|
Arst-residentide residentuuri praktilise koolituse läbiviimine Regionaalhaiglas Residentuuritsükli sooritamise aluseks on Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud leping Tartu Ülikooli arst-residentide nimekirja arvatud isikute ettenähtud praktilise koolituse läbiviimiseks residentuuri baasasutuses ja selle lisa, milles määratakse kindlaks arst-residendid ning nende praktika algus- ja lõpukuupäevad residentuuri baasasutuses. Lepingu lisa muutmine toimub vastavalt kokkuleppele. Tartu Ülikool teatab Regionaalhaiglale kirjalikult arst-residendi rotatsioonikava muutustest.
Iga kliinik määrab vastavalt oma võimalustele arst-residentide ametikohtade arvud struktuuriüksuste lõikes. Ametikohtade arvud ja nende täitmise põhimõtted avalikustab kliinik Regionaalhaigla kodulehekülje rubriigis Kliinikud - Arst-residendid, kliinikute alajaotuses. Keskuste juhatajad vaatavad ametikohtade arvud üle igal aastal enne uue õppeaasta rotatsioonikava koostamist hiljemalt 31. maiks ja esitavad ettepanekud muudatuste kohta.
Residentuuritsükli sooritamises kokkuleppimine ja töölepingu sõlmimine
Arst-resident peab residentuuritsükli sooritamise kokku leppima vastava keskuse juhataja või osakonna ülemarst-juhatajaga, kes informeerib kliiniku sekretäri oma nõusolekust. Kliiniku sekretär registreerib arst-residendid vastavasse residentuuritsüklisse Regionaalhaigla koduleheküljel ning informeerib kokkuleppest personalitalitust.
Töölepingu sõlmimine toimub vastavalt Regionaalhaiglas kehtivale korrale. Tööleping tuleb sõlmida hiljemalt esimesel tööpäeval.
Arst-resident esitab Regionaalhaiglas esimese residentuuritsükli sooritamiseks tööle vormistamisel personalitalituse töötajale isikutunnistuse, arstidiplomi, arstide registreerimistunnistuse ja pangakonto numbri. Töötõendi saamiseks tuleb personalitalitusele esitada digitaalne dokumendifoto - saata e-maili aadressile personal [ät] regionaalhaigla.ee või tuua personalitalitusse mõnel muul kandjal. Digitaalse dokumendifoto saatmisel tuleb kindlasti lisada oma nimi ja isikukood. Igal järgneval tööle tulekul enam dokumente esitama ei pea, kui andmed on samad. Arst-resident peab personalitalitust informeerima elukoha, telefoninumbri ja isikut tõendava dokumendi andmete muutumisest. Arst-residentidega sõlmitakse tähtajalised töölepingud, mille allkirjastavad personalidirektor Regionaalhaigla esindajana ja arst-resident.
Personalitalitus teavitab Tartu Ülikooli töölepingu sõlmimisest, töölepingute peatamisest, lõpetamisest ja muudest sellega seonduvatest asjaoludest.
Arst-residendi juhendamine
Keskuse/osakonna ülemarst-juhataja ülesanneteks on:
- arst-residendile personaalse juhendaja määramine;
- arst-residendi töögraafiku koostamine.
Personaalse juhendaja ülesanneteks on: - arst-residendi personaalse kirjaliku tööplaani koostamine, eesmärkide seadmine ja arenguvestluste läbiviimine;
- arst-residendi praktilise töö juhendamine;
- arst-residendi tegevuse üle järelevalve teostamine;
- praktikatsükli lõppemisel arst-residendi kutseoskuste ja teoreetilise ettevalmistuse hindamine residentuuri programmis ettenähtule;
- arst-residendi konsulteerimine igapäevaselt praktilise arstitööga seotud küsimustes;
- arst-residendi tööaja planeerimine ja töögraafiku kooskõlastamine keskuse või osakonna ülemarsti-juhatajaga.
Arst-residentide töökorraldus
Arst-resident allub struktuuriüksuse, kus ta sooritab residentuuritsüklit, ülemarst-juhatajale ja oma juhendajale.
Arst-resident lülitatakse selle osakonna töögraafikusse, kus ta läbib residentuuritsüklit. Samas graafikus kajastuvad nii osakonna töö, valvetöö kui ka ambulatoorne töö. Arst-residendi töögraafiku koostab ja kinnitab vastava keskuse või osakonna ülemarst-juhataja.
Arst-residendi normtööaja kestus on 40 tundi nädalas. Lisaks igapäevatööle arvatakse normtööaja sisse: - keskuse ülemarst-juhataja poolt määratud ja vastavas eriala residentuuri programmis ettenähtud valvetöö. Valvetöö miinimum on teostada vähemalt kaks 12-tunnilist valvet kuus;
- ambulatoorse vastuvõtu aeg;
- osalemine residentuuriprogrammi kuuluvatel teoreetilistel koolitustel.
Arst-residendi puhkus on vähemalt 28 kalendripäeva õppeaastas. Palgalist puhkust antakse proportsionaalselt töötatud kuudele Regionaalhaiglas. Töölepingu lõppemisel makstakse hüvitust saamata jäänud puhkusepäevade eest. Puhkuse taotlemiseks ja muutmiseks tuleb arst-residendil esitada puhkusetaotlus vastavalt Regionaalhaiglas kehtivale korrale. Arst-residentide kohustused ja õigused
Arst-residendil on kohustus:
- alluda tööandja juhtimisele ja kontrollile;
- järgida õigusakte, haiglasiseseid dokumente ning kutseeetika reegleid;
- täita juhendajaga kokkulepitud personaalset tööplaani;
- osaleda keskuse igapäevatöös (sh öövalvetes) vastavalt struktuuriüksuse ja arst-residendi tööplaanile ja töögraafikule
- osaleda õppeprogrammis ettenähtud teoreetilistel kursustel
- vastavalt haiglas kehtivale korrale täita haigla meditsiinilist jm dokumentatsiooni;
- osaleda haigla, kliiniku ja keskuse koosolekutel ja valvete üleandmisel;
- võtta osa haigla erinevatest koolitus- ja arendusseminaridest
- koostada erialaseid ettekandeid ja esitada neid haiglas korraldavatel seminaridel;
- tööajal personaalse tööplaani välisel koolitusel osalemiseks leppida eelnevalt kokku keskuse või osakonna ülemarst-juhatajaga;
- haigestumise korral informeerida keskuse või osakonna ülemarst-juhatajat esimese haiguspäeva jooksul.
Arst-residendil on õigus: - osaleda osakonna plaanilises ja erakorralises töös, polikliiniku töös, suurvisiitidel, operatsioonidel, protseduuridel, haigeid puudutavatel aruteludel;
- osaleda diagnostiliste ja raviotsuste tegemisel ja saada asjakohast selgitavat infot juhendajalt;
- osaleda arendusprojektides ja -tegevustes;
- saada juhendajalt konsultatsioone vastavalt vajadusele;
- juhendaja juuresolekul ja vastutusel teostada lihtsamaid operatsioone, protseduure, uuringuid ja muid töölõike;
- võtta osa struktuuriüksuse arstide koolitustest;
- kasutada haigla õppekirjandust;
- vanem arst-resident võib juhendaja või vastutava arsti kooskõlastusel ja järelevalve all teha ka iseseisvalt lihtsamaid operatsioone ja protseduure ning keerukamaid operatsioone vanema kolleegi assisteerimisel;
- teha ettepanekuid osakonna ja keskuse töö paremaks korraldamiseks.
Arst-residendil on keelatud: - ilma juhendaja, osakonna ülemarst-juhataja või valves oleva eriarsti kooskõlastuse ja konsultatsioonita:
- vastu võtta iseseisvaid otsuseid patsiendi diagnostika ja ravitaktika osas
- haigeid haiglasse vastu võtta ja välja kirjutada
- iseseisvalt opereerida
- valvetoast haigeid ära saata;
- residentuuritsüklis ettenähtud töötundide ajal töötada mõnes teises osakonnas;
- anda kõrvalistele isikutele informatsiooni patsientide, haigla majanduslike näitajate jm konfidentsiaalseks kuulutatud informatsiooni kohta.
|
In English
