktikajuhendajad, kes on näiteks 2015. aastal juhendanud 424 ja 2016. aastal 534 praktikanti (sh 20 välisüliõpilast). Regionaalhaigla ja tervishoiu kõrgkoolide praktika ühisseminaridel on praktikandid andnud haiglapraktikale väga positiivset tagasisidet. Meie haigla kui praktikabaasi ja siinse juhendamisprotsessiga ollakse väga rahul. Uurimused osutavad sellele, et õpiprotsessi edukas juhendamine praktikal on otseses seoses õpitu väärtustamisega ja sooviga õpitut ka praktikas rakendada. Meeldiv õpikogemus ärgitab praktikanti edasi õppima ning oma teadmisi ning oskusi veelgi süvendama. Seega võib julgelt öelda, et praktikantide oskusliku juhendamisega investeerib haigla oma kõige hinnalisemasse varasse – inimestesse, kujundades juba tulevaste kolleegide asjatundlikkust ja töökultuuri.

Mida saab aga praktikajuhendaja ise õpetamise protsessist lisaks pingelisema tööpäeva ja lisavastutuse võtmise koormale? Läbi aegade tunnistavad haigla praktikajuhendajad nagu ühest suust, et juhendamine nõuab neilt palju, ent annab vastu veelgi rohkem. Seda ilmestavad ka järgnevad tsitaadid* praktikajuhendajate intervjuudest aastast 2008, mis on tänaseni sama aktuaalsed.

Näiteks räägivad praktikajuhendajad, et on praktika juhendamise tõttu mõelnud oma igapäevasest tööst hoopis laiemas kontekstis, analüüsinud oma teadmisi-oskusi ja kogenud eneseteadlikkuse tõusu.

„Kui peab kellelegi oma tööd nö esitlema, tuleb paratamatult oma töö üle laiemalt ja ka teoreetilisemalt mõelda“ (R)

„...juhendamisel pean ma analüüsima ja hindama ka enda tööalaseid teadmisi ja oskusi ja vajadusel neid ka täiendama ...“ (T)

„Tean, et igasugune õppimine annab juurde eneseteadvust, paremat juhendamisoskust, arusaamist inimestest, ühiskonnast, kultuurist“ (P)

Seega vaadeldakse praktikandi juhendamist Regionaalhaiglas mitte kui lisaülesannet oma igapäevatööle, vaid pigem võimalust oma tööd tehes oluliselt rohkem panustada.

Praktikantidega koostöö ja nende tagasiside innustab juhendajaid veelgi enam õpetama ja ise nii juhendaja kui ka eriala spetsialistina arenema. On oluline, et praktikajuhendajatel säilib motivatsioon ja huvi juhendamisega tegeleda, sest pidev juhendamine teebki ühest juhendajast hea teadliku juhendaja:

„Sain ka ise tagasisidet juhendamisest, mis andis jõudu ka edaspidi läbi viia kolleegi juhendamist“ (F)

 „Tunnetasin ennast oma eriala valdava õena, kellel on piisavalt pedagoogi oskusi, avatust ja tahet oma teadmisi edasi anda, aga ka ise õppida“ (A)

„Olen üritanud pidevalt meeles pidada juhendamise koolitusel õpitut, seega ka ise üliõpilasi natuke tagant tõugata ...ja pidevasse tegevusse kaasata“ (N)

Praktikajuhendajad on aastatega mõistnud ja kogenud, et hea on teha midagi, mis võib mõjutada patsientide ja kolleegide heaolu tulevikus. Seega vaadeldakse praktikandi juhendamist Regionaalhaiglas mitte kui lisaülesannet oma igapäevatööle, vaid pigem võimalust oma tööd tehes oluliselt rohkem panustada. Ühest küljest on see võimalus enesearenguks ja proovilepanekuks läbi veidi teistsuguse mõtlemise ning uute kogemuste. Teisest küljest on see võimalus kujundada oma kutseala- või eriala tulevikku ning anda edasi ametialaseid tõekspidamisi. See on midagi rohkemat kui oma töö tegemine – see on arengu ja töökeskkonna kujundamise võimalus.

 

* Kaldkirjas on tsitaadid Elina Reva 2008. aastal kaitstud magistritööst.